Transpordiameti katseprojektist selgus ameti kinnitusel, et teepervede niitmisel tasub kasutusele v\u00f5tta paindlikum l\u00e4henemine, sest niitmiskordade arvust suurem m\u00f5ju on selle tegevuse ajastusel. Enne kui muudatusi ellu viia, tuleb aga \u00f5igusakte \u00fcmber teha.<\/p>\n
Transpordiamet katsetas mitme aasta jooksul Saare-, V\u00f5ru-, P\u00e4rnu-, Ida-Harju- ja L\u00e4\u00e4ne-Harjumaa teel\u00f5ikudel teistmoodi niitmist, et saada selgust, kas midagi tuleks senisest teisiti teha, et tagada \u00fchtaegu nii looduse mitmekesisus kui ka liiklejate ohutus.<\/p>\n
Katse keskmes polnud niitmiskordade arv, vaid ajastus ning aastate v\u00f5rdluses ilmnes, et just ajastusel on taimestiku arengule ja elurikkusele suurem m\u00f5ju.<\/p>\n
Selgus, et rohu kasvutempo on eri aastatel s\u00f5ltuvalt kasvutingimustest v\u00e4ga erinev ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib muru soodsal kasvuaastal \u00fcletada paika pandud 60 sentimeetri kontrollpiiri enne kokkulepitud niitmist\u00e4htaega. N\u00e4iteks \u00fcletas mitmel juhul muru kasv normi juba mai l\u00f5pus v\u00f5i juuni hakul, ehkki esimesed niitmised pidid toimuma juuni keskel.<\/p>\n
Transpordiamet soovibki niitmiss\u00fcsteemi kasvup\u00f5hiseks ja paindlikuks muuta, kuid otsekohe seda teha ei saa.<\/p>\n
Transpordiameti teehoiuteenistuse arendamise osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse \u00fcksuse juhataja Jarmo Vooglaine selgitas ERR-ile, et katseprojekti tulemus ei \u00fchti praeguse \u00f5igusruumiga. Nimelt s\u00e4testab kehtiv m\u00e4\u00e4rus, et tee\u00e4\u00e4ri niidetakse k\u00f5rguse j\u00e4rgi seisunditasemete kaupa.<\/p>\n
“Uue l\u00e4henemise puhul on vaja kehtivat m\u00e4\u00e4rust muuta ning vajadusel ka juhendmaterjale juurde luua,” s\u00f5nas Vooglaine. Uuendatud niitmiskord toetaks tema s\u00f5nul elurikkust ja loodust.<\/p>\n
Katseprojekti tulemused n\u00e4itasid, et kasvup\u00f5hine niitmine v\u00e4hendab niitmiskordade arvu, sest v\u00f5imaldab t\u00f6id paindlikumalt planeerida ning annab niitmise osas suurema puhvri, kuna rohu k\u00f5rgus ei ole nii madal.<\/p>\n
“Elurikkuse vaatest on ka niitmisk\u00f5rgusel oluline m\u00f5ju. Pilootprojekt n\u00e4itas seda, et k\u00f5rgemalt niites ja k\u00f5rgem rohukasv suurendas piloteeritavatel l\u00f5ikudel elurikkust m\u00e4rgatavalt. Liiklusohutuse aspektides k\u00f5rgem rohukasv meie tulemuste puhul rolli ei m\u00e4nginud,” kinnitas Vooglaine.<\/p>\n
Transpordiameti esindaja m\u00e4rkis, et katsetatud lahendused annaksid ka kokkuhoidu s\u00e4\u00e4stetud niiduringide, nagu ka eri t\u00f6\u00f6liikide \u00fchendamise arvelt, kuna planeerimine oleks paindlikum. Ka v\u00f5ib k\u00f5rgemalt niitmine anda s\u00e4\u00e4stu tehnika halduskuludelt.<\/p>\n
“K\u00f5rgemalt niitmine v\u00e4hendab seda riski, et niidukiga minnakse liialt m\u00e4ttasse ja tehnikat ei l\u00f5hu v\u00f5imalikud v\u00f5\u00f5rkehad, mis v\u00f5ivad niitmistehnikasse sattuda,” p\u00f5hjendas Vooglaine.<\/p>\n
Selleks, et uued arusaamad praktikasse rakendada, on tema s\u00f5nul tarvis k\u00f5igepealt eri osapooltega edasised sammud l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ja m\u00f5elda.\u00a0Rohkem selgust peaks neis sammudes saama selle aasta jooksul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Transpordiameti katseprojektist selgus ameti kinnitusel, et teepervede niitmisel tasub kasutusele v\u00f5tta paindlikum l\u00e4henemine, sest niitmiskordade arvust suurem m\u00f5ju…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":143928,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,1602,3157,19,21247,25,9869,18892,15811,23,24,2086,22,20,30],"class_list":["post-143927","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklus","tag-maanteed","tag-news","tag-niitmine","tag-populaarseimad-lood","tag-tee-ehitus","tag-teed","tag-teehooldus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transpordiamet","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116332694371059900","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143927"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143927\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/143928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}