Vene keele \u00f5ppimine B-v\u00f5\u00f5rkeelena on tublisti populaarsust kaotanud. Koolid otsivad v\u00f5imalusi pakkuda suuremat keeltevalikut, kuid tihti saab takistuseks \u00f5petajate puudus. Kaks aastat on koolidele kehtinud kohustus pakkuda v\u00e4hemalt kaht B-v\u00f5\u00f5rkeelt, kuid viiendik koolidest seda ei tee.<\/p>\n
Koole, kus \u00f5pitakse B-v\u00f5\u00f5rkeeli, on haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) andmetel 371 ja neist ligi 80-s \u00f5pitakse vaid \u00fcht B-v\u00f5\u00f5rkeelt. See ei t\u00e4henda aga seda, et nendes koolides valikut ei pakuta, vaid et mure on r\u00fchmade kokku saamisega v\u00f5i avamisega.<\/p>\n
V\u00f5imalik on ka variant, et \u00f5pilaste v\u00e4hesuse t\u00f5ttu tuleb \u00fche klassi \u00f5pilastel enamuse otsuse alusel valida kahest valikust \u00fcks, mida kogu klass \u00f5ppima asub. Selline olukord on n\u00e4iteks Hiiumaal Emmaste p\u00f5hikoolis.<\/p>\n
“Emmaste p\u00f5hikoolis on v\u00f5imalik valida kahe v\u00f5\u00f5rkeele vahel \u2013 need on vene keel ja rootsi keel. B-v\u00f5\u00f5rkeele valik toimub klassip\u00f5hiselt, mis t\u00e4hendab, et \u00fcks klass saab \u00f5ppida \u00fcht nendest v\u00f5\u00f5rkeeltest. Kui meil valik tuli, siis on otsused langenud eranditult rootsi keele kasuks,” lausus<\/p>\n
Rootsi keele otsustas kool vene keelele alternatiiviks v\u00f5tta seet\u00f5ttu, et rootsi keele \u00f5petaja oli piirkonnas v\u00f5tta.<\/p>\n
Hoolimata sellest et koolid on valikuv\u00f5imaluse \u00f5ppekavas taganud, on mitmetes maapiirkondades \u00f5petajate leidmine ja keele\u00f5ppe j\u00e4rjepidevuse tagamine probleem. Nii ka n\u00e4iteks Valgamaal asuvas L\u00fcllem\u00e4e koolis, kus vene keele k\u00f5rval saavad \u00f5pilased valida hispaania keelt.<\/p>\n
“Praegu k\u00e4ib meil hispaania keele \u00f5petaja V\u00f5rust siia kaks p\u00e4eva n\u00e4dalas, aga me oleme ka valmis selleks, kui ta peaks meile j\u00e4rgmisel \u00f5ppeaastal ei \u00fctlema. See oht on olemas, p\u00f5hjuseks ongi kauge vahemaa. \u00dcks hispaania keele \u00f5petaja (lahkus), temaga tekkisid takistused kodumaalt siia kolimisega, see sai p\u00f5hjuseks,” lausus L\u00fcllem\u00e4e p\u00f5hikooli direktori aset\u00e4itja Maarja Viks.<\/p>\n
Praegu loodab L\u00fcllem\u00e4e kool, et vajadusel v\u00f5iksid nad uue \u00f5petaja leida Valgast, kuid temal puudub veel praeguse seisuga piisav eesti keele oskus.<\/p>\n
Hoolimata raskustest on ministeeriumi andmetel siiski kasvanud nende koolide arv, kus pakutakse v\u00e4hemalt kaht B-v\u00f5\u00f5rkeele valikut.<\/p>\n
Samal ajal on langenud huvi vene keele vastu. K\u00e4esoleval \u00f5ppeaastal ei \u00f5pita B-v\u00f5\u00f5rkeelena vene keelt kokku 22 koolis, eelmisel \u00f5ppeaastal oli see arv 15. Samuti on mitmetes koolides v\u00e4henenud vene keele r\u00fchmades \u00f5ppijate arv.<\/p>\n
“Kui 2022\/2023. \u00f5ppeaastal me n\u00e4gime, et kaht v\u00f5i enamat B-v\u00f5\u00f5rkeelt sai \u00f5ppida umbes igas kolmandas koolis, siis n\u00fc\u00fcd on see protsent juba 80 juures. Praegu me n\u00e4eme, et natuke k\u00f5rgem on nende koolide arv, kus kaht v\u00f5i enamat b-v\u00f5\u00f5rkeelt ei pakuta, Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Ida-Virumaa on selles m\u00f5ttes huvitav piirkond, et seal mitmetel koolidel ei ole kohustust B-v\u00f5\u00f5rkeelt pakkuda, kuna \u00f5pilane \u00f5pib eesti keelt teise keelena,” \u00fctles HTM-i kesk- ja kutsehariduse peaspetsialist Marika Peekmann.<\/p>\n
Sel \u00f5ppeaastal \u00f5pitakse EHIS-e andmetel koolides kokku 15 erinevat B-v\u00f5\u00f5rkeelt. Osa keelte puhul on m\u00e4rgitud \u00fcksikud \u00f5ppijad, mis t\u00e4hendab, et \u00f5pilane omandab keelt v\u00e4ljaspool kooli. V\u00f5rreldes eelmise \u00f5ppeaastaga on enim \u00f5ppureid juurde valinud saksa, hispaania, soome ja prantsuse keele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vene keele \u00f5ppimine B-v\u00f5\u00f5rkeelena on tublisti populaarsust kaotanud. Koolid otsivad v\u00f5imalusi pakkuda suuremat keeltevalikut, kuid tihti saab takistuseks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":145943,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[68175,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,13547,28,29,19,25,17771,68174,23,24,22,20,27464,30],"class_list":["post-145942","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-b-voorkeel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-keeleope","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rootsi-keel","tag-saksa-keel","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-keel","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116347310117799526","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145942","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=145942"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145942\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/145943"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=145942"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=145942"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=145942"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}