arenguseire keskuse seminaril<\/a> oligi arutelu all k\u00fcsimus, kas siinsete noorte otsustuspiirid jooksevad nende arengut arvestades \u00f5igest kohast ja milliseid otsuseid noortele usaldada.\u00a0<\/p>\nTeiste asjatundjate seas v\u00f5tsid seminaril s\u00f5na nii Paron kui ka T\u00dc arengu- ja kognitiivps\u00fchholoogia kaasprofessor Pirko T\u00f5ugu. “Arutelus, kas noor sobib otsustama, on oluline, milliseks me otsustusprotsessi tema jaoks teeme. Kuidas me loome keskkonna, et otsust saaks \u00fcldse adekvaatselt teha?” t\u00f5deb viimane.<\/p>\n
15\u201316-aastased on \u00fcldiselt otsustusv\u00f5imelised sarnaselt t\u00e4iskasvanutega<\/p>\n
Pirko T\u00f5ugu t\u00f5i v\u00e4lja, et elus tuleb langetada v\u00e4ga mitmekesiseid otsuseid. “Sisuliselt on otsustamine nii see, kas ma v\u00f5tan p\u00e4rastl\u00f5unal kohvi v\u00f5i teed, kui ka see, kas ma ostan uue korteri v\u00f5i valin kooli,” piltlikustab ta.\u00a0<\/p>\n
\u00d5iguslikus vaates paneb lapse kui \u00f5igussubjektiga seonduva paika \u00dcRO lapse \u00f5iguste konventsioon. Enne konventsiooni vastuv\u00f5tmist 1989. aastal oli laps pigem objekt, kelle otsustus\u00f5iguse \u00fcle ei arutletud. Konventsiooni vastuv\u00f5tmisega sai\u00a0 Kristi Paroni s\u00f5nul hoo sisse ka laste inim\u00f5igusi puudutav diskussioon ning \u00f5igusteaduse kirjanduses hakati rohkem r\u00e4\u00e4kima lapse autonoomiast.\u00a0<\/p>\n
“Sisuliselt on otsustamine nii see, kas ma v\u00f5tan p\u00e4rastl\u00f5unal kohvi v\u00f5i teed, kui ka see, kas ma ostan uue korteri v\u00f5i valin kooli.” – Pirko T\u00f5ugu<\/p>\n
“Konventsiooni artikli 12 j\u00e4rgi on igal lapsel, s\u00f5ltumata vanusest, \u00f5igus kaasa r\u00e4\u00e4kida ja osaleda oma elu puudutavate k\u00fcsimuste otsustamises. Teisalt tuleb lapse arvamusele anda kohane kaal vastavalt lapse vanusele ja k\u00fcpsusele,” sedastab ta. Paron ise nimetab seda autonoomia gradatsiooniks: mida vanemaks ja k\u00fcpsemaks laps saab, seda suuremaks muutub tema arvamuse kaal otsustusprotsessis. Piisavalt k\u00fcpseks saades peaks lapsest saama peamine otsustaja.<\/p>\n
T\u00f5ugu n\u00f5ustub, et lapse otsustusoskus k\u00fcpseb j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Esimesena areneb v\u00e4lja kognitiivne k\u00fcpsus: oskus kaaluda alternatiive, anal\u00fc\u00fcsida voorusi-puudusi ja ennustada tulevikku. “N\u00e4iteks 15- ja 16-aastased noored saavad asju rahulikult anal\u00fc\u00fcsides ja v\u00f5imalusi kaaludes hakkama t\u00e4iskasvanutega \u00fcsna sarnaselt,” osutab kaasprofessor.\u00a0<\/p>\n
Seevastu ps\u00fchhosotsiaalne k\u00fcpsus v\u00f5i eneseregulatsioon, sh impulsiivsuse, riskialtiduse ja uudsusejanu ohjeldamine muutub t\u00e4iskasvanuga sarnaseks alles 20. eluaastate keskpaigas. “See t\u00e4hendab, et olukordades, kus tuleb otsustada jooksu pealt, erineb noorte otsustamine t\u00e4iskasvanu omast. N\u00e4iteks kui s\u00f5brad kutsuvad kaasa, aga plaanis oli minna koju \u00f5ppima,” kirjeldab T\u00f5ugu.<\/p>\n
Otsustamise paradoks<\/p>\n
Kristi Paroni s\u00f5nul on lapse otsustus\u00f5iguse n\u00e4ol tegemist omamoodi paradoksiga. Nagu lapsed ja noored, teevad ka t\u00e4isealised sageli emotsionaalseid ning l\u00e4bi kaalumata otsuseid. “Nendele rakenduvad t\u00e4pselt samad riskitegurid, mida Pirko loetles: ajasurve, emotsionaalne olukord ja v\u00e4line m\u00f5ju. T\u00e4isealistel peame seda aga lubatavaks,” arutleb Paron.<\/p>\n
Enne alaealistele otsustus\u00f5iguse andmist, nt tervist puudutavates k\u00fcsimustes, hinnatakse seevastu rangelt nende kompetentsust. “Kui selgitasin kord konverentsil lapspatsiendi kompetentsuse hindamise k\u00fcsimusi tervishoius, m\u00e4rkis \u00fcks osaleja tabavalt, et ilmselt ei l\u00e4biks sellist hindamist ka paljud t\u00e4iskasvanud patsiendid,” meenutab Paron. Teisis\u00f5nu n\u00f5uavad t\u00e4iskasvanud lastelt rohkemat kui endalt, et noori riskantsete otsuste eest kaitsta. Samas ei k\u00fcsi keegi, kas t\u00e4iskasvanu kaalus enne riskantset otsust k\u00f5ik asjaolud l\u00e4bi.<\/p>\n
