Turu-uuringute l\u00e4bi viidud pilootuuringust selgus, et iga kolmas inimene tegutseks korrektselt ja varjuks ohusireeni kuuldes kohe l\u00e4himasse siseruumi, kirjutab BNS.<\/p>\n
Osa otsiks esmalt infot ja seet\u00f5ttu reageeriks aeglaselt, osa lahkuks asukohahoonest, et minna kaugele\u00a0 avalikku varjumiskohta ja osa ei teeks \u00fcldse midagi.<\/p>\n
\u201eKui inimene kuuleb linnat\u00e4naval sireeni v\u00f5i saab EE-ALARM-ilt teavituse, et tuleb varjuda, peab ta seda tegema kohe \u2013 seal, kus ta parasjagu on. Ohuteavitus v\u00f5ib tulla sinuni kodus, t\u00f6\u00f6l, trennis, t\u00e4naval, kaubanduskeskuses v\u00f5i mujal,\u201c \u00fctles p\u00e4\u00e4steameti peadirektor Margo Klaos. \u201eOluline on, et inimene oskaks hinnata oma asukoha v\u00f5imalusi ja leiaks seal kiiresti sobiva koha varjumiseks, sest ohuolukorras loeb iga sekund.\u201c<\/p>\n
Oktoobris viib p\u00e4\u00e4steamet l\u00e4bi kampaania \u201eVarjumiseks on 3 minutit \u2013 kuhu j\u00f5uad sina?\u201c, mille eesm\u00e4rk on anda inimestele selge arusaam, et varjumine peab toimuma kiiresti ja kohapeal. Kolm minutit on ajaraam, mis aitab m\u00f5ista olukorra kriitilisust ja pakilisust. Reaalsuses v\u00f5ib oht inimeseni j\u00f5uda ka kiiremini v\u00f5i aeglasemalt. Reageerimise kiirus on samas k\u00f5ige olulisem.<\/p>\n
\u201eRiigi \u00fclesanne on anda inimestele teadmised ja oskused, mis aitavad neil kriisiolukorras teadlikult tegutseda. Eestis ei ole pea 30 aastat elanikkonnakaitse valdkonnaga aktiivselt tegeletud ja see l\u00fcnk on olnud vaja t\u00e4ita m\u00f5ne aastaga,\u201c \u00fctles Klaos. \u201eOhuteavituse s\u00fcsteemi arendamine on oluline, kuid sellest \u00fcksi ei piisa. Sama t\u00e4htis on, et inimesed teaksid, kuidas ohuteavitusele reageerida.\u201c<\/p>\n
K\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et paljudel inimestel on ekslik arusaam, et igas ohuolukorras tuleb varjuda l\u00e4himasse avalikku varjumiskohta. Tegelikult on ohtlik hakata kuhugi eraldi minema. Avalikud varjumiskohad on m\u00f5eldud kasutamiseks ainult s\u00f5jaolukorras ja vaid neile, kes on t\u00e4naval ning kellel ei ole v\u00f5imalik kiiresti mujale varjuda. Need kohad ei pruugi rahuajal \u00fcldse avatud olla. Kui inimene hakkab ohuolukorras spetsiaalselt kuhugi minema, seab ta end suuremasse ohtu.<\/p>\n
\u201ePeame \u00fchelt poolt tegelema inimeste oskustega, et nad teaksid kuhu ja kuidas vajadusel varjuda. Teiselt poolt peame tegelema f\u00fc\u00fcsilise ruumiga: et varjendid ja varjumiskohad tekiksid inimestele l\u00e4hedale: kortermajadesse, b\u00fcroohoonetesse, avalikesse hoonetesse jne,\u201c \u00fctles Klaos. \u201eF\u00fc\u00fcsilise ruumi tekkimisele aitab oluliselt kaasa j\u00e4rgmisest aastast j\u00f5ustuvad h\u00e4daolukorra seaduse muudatused, mis kohustab suurte rahvahulkade jaoks m\u00f5eldud hoonete ehitamisel sinna ka varjend luua.\u201c<\/p>\n
Varjumine on h\u00e4davajalik olukordades, kus on kiire ja otsene oht elule ja tervisele, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6stus\u00f5nnetuse, plahvatusohu, s\u00f5jalise r\u00fcnnaku v\u00f5i muu ootamatu ohu korral.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Turu-uuringute l\u00e4bi viidud pilootuuringust selgus, et iga kolmas inimene tegutseks korrektselt ja varjuks ohusireeni kuuldes kohe l\u00e4himasse siseruumi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,9414,9415,2669,25,23,24,22,20,5885,9416,30],"class_list":{"0":"post-14532","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-ohusireen","22":"tag-ohuteavitus","23":"tag-ohutus","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-varjend","30":"tag-varjumiskoht","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}