{"id":144765,"date":"2026-04-03T04:30:08","date_gmt":"2026-04-03T04:30:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/144765\/"},"modified":"2026-04-03T04:30:08","modified_gmt":"2026-04-03T04:30:08","slug":"tavakruptograafiale-voib-luua-hingekella-arvatust-vaiksem-kvantarvuti-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/144765\/","title":{"rendered":"Tavakr\u00fcptograafiale v\u00f5ib l\u00fc\u00fca hingekella arvatust v\u00e4iksem kvantarvuti | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Kvanttehnoloogia kiire areng on toonud l\u00e4hemale ka v\u00f5imaluse muukida lahti praegu internetiliiklust turvavad kr\u00fcpteerimisalgoritmid. Hiljutine uuring vihjab<\/a>, et mitmeid taolisi algoritme saab m\u00f5istliku aja jooksul lahti muukida juba ligikaudu 10 000 kvantbitist koosneva arvutiga.<\/p>\n

Erinevalt tavaarvutitest, mis salvestavad infot nullide ja \u00fchtedena, kasutavad kvantarvutid andmete t\u00f6\u00f6tlemiseks kvantbitte. Kvantmehaanika seaduste toel suudavad need info\u00fchikud eksisteerida mitmes olekus korraga. See omadus lubab seadmetel t\u00f6\u00f6delda \u00fcheaegselt suures koguses andmeid ja lahendada teatud keerulisi matemaatilisi probleeme klassikalistest arvutitest tunduvalt kiiremini.<\/p>\n

Suurest potentsiaalist hoolimata suudavad t\u00e4nap\u00e4evased kvantarvutid teha korraga tehteid vaid sadade kvantbittidega. Valdkonna eksperdid eeldasid seni valdavalt, et t\u00f5eliselt kasulike \u00fclesannete lahendamiseks l\u00e4heb tarvis miljoneid kvantbitte. P\u00f5hjus peitub kvantseadmete suures veam\u00e4\u00e4ras: vigaste arvutusk\u00e4ikude korvamiseks l\u00e4heb tarvis rohkelt lisabitte.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsiliste seadmete piiratud arvutusv\u00f5imsus on hoidnud seet\u00f5ttu inimeste argist digielu seni v\u00f5rdlemisi turvalisena. Laialt kasutatavad turvaprotokollid, nagu RSA-2048 ja kr\u00fcptovaluutasid kaitsev ECC-256, toetuvad \u00fclesannete matemaatilisele keerukusele. Klassikalistel arvutitel kulub taoliste lukkude lahtimurdmiseks tuhandeid aastaid.<\/p>\n

M\u00f5lemad algoritmid p\u00f5hinevad avaliku v\u00f5tme kr\u00fcptograafial, kus infos\u00fcsteemid kasutavad andmete salastamiseks ja avamiseks erinevaid v\u00f5tmeid. N\u00e4iteks RSA-2048 turvalisus tugineb v\u00e4ga suurte algarvude korrutamisele, mida on tavaarvutil algteguriteks tagasi lahutada pea v\u00f5imatu. ECC-256 pakub seevastu samav\u00e4\u00e4rset kaitset elliptiliste k\u00f5verate geomeetria abil, n\u00f5udes infovahetuseks l\u00fchemaid v\u00f5tmeid ja v\u00e4hem arvutusv\u00f5imsust.<\/p>\n

Matemaatiliste kaitsemeetodite areng on olnud pidev v\u00f5idujooks riistvara v\u00f5imekusega. Praeguseks on l\u00fchemad, n\u00e4iteks 128-bitised avaliku v\u00f5tme algoritmid tavaarvutite ajastul juba ammu vananenud. Moodsad superarvutid suudavad sellise pikkusega avalike v\u00f5tmete puhul k\u00f5ikv\u00f5imalikud variandid kiiresti l\u00e4bi proovida, mist\u00f5ttu ei paku need andmetele enam turvalist kaitset. N\u00f5rgenenud kaitse sundis kr\u00fcptograafe kasutusele v\u00f5tma aina pikemaid koodijadasid.<\/p>\n

Caltechi ja kvanttehnoloogia-ettev\u00f5tte Oratomic teadlased eesotsas Dolev Bluvsteiniga hoiatasid oma hiljuti ilmunud t\u00f6\u00f6s, et l\u00e4hima k\u00fcmne aasta vaates ei pruugi ka sellest piisata. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kirjeldas uut kvantarvutite ehitamise meetodit, millega v\u00e4hendada efektiivsemate veaparanduskoodide toel tarvilike kvantbittide arvu sadu kordi.<\/p>\n

