Euroopa \u00fche suurima relvatootja Thalese Belgia haru kurdab, et nende raketitehaste kohal lendavad tuvastamata droonid. Tehases toodetud rakette on hiljuti Ukrainale tarnitud, et rindel Vene droone alla tulistada.<\/p>\n
Thalese Belgia haru juht Alain Quevrin r\u00e4\u00e4kis v\u00e4ljandele Politico, et nad m\u00e4rkavad sagedamini oma tehaste kohal droone kui veel m\u00f5ned kuud tagasi. T\u00e4psemalt viitas ta tehasele Evengee Fort, mis paikneb Belgia idaosas. See saladusega kaitstud tehas on ainuke koht, kus Thales v\u00f5ib oma raketitootmise jaoks varuda l\u00f5hkainet.<\/p>\n
Seal saavad l\u00f5hkpead ettev\u00f5tte 70 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga raketid, mis on hiljuti kasutusele v\u00f5etud Ukrainas. Need on ehituselt lihtsamad kui oluliselt spetsiifilisemad \u00f5hut\u00f5rjeraketid ja seega ka ligikaudu k\u00fcmme korda odavamad. Suurusj\u00e4rgu m\u00f5ttes maksavad need raketid kuskil paark\u00fcmmendtuhat eurot – kallimad \u00f5hut\u00f5rjeraketid aga mitusada tuhat eurot.\u00a0<\/p>\n
Neid suudavad tulistada nii osad Ukraina helikopterid kui ka s\u00f5jav\u00e4emaastikuautod. Thales toodab rakette kahes versioonis – kas laseriga juhitud v\u00f5i ilma juhtimisseadmeta. Vene droonile l\u00e4hedale lennates rakett plahvatab ja paiskab laiale raudkuulikesed, mis drooni purustavad.\u00a0<\/p>\n
Thales Belgia haru juhi Quevrini s\u00f5nul p\u00fc\u00fcavad nad oma tootmist kahekordistada ja nad loodavad selliseid rakette toota kuni 70 000 aastas. See n\u00f5uab tema s\u00f5nul samas, et oleks selge n\u00f5udlus.<\/p>\n
Kuid seda enam teevad muret droonid, mis lendavad tehaste kohal. Belgias ei saa neid hakata rakettidega alla tulistama. Isegi elektrooniline segamine pole neile seaduslikult lubatud, kurtis Quevrin.\u00a0<\/p>\n
Kartus on, et droonid v\u00f5ivad alla kukkudes varale v\u00f5i inimestele viga teha.<\/p>\n
Droonit\u00f5rje ettev\u00f5tja: paljud riigid ei pea ohuga sammu<\/p>\n
Droonit\u00f5rje ettev\u00f5tte Dedrone by Axon asepresident Ash Alexander-Cooper \u00fctles ERR-ile, et probleemiks on see, et paljudes riikides ei pea seadusandlus ohuga sammu. \u00a0<\/p>\n
“Paljudes riikides, kus me tegutseme, v\u00f5ib politsei segamist kasutada \u00fcsna rutiinselt, aga nad v\u00f5ivad segada vaid raadiosagedustel. Nad saavad seega peatada drooni ja piloodivahelise \u00fchenduse – enamike droone lendavad siis koju, kuid mitte k\u00f5ik,” \u00fctles Alexander-Cooper. \u00a0<\/p>\n
Ta r\u00e4\u00e4kis, et kui droonil on koduks m\u00e4rgitud muu asukoht kui see, kust ta piloodi k\u00f5rvalt lendu alustas, v\u00f5ib see just lennata tehase v\u00f5i mis on veel ohtlikum – m\u00f5ne lennujaama suunas. Teine v\u00f5imalus oleks tema s\u00f5nul segada GPS \u00fchendust, mille abil droon \u00fcldse teab, kus ta on. \u00a0<\/p>\n
GPS v\u00f5i GNSS \u00fchenduse segamine ei ole paljudes riikides lubatud kartuses, et see v\u00f5ib segada teisi s\u00fcsteeme, mis vajavad seda signaali. Kui aga saaks takistada seda, et droon teab, kus kodu on – olgu see siis p\u00e4ris kodu v\u00f5i sihtm\u00e4rk, siis see oleks teine viis, kuidas enam-v\u00e4hem ohutult ohtu t\u00f5rjuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa \u00fche suurima relvatootja Thalese Belgia haru kurdab, et nende raketitehaste kohal lendavad tuvastamata droonid. Tehases toodetud rakette…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14561,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[8702,26,27,1274,2413,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,9442,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-14560","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ash-alexander-cooper","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-droonid","12":"tag-droonitorje","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-thales","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14560","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14560"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14560\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14561"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14560"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14560"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14560"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}