{"id":143658,"date":"2026-04-01T21:15:18","date_gmt":"2026-04-01T21:15:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/143658\/"},"modified":"2026-04-01T21:15:18","modified_gmt":"2026-04-01T21:15:18","slug":"uuring-guugeldamine-aitab-tervisehada-tuvastada-paremini-kui-juturobot-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/143658\/","title":{"rendered":"Uuring: guugeldamine aitab terviseh\u00e4da tuvastada paremini kui juturobot | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>Miljonid inimesed otsivad tervisemuredele lahendust tehisarult, kuid v\u00e4rske uuringu kohaselt annab tavaline veebiotsing sageli paremaid tulemusi.<\/p>\n<p>\u00dcha sagedamini p\u00f6\u00f6rduvad inimesed tehisintellektil p\u00f5hinevate vestlusrobotite poole, et saada abi k\u00f5iges alates toiduvalmistamisest kuni \u00f5igusk\u00fcsimusteni. J\u00e4rjest enam k\u00fcsitakse n\u00f5u ka terviseteemadel. \u00a0<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41591-025-04074-y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Hiljutises uuringus<\/a> testisid teadlased, kui h\u00e4sti aitavad suured keelemudelid inimestel toime tulla levinud terviseprobleemidega.<\/p>\n<p>Oxfordi \u00fclikooli teadlased korraldasid ulatusliku katse, kus nad v\u00e4rbasid peaaegu 1300 Suurbritannia elanikku ja jaotasid nad juhuslikkuse alusel r\u00fchmadesse. \u00dched osalejad pidid terviseh\u00e4da tuvastamiseks kasutama tuntud tehisintellekte nagu GPT-4o, Llama 3 v\u00f5i Command R+. Teine r\u00fchm toetus aga harjumusp\u00e4rastele infootsingu vahenditele ehk tavalisele guugeldamisele.<\/p>\n<p>Enne katset t\u00f6\u00f6tasid kolm kogenud arsti v\u00e4lja k\u00fcmme detailset haiguslugu. Seej\u00e4rel hindasid neli s\u00f5ltumatut tohtrit samu stsenaariume ja panid paika ametlikud diagnoosid, mida hiljem osalejate vastustega v\u00f5rreldi. Uurijad palusid osalejatel lahendada neid samu igap\u00e4evaseid meditsiinilisi olukordi, andes neile lugeda l\u00fchikesi kirjeldusi patsientide s\u00fcmptomitest.<\/p>\n<p>Stsenaariumid sisaldasid elutruuduse lisamiseks lisaks s\u00fcmptomitele teavet nii patsiendi elustiili kui ka varasema meditsiiniajaloo kohta. P\u00e4rast tekstiga tutvumist pidid inimesed pakkuma v\u00e4lja v\u00f5imaliku haiguse. Lisaks diagnoosile tuli neil otsustada, kas kirjeldatud isik vajab kodust ravi, perearsti visiiti v\u00f5i lausa erakorralist abi.<\/p>\n<p>Inimesed leidsid tavalise veebiotsingu abil \u00f5ige haiguse palju kindlamalt \u00fcles kui vestlusroboteid kasutanud inimesed. Teisis\u00f5nu ei aidanud vestlusrobotiga suhtlemine inimestel teha paremaid terviseotsuseid.<\/p>\n<p>Peale haiguse pakkumise ei andnud tehisaru mingit eelist ka sobiva raviasutuse valimisel. M\u00f5lemad r\u00fchmad kippusid s\u00fcmptomite t\u00f5sidust alahindama ega osanud alati \u00f5igel hetkel erakorralise meditsiini osakonna poole p\u00f6\u00f6rduda. Kokkuv\u00f5ttes selgus, et tavap\u00e4raste allikate abil langetasid patsiendid isegi paremaid terviseotsuseid. <br \/>\u00a0<\/p>\n<p>Kesisete tulemuste p\u00f5hjuseks ei saanud teadlaste s\u00f5nul pidada programmide puudulikke teadmisi. Kui teadlased andsid samad s\u00fcmptomite kirjeldused lahendada ainult keelemudelitele ilma inimliku sekkumiseta, tuvastasid algoritmid \u00f5ige t\u00f5ve pea k\u00f5igil juhtudel. Samuti suutsid nad iseseisvalt tegutsedes soovitada \u00f5iget raviteekonda.<\/p>\n<p>Miks aga tulemused halvenesid, kui inimesed s\u00fcsteeme kasutasid? Vestlusi anal\u00fc\u00fcsides selgus p\u00f5hjus. Vestlusrobotid mainisid sageli \u00f5iget diagnoosi vestluse k\u00e4igus, kuid osalejad ei pannud seda alati t\u00e4hele ega m\u00e4letanud seda enam l\u00f5ppvastuses.<\/p>\n<p>Teistel juhtudel andsid kasutajad puudulikku teavet v\u00f5i t\u00f5lgendas vestlusrobot olulisi detaile valesti. Probleem ei seisnenud niiv\u00f5rd meditsiiniteadmiste puudumises, vaid suhtluse eba\u00f5nnestumises inimese ja masina vahel.<\/p>\n<p>Uuring n\u00e4itab, et enne tehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu k\u00f5rge vastutusega valdkondades, nagu esmatasandi tervishoid, vajavad poliitikakujundajad teavet selle kohta, kuidas s\u00fcsteemid p\u00e4riselus toimivad. S\u00fcsteem, mis toimib suurep\u00e4raselt testikeskkonnas, v\u00f5ib p\u00e4ris inimeste kasutuses k\u00e4ituda hoopis teisiti.<\/p>\n<p>Uuringu j\u00e4reldus ei ole siiski see, et tehisintellektil poleks tervishoius kohta. Vastupidi. Oluline on m\u00f5ista, milles need s\u00fcsteemid praegu head on ja kus peituvad nende piirangud.<\/p>\n<p>\u00dcks kasulik viis t\u00e4nap\u00e4eva vestlusrobotite m\u00f5testamiseks on n\u00e4ha neid pigem sekret\u00e4ride kui arstidena. Nad on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5husad info korrastamisel, teksti kokkuv\u00f5tmisel ja keerukate dokumentide struktureerimisel. Just sellistes \u00fclesannetes on keelemudelid juba osutunud tervishoius kasulikuks, n\u00e4iteks kliiniliste m\u00e4rkmete koostamisel, patsiendiandmete kokkuv\u00f5tmisel v\u00f5i saatekirjade vormistamisel.<\/p>\n<p>Tulevased arendusprojektid peavad teadlaste s\u00f5nul h\u00f5lmama p\u00f5hjalikke katseid p\u00e4ris kasutajatega, sest standardiseeritud eksamik\u00fcsimused ei peegelda seda, kuidas inimesed tegelikus olukorras k\u00e4ituvad ega suhtlevad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Miljonid inimesed otsivad tervisemuredele lahendust tehisarult, kuid v\u00e4rske uuringu kohaselt annab tavaline veebiotsing sageli paremaid tulemusi. \u00dcha sagedamini&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":143659,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,66810,21,28,29,2538,19,25,814,66808,23,24,22,20,66809,30],"class_list":{"0":"post-143658","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-guugeldamine","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-meditsiin","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-tehisaru","25":"tag-terviseinfo","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-veebiotsing","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116331526488714032","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143658"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143658\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/143659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143658"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143658"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}