{"id":144482,"date":"2026-04-02T15:05:11","date_gmt":"2026-04-02T15:05:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/144482\/"},"modified":"2026-04-02T15:05:11","modified_gmt":"2026-04-02T15:05:11","slug":"inimesed-on-hasartmange-manginud-juba-jaaajast-saadik-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/144482\/","title":{"rendered":"Inimesed on hasartm\u00e4nge m\u00e4nginud juba j\u00e4\u00e4ajast saadik | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Uus arheoloogiline leid n\u00e4itab, et P\u00f5hja-Ameerika p\u00f5liselanikud uurisid t\u00f5en\u00e4osusteooriat m\u00e4ngude kaudu m\u00e4rksa varem kui Vana Maailma rahvad.<\/p>\n<p>Hasartm\u00e4ngude ajalugu ulatub palju kaugemale, kui seni arvati. V\u00e4rske avastus muudab oluliselt arusaama \u00fchest inimkultuuri olulisest intellektuaalsest p\u00f6\u00f6rdepunktist: teadmisest, et osa looduses toimuvatest s\u00fcndmustest on juhuslikud ja kellegi kontrolli alt v\u00e4ljas.<\/p>\n<p>K\u00f5ik \u00f5nnem\u00e4ngud, alates t\u00e4ringum\u00e4ngudest kuni hobuste v\u00f5iduajamisele panustamiseni, p\u00f5hinevad t\u00f5en\u00e4osusel, mis on inimesele sageli \u00fcsna raskesti hoomatav m\u00f5iste. Seet\u00f5ttu on arheoloogid p\u00fc\u00fcdnud varaseid n\u00e4iteid hoolikalt dokumenteerida.<\/p>\n<p>Dartmouthi kolled\u017ei arheoloog Robert J. Maddeni <a href=\"https:\/\/www.cambridge.org\/core\/journals\/american-antiquity\/article\/probability-in-the-pleistocene-origins-and-antiquity-of-native-american-dice-games-of-chance-and-gambling\/E38C7B1F4CE7F417D8EFAC5AFEEF20A2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs<\/a> tuvastas katkematu, seni varjul olnud \u00f5nnem\u00e4ngude traditsiooni, mis ulatub v\u00e4hemalt 12 000 aasta taha ehk siis umbes 6000 aastat varasemasse aega kui Vana Maailmas.<\/p>\n<p>Madden hakkas \u00f5nnem\u00e4ngude p\u00e4ritolu vastu huvi tundma p\u00e4rast m\u00e4rgatud viidet 2001. aasta teadust\u00f6\u00f6s, kus mainiti P\u00f5hja-Ameerika arheoloogilistelt aladelt leitud v\u00e4ikeseid esemeid, mida peeti v\u00f5imalikeks m\u00e4ngunuppudeks.<\/p>\n<p>Selleks, et eristada m\u00e4nguvahendeid tavap\u00e4rasest pr\u00fcgist, koostas Madden spetsiaalsed kriteeriumid. Ta v\u00f5rdles kahtlusi tekitanud esemeid hilisemate ja kindlalt tuvastatud kahepoolsete t\u00e4ringutega.<\/p>\n<p>Kahepoolsed t\u00e4ringud sarnanevad p\u00f5him\u00f5ttelt m\u00fcndiviskega, kus tulemus s\u00f5ltub sellest, kummale k\u00fcljele ese maandub. Selliseid m\u00e4nge on kirjeldanud ka esimesed Euroopa asunikud, kes puutusid kokku p\u00f5lisameeriklaste eluviisiga.<\/p>\n<p>Madden tuvastas, et varajased t\u00e4ringud olid sageli valmistatud teadlikult eba\u00fchtlase kujuga. Osa neist olid pikuti poolitatud pulgad, millel oli \u00fcks kumer ja \u00fcks lame k\u00fclg. Teised leitud esemed kandsid servadesse uuristatud iseloomulikke s\u00e4lke. Arheoloogi hinnangul viitab selline kuju sellele, et esemed olid disainitud just juhuslike tulemuste tekitamiseks.<\/p>\n<p>Vanimad kinnitatud m\u00e4nguvahendid p\u00e4rinevad Ameerika l\u00e4\u00e4neosast, kus keskkonnatingimused on soodustanud leidude s\u00e4ilimist. Sealne kuiv kliima on aidanud hoida ka orgaanilisi materjale, mis muidu kiiresti h\u00e4viksid. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua Vana-Egiptuse v\u00f5i Rooma riigi leiud, mis on seni olnud hasartm\u00e4ngude ajaloo tugisambad. Maddeni t\u00f6\u00f6 valguses paistavad isegi vaarao Tutanhamoni hauapanused v\u00f5rdlemisi hiliste n\u00e4idetena.<\/p>\n<p>Uuringu tulemused kinnitavad, et \u00f5nnem\u00e4ngude traditsioon on olnud j\u00e4rjepidev ja v\u00e4ga pikaajaline. See osutab inimkonna varajasele huvile juhuslikkuse ja t\u00f5en\u00e4osuse vastu.<\/p>\n<p>Hasartm\u00e4ngud eeldavad v\u00e4hemalt algelist arusaama t\u00f5en\u00e4osusest v\u00f5i selle olemasolu tunnistamist. Madden eeldas, et varasemad \u00fchiskonnad v\u00f5isid pidada k\u00f5iki s\u00fcndmusi kindlate p\u00f5hjuste tagaj\u00e4rjeks, sarnaselt v\u00e4ikeste lastega, kellel on raskusi juhuslikkuse m\u00f5istmisega. \u00dcleminek arusaamani, et k\u00f5ikidel s\u00fcndmustel ei pruugi olla selget p\u00f5hjust, on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5tteline h\u00fcpe.<\/p>\n<p>T\u00f5en\u00e4osusteooria ise kujunes v\u00e4lja alles 300\u2013500 aastat tagasi, kui matemaatikud p\u00fc\u00fcdsid m\u00f5ista \u00f5nnem\u00e4ngude toimimist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus arheoloogiline leid n\u00e4itab, et P\u00f5hja-Ameerika p\u00f5liselanikud uurisid t\u00f5en\u00e4osusteooriat m\u00e4ngude kaudu m\u00e4rksa varem kui Vana Maailma rahvad. Hasartm\u00e4ngude&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":144483,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,9788,25,67278,41360,67279,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-144482","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-onnemang","tag-populaarseimad-lood","tag-taring","tag-toenaosus","tag-toenaosusteooria","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116335733950591466","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/144482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=144482"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/144482\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/144483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=144482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=144482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=144482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}