Praegu on aeg, kui muretsetakse julgeoleku p\u00e4rast, eelk\u00f5ige otseses m\u00f5ttes (riigipiiride puutumatus, kaitsev\u00f5ime suurendamine), aga ka humanitaarses m\u00f5ttes (vaenulike infooperatsioonide tuvastamine ja t\u00f5kestamine). K\u00f5ik see on kahtlemata vajalik, kuid sellega asi ei piirdu.<\/p>\n
Kuulsin v\u00e4ljendit “keeleline julgeolek” (linguistic security) esimest korda 1990. aastate alguses USA-s \u00fche keeleteadlase k\u00e4est. See ei olnud m\u00f5eldud terminina, vaid pigem \u00fcksikisiku impressionistliku kirjeldusena: kas oskan keeli, mida antud eluhetkel antud kohas oleks vaja osata, kas minu keelekasutus on olukorra kohane (valdan vajalikke stiile, tean, kuidas kellegagi suhelda) vms. Selline keelelise julgeoleku kirjeldus on intuitiivselt arusaadav, kuid keelelisest julgeolekust saaks r\u00e4\u00e4kida laiemalt.<\/p>\n
Olen praegu Ukrainas, suhtlen kolleegidega mitmes Kiievi \u00fclikoolis. Paljud neist r\u00e4\u00e4givad \u00fcleminekust ukraina keelele kui kriitiliselt olulisest asjast. On t\u00e4iesti selge, et m\u00f5ne jaoks on see raske, kuna neil on emotsionaalne side vene keelega, lapsep\u00f5lvem\u00e4lestused jms.<\/p>\n
Samal ajal on paljudel ukraina keele oskus olemas, s\u00f5ltumata sellest, mis on kodukeel, ning vajadusel osatakse suhelda ukraina keeles. S\u00f5ja olukorras on ukraina keele kasutamine m\u00e4rk, et tegemist on omadega.<\/p>\n
Muidugi saab vaenlane koolitada vajalike oskustega spioone ja diversante v\u00f5i v\u00e4rvata kohalikke kollaborante, kuid jutt on pigem tavap\u00e4rasest olukorrast. M\u00f5istagi pole Venemaal ukraina keele oskus ega ukraina keele m\u00f5istmine sugugi massiline ja iseenesestm\u00f5istetav.<\/p>\n
Ka kohalikud vene keele variandid erinevad Venemaa omadest. N\u00e4itlik lugu toimus 2014. aasta kevadel, kui Donbassi piirkonda ilmusid salaagendid, kes pidid m\u00e4ngima “Ukraina natsire\u017eiimist” t\u00fcdinenud kohalikke. Nimelt kasutas \u00fcks “kohalik” s\u00f5na \u043f\u043e\u0440\u0435\u0431\u0440\u0438\u043a (k\u00f5nnitee \u00e4\u00e4rekivi), mis olevat spetsiifiline Peterburi s\u00f5na, igatahes Ukrainas seda ei kasutata, vaid \u00f6eldakse nii ukraina kui ka vene keeles \u0431\u043e\u0440\u0434\u044e\u0440. Sellest tekkis kohe hulk meeme ja v\u00e4ljend \u0437\u0430 \u043f\u043e\u0440\u0435\u0431\u0440\u0438\u043a\u043e\u043c t\u00e4histab n\u00fc\u00fcd Venemaad. Oli kuulda sedagi, et nn kohalikud r\u00e4\u00e4kisid Venemaa aktsendiga vene keelt.<\/p>\n
V\u00f5idakse k\u00fcsida, et mida t\u00e4hendab keeleline julgeolek Eesti jaoks. Selge, et meie olukord ja problemaatika ei ole Ukraina omaga v\u00f5rreldavad. Esiteks, meie jaoks on oluline, et eestlased r\u00e4\u00e4giksid avalikus ruumis eesti keelt, mis ei eita sugugi vajadust osata muid keeli. Paljud eestlased, kuuldes aktsenti v\u00f5i otsustades juba ette, et tegemist on v\u00e4lismaalasega, l\u00e4hevad ise \u00fcle inglise v\u00f5i vene keelele. Siis v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, et milleks tahta, et v\u00e4lismaalased oskaksid eesti keelt, kui seda ei ole tegelikult vaja. Kuid r\u00f5hutan praegu teist teemat.<\/p>\n
Kriitiline on mitme ja mitmesuguse v\u00f5\u00f5rkeele oskus. Tavalisest komplektist “eesti + vene + inglise keel” v\u00f5i “eesti + vene keel” ei piisa. \u00dchel avalikul \u00fcritusel, kus osalesid mitmed v\u00e4lismaalased, luges teadustaja ette k\u00f5igi v\u00e4lismaalaste nimed ja perekonnanimed inglise keele lugemisreeglite j\u00e4rgi. Muidugi oli piinlik olukord, kuid lisaks sellele sai mulle selgeks, et \u00fchiskond, kus k\u00f5igil on enam-v\u00e4hem sama v\u00f5\u00f5rkeelte komplekt, on haavatav.<\/p>\n
