Eesti Pank soovitab inimestel hoida kodus sularahavaru ning valmistub samal ajal ka digieuro kasutuselev\u00f5tuks. M\u00f5lemal on oluline roll juhuks, kui tavap\u00e4rased makselahendused ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Kuigi Eestis tehakse enamik igap\u00e4evaseid makseid juba kaardi v\u00f5i mobiiliga, ei t\u00e4henda see, et sularaha oleks oma t\u00e4htsuse kaotanud. Vastupidi – Eesti Pank r\u00f5hutab, et kriisideks valmisolek t\u00e4hendab ka alternatiivsete maksev\u00f5imaluste olemasolu.<\/p>\n
Eesti Panga makse- ja arvelduss\u00fcsteemide osakonna juhataja Rainer Olti s\u00f5nul on sularaha kasutamine k\u00fcll v\u00e4henenud, kuid t\u00e4ielikult see kadunud ei ole<\/p>\n
“Me Eesti panga poolt viisime siin aasta l\u00f5pus l\u00e4bi uuringu, mis k\u00fcsitles inimesi selles osas, kui palju kasutatakse maksmiseks ka sularaha. V\u00f5rreldes eelmise uuringuga on sularaha kasutus t\u00f5esti natukene v\u00e4henenud. Kui me vaatame ainult sularaha kasutamist, siis kaheksa protsenti eestimaalastest eelistab teha makseid ainult sularahas ja enamik makseid eelistavad inimesed teha pangakaardiga makstes,” \u00fctles Olt.<\/p>\n
Digimaksete k\u00f5rval peetakse aga oluliseks, et inimestel oleks olemas varu juhuks, kui elektroonilised s\u00fcsteemid peaksid ajutiselt rivist v\u00e4lja minema.<\/p>\n
“Selleks, et tagada v\u00f5imekus ostude tegemiseks on v\u00e4ga m\u00f5istlik inimestel hoida oma pangakaartide vahel natukene sularaha. Selleks, et poes saaks teha \u00e4ra oma ostud, et juhul kui n\u00e4iteks kaardimaksed ei t\u00f6\u00f6ta. Tegelikult on laiemalt soovitus hoida kodus perele umbes n\u00e4dala sularaha varu, et juhuks, kui tekivad katkestused, kas teenuses v\u00f5i muudes asjaoludes, siis oleks v\u00f5imalik ikkagi ilusti hakkama saada,” lausus ta.<\/p>\n
Sama loogika kehtib ka digieuro puhul. Selle arendamise \u00fcks keskseid p\u00f5hjuseid on Olti s\u00f5nul tagada, et makseid saaks teha ka siis, kui tavap\u00e4rased s\u00fcsteemid ei toimi v\u00f5i s\u00f5ltuvus v\u00e4lismaistest teenustest osutub riskiks.<\/p>\n
“Esimene p\u00f5hjus on, et kui me vaatame Euroopas, kui suures s\u00f5ltuvuses me oleme globaalsetest kaardiskeemidest v\u00f5i makselahendustest, siis Euroopas 13 riiki ei oma \u00fcldse oma digitaalset makselahendust Visa ja Mastercardi k\u00f5rval, nad s\u00f5ltuvad t\u00e4ielikult nendest teenustest, sealhulgas Eesti. Ja suures pildis kaks kolmandikku kaardimaksetest poes ja e-kaubanduses tehakse just nende globaalsete kaardiskeemide toel,” r\u00e4\u00e4kis Olt.<\/p>\n
Digieuro on m\u00f5eldud toimima ka olukorras, kus interneti\u00fchendus puudub v\u00f5i pangateenused on h\u00e4iritud ehk see lisab makses\u00fcsteemile eraldi turvakihi.<\/p>\n
“Tegemist oleks inimese digitaalse rahakotiga. Seda digitaalset rahakotti hakkab inimestele pakkuma nende t\u00e4nane kommertspank, mida nad kasutavad ja seal on t\u00e4iendavad v\u00f5imalused. Lisaks sellele, et raha istub pangakontol kuskil keskses s\u00fcsteemis, on v\u00f5imalik inimestel salvestada ka raha enda telefoni ja seda kasutada inimeste vahel maksmiseks v\u00f5i poes maksmiseks. Ka juhtudel, kui puudub interneti\u00fchendus ja pangateenused \u00fcldiselt on katkenud, misiganes tehnilistel p\u00f5hjustel v\u00f5i k\u00fcberr\u00fcnnakute t\u00f5ttu. Ta tekitab sellise t\u00e4iendava kaitsekihi selleks, et me saaksime igap\u00e4evaselt oma harjumusp\u00e4raseid elektroonilisi makseid teha,” \u00fctles Olt.<\/p>\n
Digieuro kasutuselev\u00f5tt ei ole siiski l\u00e4hiaja k\u00fcsimus. Praeguste plaanide j\u00e4rgi v\u00f5iks see inimesteni j\u00f5uda k\u00fcmnendi l\u00f5pus, umbes 2029. v\u00f5i 2030. aastal.
Eesti Panga s\u00f5nul ei kao sularaha kuhugi, kuid tulevikus t\u00e4iendavad seda uues digilahendused, mis aitavad tagada, et varuvariant oleks maksmiseks alati olemas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Pank soovitab inimestel hoida kodus sularahavaru ning valmistub samal ajal ka digieuro kasutuselev\u00f5tuks. M\u00f5lemal on oluline roll…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":145729,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,5974,37,33,35,2183,34,36,31,32,21,28,29,19,25,68043,818,23,24,22,20,30],"class_list":["post-145728","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digieuro","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-pank","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rainer-olt","tag-sularaha","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116346016396416583","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=145728"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145728\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/145729"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=145728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=145728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=145728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}