Noores eas lapsendatud inimesed otsivad t\u00e4iskasvanuna \u00fcha julgemalt oma juuri. Sotsiaalkindlustusameti s\u00f5nul on see oluline osa inimese identiteedist.<\/p>\n
Viimase viie aasta jooksul on sotsiaalkindlustusameti poole p\u00f6\u00f6rdunud 335 inimest, et saada selgust oma lapsendamise ja bioloogilise p\u00e4ritolu kohta. Kuigi osad pered hoiavad lapsendamist saladuses, tuleb juhtumitest v\u00e4lja, et t\u00f5e selgumine v\u00f5ib k\u00f5igi osapoolte suhteid hoopis parandada.<\/p>\n
Lapsendatud inimese teekond oma juurteni algab sageli juba lapsep\u00f5lves tekkinud ebam\u00e4\u00e4rasest tundest. Juba s\u00fcnnitusmajas lapsendatud Eva N\u00e4f \u00fctles, et ta ei saanud pikalt oma vanematelt lapsendamise kohta kinnitust. Otsingud s\u00fcnnitusmajast ja arhiividest viisid ta l\u00f5puks kontaktideni. <\/p>\n
“Ema, kes mu lapsendada andis ehk bioloogiline ema, on surnud just kuu aega tagasi ning mul on \u00f5ed-vennad ja k\u00fcsiti siis selle peale, et kas ma sooviksin nendega kontakti. Kuna ma soovisin, siis hakati tegelema sellega ja kuu aega hiljem viidi meid kokku,” \u00fctles N\u00e4f.<\/p>\n
Sotsiaalkindlustusameti lapsendamiste spetsialist Elo Tenusaar m\u00e4rkis, et huvi oma tausta vastu on inimlik vajadus m\u00f5ista, kelle moodi ollakse v\u00f5i kust p\u00e4rineb iseloom ja v\u00e4limus. Eelmisel aastal esitas ametile avalduse 52 inimest, kellest 28-le \u00f5nnestus edastada soovitud kontaktandmed. Protsessi takistavad aga sageli hirmud, mis on omased k\u00f5igile osapooltele.<\/p>\n
“V\u00e4ga tihti ongi inimeste hirmuks karta oma l\u00e4hedastele haiget teha. Kardetakse l\u00e4hedaste poolt hukkam\u00f5istu, peresuhete halvenemist v\u00f5i purunemist,” lausus Tenusaar.<\/p>\n
N\u00f5ukogude ajal oli t\u00e4ielik varjamine tavap\u00e4rane praktika. Aastatel 1970 kuni 1995 oli Eestis lubatud muuta lapsendatud lapse s\u00fcnniaega kuni kolme kuu v\u00f5rra, mis on t\u00e4nastes p\u00e4ritoluotsingutes tekitanud ootamatuid avastusi, selgitas Tenusaar.
N\u00e4f oli \u00fcks neist tol ajal s\u00fcndinutest, kellel on kaks s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n
“Mu abikaasa on s\u00fcndinud t\u00e4pselt selle kahe n\u00e4dala vahepeal. Et ma olen, kui tahan, temast noorem ja kui tahan, siis olen temast vanem,” s\u00f5nas N\u00e4f.<\/p>\n
Riik valmistab praegu ette seadusemuudatust, mis annaks lapsendatule \u00f5iguse teada oma lapsendamise kohta.<\/p>\n
“Last lapsendades ei saa ju lapse minevikku ja p\u00e4ritolu peita vaiba alla. See on osa temast ja me k\u00f5ik soovime ju, et inimestena meile k\u00f5ige kallimad ja l\u00e4hedasemad oleksid meiega ausad ja lapsendamisest r\u00e4\u00e4kimine on ju osa aususest,” \u00fctles Tenusaar.<\/p>\n
“Ma saan iseendale otsa vaadata ja ma tean, kust ma tulen, kes ma olen ja mis on minu lugu. See kindlasti on enda olemist kergemaks teinud,” lausus N\u00e4f.<\/p>\n
Tenusaare s\u00f5nul on t\u00e4na vara \u00f6elda, millal seadusemuudatus j\u00f5ustuma peaks ja puudub ajakava, millal seadus l\u00f5plikult kinnitatakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Noores eas lapsendatud inimesed otsivad t\u00e4iskasvanuna \u00fcha julgemalt oma juuri. Sotsiaalkindlustusameti s\u00f5nul on see oluline osa inimese identiteedist.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":145024,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,67580,130,37,33,35,67579,34,36,67578,7092,4079],"class_list":["post-145023","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-bioloogiline-ema","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elo-tenusaar","tag-estonia","tag-estonian","tag-eva-naf","tag-lapsendamine","tag-sotsiaalkindlustusamet"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116340625541355774","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=145023"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145023\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/145024"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=145023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=145023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=145023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}