Teadlaste arvutused viitavad, et kr\u00fcptograafiliste \u00fclesannete lahendamiseks piisab 10 000 \u2013 26 000 kvantbitist. Edu v\u00f5tmeks osutus uuenduslik arhitektuur. Teadlased kasutasid andmete salvestamiseks neutraalseid aatomeid, mida liigutasid laserite abil. Ruumiline paindlikkus lubas k\u00f5igil kvantbittidel omavahel suhelda, mist\u00f5ttu suutis s\u00fcsteem arvutusvigu t\u00f5husamalt tuvastada.<\/p>\n

Lisaks riistvarale m\u00e4ngis olulist rolli uudne matemaatiline l\u00e4henemine. F\u00fc\u00fcsikud rakendasid madala tihedusega paarsuskontrolli koodidel (qLDPC) p\u00f5hinevaid veaparandusmeetodeid. Varem n\u00f5udis vigu taluv s\u00fcsteem, et iga loogiline kvantbitt koosneks sadadest f\u00fc\u00fcsilistest kvantbittidest. Uued koodid pakkisid andmed ja kontrollmehhanismid kokku aga palju tihedamalt.<\/p>\n

Paindlikuma riistvara ja tihedama veaparanduse kombineerimise j\u00e4rel hindas t\u00f6\u00f6r\u00fchm kr\u00fcptoalgoritmide murdmiseks tarvilikku ressursikulu. Mudel n\u00e4itas, et laialdaselt kasutatava ECC-256 algoritmi lahendamiseks v\u00f5ib piisab v\u00e4hem kui 10 000 kvantbitist. Sellise s\u00fcsteemiga kuluks matemaatilise \u00fclesande lahendamiseks umbes 1000 p\u00e4eva.<\/p>\n

Selleks, et koodimurdmise aega l\u00fchendada, tuli suurendada s\u00fcsteemi paralleelset arvutusv\u00f5imsust. Uurijad leidsid, et kasvatades kvantbittide arvu 26 000, teeb arvuti sama t\u00f6\u00f6 \u00e4ra vaid \u00fche p\u00e4evaga.<\/p>\n

Keerukama RSA-2048 algoritmi puhul v\u00f5tab info lahtimuukimine 100 000 kvantbitiga aega umbes k\u00fcmme p\u00e4eva. Autorite hinnangul n\u00e4itavad need arvutused kvanttehnoloogia kiiret arengut, mis muudab varem kaugeks peetud ohud k\u00e4egakatsutavamaks ning toob need halvemal juhul viie kuni k\u00fcmne aasta kaugusele.<\/p>\n

Kr\u00fcpteeringu murdmisohu k\u00f5rval toetab v\u00e4iksem riistvaran\u00f5ue arenguid teistes valdkondades. Eksperdid ennustavad, et kvantarvuteid kasutatakse peagi ka n\u00e4iteks tehisintellekti treenimisel ning keemia ja materjaliteaduse edendamiseks. Uute seadmete ehitamine n\u00f5uab v\u00e4hem ressurssi, mist\u00f5ttu j\u00f5uaksid kasulikud rakendused igap\u00e4evasesse kasutusse oluliselt varem.<\/p>\n

Kuigi Bluvstein nentis kolleegidega, et laborites saavutatud tulemusi on raske suuremal skaalal veakindlalt rakendada, peaksid turvas\u00fcsteemide arendajad hakkama nende hinnangul uusi kaitselahendusi looma juba praegu.<\/p>\n

Bluvstein kirjeldas kolleegidega lahendust t\u00e4psemalt v\u00f5rguvaramus arXiv<\/a> ilmunud t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kvanttehnoloogia kiire areng on toonud l\u00e4hemale ka v\u00f5imaluse muukida lahti praegu internetiliiklust turvavad kr\u00fcpteerimisalgoritmid. Hiljutine uuring vihjab, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":144766,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[33090,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,57681,49099,28,29,95,19,25,23,24,67448,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-144765","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-algoritmid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kruptograafia","tag-kvantarvuti","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turvaprotokollid","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116338899588811840","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/144765","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=144765"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/144765\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/144766"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=144765"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=144765"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=144765"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}