Selle peale v\u00f5ib \u00f6elda, et ei ole raha, \u00f5petajaid, \u00f5ppevahendeid ja et on pakilisemaid vajadusi. \u00dclikoolid on sunnitud \u00f5ppekavade sisu v\u00e4hendama, kuigi p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust on olnud juttu, et vene keelele lisaks v\u00f5iks B-v\u00f5\u00f5rkeelena \u00f5petada muid keeli (m\u00f5nel m\u00e4\u00e4ral seda on tehtud ennegi).<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd Soome kolleegid protestivad Soome haridusministeeriumi otsuse vastu v\u00e4hendada v\u00f5i koguni l\u00f5petada soome keele \u00f5pe v\u00e4lismaal. Otsus loobuda vabatahtlikult oma keele \u00f5petamisest v\u00e4lismaalastele v\u00e4hese populaarsuse t\u00f5ttu on pehmelt \u00f6eldes l\u00fchin\u00e4gelik, kuna tundub elementaarne, et keele \u00f5petamine on vastava riigi ja kultuuri tutvustus, v\u00f5imalus tekitada horisontaalseid sidemeid, end n\u00e4htavaks teha.<\/p>\n
Raha on alati v\u00e4he. Tihti viidatakse just keelte v\u00e4hesele populaarsusele: kui pole soovijaid, siis ei ole m\u00f5ttekas pidada pisikesi r\u00fchmi. Sellele on kaks vastust.<\/p>\n
“Milleks meile kujutav kunst, laulupidu ja luule, kui ilma nendeta saaks hakkama, k\u00fcsib turuloogika.”<\/p>\n
Esimene: turg soosib alati suuri keeli, kuna nad on n\u00e4htavamad, neid tahetakse \u00f5ppida, nendes keeltes avaldamine ei ole nii kulukas, sest saab teha suuremaid tiraa\u017ee, aga v\u00e4ikese kasutajaskonnaga v\u00f5i v\u00e4hem levinud keelte \u00f5petamine n\u00f5uab alati j\u00f5upingutusi. Milleks meile kujutav kunst, laulupidu ja luule, kui ilma nendeta saaks hakkama, k\u00fcsib turuloogika.<\/p>\n
Teine: m\u00f5ne keele populaarsus s\u00f5ltub muuhulgas keele\u00f5ppe korraldusest ja \u00fcldisemast haridus- ja kultuuripoliitikast. Keelte oskuse vajalikkust saab propageerida ja lahti seletada. Peaks olema tahe ja n\u00e4gemus.<\/p>\n
Ma ei eita sugugi inglise v\u00f5i vene keele oskuse kasulikkust, tahan vaid \u00f6elda, et arvamus, justkui inglise keele oskusega saab igal pool hakkama, on olemuslikult ekslik. Keeleoskus t\u00e4hendab \u00fchtlasi v\u00f5imalust kujundada m\u00f5nel teemal oma arvamust ilma vahendajateta, lugedes algup\u00e4randeid.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime igasugusest mitmekesisusest, ka keelelisest mitmekesisusest, kuid seda ei tasuks t\u00f5lgendada stiilis “meil on siin igasuguste keelte k\u00f5nelejaid”, vaid pigem keeleliste repertuaaride mitmekesisusena. Kindlasti tuleb r\u00e4\u00e4kida ka l\u00e4ti ja leedu keele oskusest, l\u00e4tlased ja leedukad on meie naabrid ja paljuski saatusekaaslased.<\/p>\n
L\u00f5petuseks pisut juttu passiivsetest ehk retseptiivsetest oskustest.<\/p>\n
Keelepedagoogika seab m\u00f5istagi ideaaliks aktiivseid oskusi (r\u00e4\u00e4kimist ja kirjutamist). Samal ajal on passiivne oskus ka kasulik, eriti juhul, kui aktiivseks \u00f5ppeks ei ole v\u00f5imalust ja vastava keele keskkond puudub. Kuid passiivne keeleoskus ei ole nulloskus.<\/p>\n
Keeleteaduses ei ole retseptiivse oskuse uurimine uus. \u00dche v\u00f5\u00f5rkeele baasil saaks anda ettekujutuse l\u00e4hedasest sugulaskeeltest, n\u00e4iteks \u00f5petada vene keele baasil ukraina, valgevene v\u00f5i poola keele m\u00f5ningat m\u00f5istmist, saksa ja inglise keele baasil saab tutvustada m\u00f5nda muud germaani keelt.<\/p>\n