Teaduskirjandus pakub paradoksile v\u00e4hemalt teatud ulatuses lahenduse: last \u00fcmbritsevad t\u00e4iskasvanud eesotsas vanematega peaksid toimima lapse kompetentsuse kasvatajatena. “Laps peab saama otsustamist harjutada. Kui sa ei saa harjutada, mida otsustamine, kaalutlemine ja riskide anal\u00fc\u00fcsimine t\u00e4hendab, ei teki 18-aastaseks saades need oskused \u00fcle\u00f6\u00f6,” osutab Paron. Siinkohal toimibki perekond \u00fchiskonna v\u00e4ikese mudelina, kus vanemad peaks lapse elu puudutavates k\u00fcsimustes oma otsustamise osakaalu j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendama ja lapse arvamuse osakaalu suurendama.<\/p>\n
“Kui sa ei saa harjutada, mida otsustamine, kaalutlemine ja riskide anal\u00fc\u00fcsimine t\u00e4hendab, ei teki 18-aastaseks saades need oskused \u00fcle\u00f6\u00f6.” – Kristi Paron<\/p>\n
\u00d5iguslikult on laste ja noorte otsustamis\u00f5iguse k\u00fcsimuse lahendamiseks peamiselt kaks v\u00f5imalust \u2013 kas s\u00e4testada seadustes teatud k\u00fcsimuste otsustamiseks 18-st madalamad vanusepiirid v\u00f5i luua mehhanism, kus noore kompetentsust enne otsustamist hinnatakse.<\/p>\n
Esimest varianti on Eestiski mitmes valdkonnas kasutatud. N\u00e4iteks v\u00f5ib 15-aastane teha p\u00e4rimisseaduse j\u00e4rgi ise testamendi ning astuda kirikute ja koguduste seaduse j\u00e4rgi koguduse liikmeks. Tsiviilseadustiku \u00fcldosa seadus lubab aga lastel juba alates 7. eluaastast oma taskurahaga v\u00f5i vanematelt saadud rahaga igap\u00e4evaseid tehinguid teha. “K\u00f5ige tuntum on vast karistus\u00f5iguslik eapiir. Vanus, millest alates loetakse lapsi vastutavaks\u00a0 s\u00fc\u00fctegude eest, on meil v\u00f5rreldes teiste vanusepiiridega v\u00e4ga madal ehk 14 eluaastat,” lisab Paron.<\/p>\n
Teine mainitud l\u00e4henemine aga arvestab, et iga laps k\u00fcpseb omas tempos. “Lapsevanemad teavad h\u00e4sti, et isegi samas kasvukeskkonnas v\u00f5ib laste iseseisvus ja julgus otsustada saabuda erineval ajal,” osutab Paron. Seet\u00f5ttu \u00fctleb seadus teatud juhtudel, et noor v\u00f5ib otsustada, kui on piisavalt k\u00fcps.<\/p>\n
N\u00e4iteks tohib tervishoiuvaldkonnas piiratud teov\u00f5imega patsient ise n\u00f5usoleku anda, kui ta on v\u00f5imeline poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluma. “Tervishoiut\u00f6\u00f6taja suhtleb nagunii patsiendiga ja saab seda k\u00fcpsust ise hinnata. Sellised lahendused sobivad valdkondadesse, kus noorel on otsustajaga kontakt,” seletab k\u00fclalislektor.<\/p>\n
Pirko T\u00f5ugu s\u00f5nul ei l\u00e4htu otsuste piirid aga \u00fcksnes laste arengust. Kohati peegeldavad need t\u00e4iskasvanute endi \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi. “Need on ka poliitilised, eetilised ja traditsioonidest l\u00e4htuvad moraalse tunnetuse k\u00fcsimused: mida me peame m\u00f5istlikuks lapsele otsustada anda ja mida mitte,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Sukkp\u00fckstest koolitoiduni<\/p>\n
Kuidas siis Eesti laste otsustusoskuse arengut toetada? Nii Kristi Paron kui ka Pirko T\u00f5ugu peavad oluliseks, et laps saaks otsustamist turvalistes tingimustes harjutada. “Kui anname suuremaid otsustus\u00f5igusi, n\u00e4iteks valimis\u00f5iguse, ei hakka me ju iga 16-aastasega eraldi vestlema. Peame m\u00f5tlema s\u00fcsteemselt: kuidas luua keskkond, kus noor oleks oluliste teemadega kursis,” arutleb Paron.\u00a0<\/p>\n
Siin saavadki k\u00f5ige rohkem \u00e4ra teha kodu ja kool. T\u00f5ugu s\u00f5nul on hea n\u00e4ide koolivalik peale 9. klassi. Tema ja kolleegide uuringust selgus, et noored peavad seda v\u00e4ga oluliseks otsuseks ning on valmis ise infot otsima ja anal\u00fc\u00fcsima. “Kui otsus on oluline, n\u00e4evad noored sellega ka rohkem vaeva,” t\u00f5deb T\u00f5ugu. Samas hindab ta heaks ka koolivalikule loodud tuge \u2013 noori hakatakse selleks p\u00f5hikoolis varakult ette valmistama ja g\u00fcmnaasiumid ise jagavad enda kohta infot. Liiati pakub noortele karj\u00e4\u00e4ri- ja haridusvalikute langetamisel tuge t\u00f6\u00f6tukassa.<\/p>\n
Paroni hinnangul on oluline panustada ka vanemaharidusse, et vanemad teaksid, miks on oluline lapse autonoomiat toetada ja kuidas seda teha. “Lasteaialapsele ei tasu anda valikut, kas panna k\u00fclma ilmaga sukkp\u00fcksid jalga. Tuleks hoopis k\u00fcsida, kas ta eelistab punaseid v\u00f5i rohelisi sukkp\u00fckse,” soovitab k\u00fclalislektor. Niisugune valikuv\u00f5imalus v\u00f5imestab last ja paneb ta parema meelega vanema suuniseid j\u00e4rgima. Laps m\u00f5istab siis, et on kaasatud, mitte pelgalt asi, mille \u00fcle otsustatakse.<\/p>\n
“Noorel on v\u00e4ga v\u00e4he motivatsiooni v\u00f5tta ette asju, mille valiku tegemisel ta on olnud objekt, mitte subjekt.” – Kristi Paron<\/p>\n
K\u00fcll peavad lapsele antavad valikud olema eakohased. Kui v\u00e4iksem laps saab valida sukkp\u00fckste v\u00e4rvi, siis veidi suurem juba n\u00e4iteks oma huviringi. “Teadusuuringud on j\u00e4rjepidevalt t\u00f5estanud, et otsustamisse kaasamine suurendab inimese motivatsiooni otsuse elluviimiseks. Noorel on v\u00e4ga v\u00e4he motivatsiooni v\u00f5tta ette asju, mille valiku tegemisel ta on olnud objekt, mitte subjekt,” sedastab Paron.<\/p>\n
Arenguseire keskuse seminaril osalenud noored t\u00f5id aga ise v\u00e4lja, et koolis v\u00f5iks kaasar\u00e4\u00e4kimisv\u00f5imalusi olla pragusest enam: nii \u00f5ppet\u00f6\u00f6 vormi ja sisu kui ka koolitoidu k\u00fcsimustes. Paroni s\u00f5nul ei taha noored p\u00e4ev l\u00e4bi hamburgerit s\u00fc\u00fca, aga m\u00f5ned toidud nagu kalasupp neile lihtsalt ei maitse. “T\u00e4iskasvanuna ei kujuta me ette, et kellelegi pannakse vastumeelne toit ette ja peetakse pikk loeng, kuidas seda peab s\u00f6\u00f6ma \u00f5ppima. Lapsel v\u00f5ib olla samamoodi, et talle lihtsalt ei meeldi keedetud kala, vaid n\u00e4iteks ahjukala. Me peame temaga lihtsalt suhtlema,” julgustab ta.<\/p>\n
Kristi Paron ja Pirko T\u00f5ugu osalesid arenguseire keskuse seminaril<\/a> “Kas usaldame noori v\u00f5i kardame neid? Noorte autonoomia, eapiirid ja vastutus vananevas \u00fchiskonnas” 25. m\u00e4rtsil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Oleme \u00fchiskonnas kokku leppinud, et t\u00e4isealisuse piir on 18 eluaastat. Sellest vanusest alates ei pea keegi enam oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":144095,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2597,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2670,405,42793,67009,5389,18384,28,29,19,1218,33398,41370,67010,25,2424,23,24,22,20,56969,30],"class_list":["post-144094","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arenguseire-keskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kodu","tag-kool","tag-kristi-paron","tag-laps-lapsed","tag-lapsevanemad","tag-laste-oigused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored","tag-otsused","tag-otsustamine","tag-pirko-tougu","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimisoigus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116333649926855795","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/144094","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=144094"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/144094\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/144095"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=144094"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=144094"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=144094"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}