\u00dcha enam kasutatakse sihitud r\u00fcnnakuteks inimeste vastu tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistu alates v\u00e4\u00e4rinfost ja mainekahjust kuni s\u00fcvav\u00f5ltsinguteni, mis rikuvad inimeste privaatsust ja turvatunnet. Numbrid n\u00e4itavad, et suurem osa nendest sihitud r\u00fcnnakutest toimuvad naiste vastu.\u00a0<\/p>\n
V\u00e4givald k\u00fcbermaailmas<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime naistevastasest v\u00e4givallast, m\u00f5tleme sageli f\u00fc\u00fcsilisele ohule. Samal ajal toimub peaaegu m\u00f5\u00f5tmatu osa naistevastasest v\u00e4givallast juba sotsiaalmeedias ja teistes digikeskkondades. Solvangud, \u00e4hvardused, laimukampaaniad ning manipuleeritud pildid ja videod ei ole juhuslikud r\u00fcnnakud. Need on sageli sihitud tegevused, mille eesm\u00e4rk on h\u00e4bistada naisi ning m\u00f5jutada naiste valmisolekut avalikus ruumis osaleda.<\/p>\n
Uuringud n\u00e4itavad, et meedias ja sotsiaalmeedias tuntud naised kogevad sellist digiv\u00e4givalda ebaproportsionaalselt palju ning see m\u00f5jutab otseselt nende osalust poliitikas ja avalikus arutelus. Ka maailmapanga selleaastane globaalsete riskide raport<\/a> n\u00e4itab, et nii l\u00fchi- kui ka pikaajalises vaates on tehisintellektiga kaasnevad ohud ning desinformatsioon m\u00e4rgilised.<\/p>\n Seet\u00f5ttu oleks aeg r\u00e4\u00e4kida soolisest v\u00e4\u00e4rinfost kui v\u00e4givalla vormist, mitte tingimata f\u00fc\u00fcsilisest, vaid ps\u00fchholoogilisest, sotsiaalsest ja poliitilisest. Selle m\u00f5ju kujundab laiemat keskkonda, kus osa inimesi \u2013 mitte vaid naised, vaid ka erinevad v\u00e4hemused \u2013 tunnetavad, et avalik ruum ei ole nende jaoks turvaline.<\/p>\n “Kujutate ette, millise traumaga peab elama naine, kellest on internetti paisatud intiimse ja r\u00e4ige sisuga v\u00f5ltspilte v\u00f5i -videoid?”<\/p>\n Sooline v\u00e4\u00e4rinfo ise ei ole uus n\u00e4htus, uus on selle kiirus ja ulatus. Tehisintellekti areng v\u00f5imaldab luua naistest ja meestest realistlikke v\u00f5ltspilte, v\u00f5ltsvideoid ja v\u00f5ltsh\u00e4\u00e4lsalvestisi m\u00f5ne minutiga ning sageli piisab selleks m\u00f5nest avalikust fotost. Kujutate ette, millise traumaga peab elama naine, kellest on internetti paisatud intiimse ja r\u00e4ige sisuga v\u00f5ltspilte v\u00f5i -videoid?<\/p>\n Juba 2019. aastal anal\u00fc\u00fcsiti s\u00fcvav\u00f5ltsingute ohtu<\/a> ja levikut internetis ning tulemus oli ehmatav: s\u00fcvav\u00f5ltsingutest pornograafia moodustas koguni 96 protsenti k\u00f5igist internetis leiduvatest s\u00fcvav\u00f5ltsinguvideotest. Samuti selgus, et neli suurimat s\u00fcvav\u00f5ltsitud pornograafiale p\u00fchendatud veebilehte kogusid kokku \u00fcle 134 miljoni vaatamise videotele, mis sihtisid sadu naiskuulsusi \u00fcle maailma.<\/p>\n Nii ulatuslik vaatajaskond viitas juba tollal selgelt toimivale turule, kus sellist sisu luuakse ja levitatakse, ning ilma otsustavate sammudeta oli p\u00f5hjust eeldada, et see trend j\u00e4tkab kasvamist.<\/p>\n 2023. aastal avaldatud USA k\u00fcberjulgeolekufirma Home Security Heroes uuring<\/a> kinnitab kohutava suundumuse j\u00e4tku: s\u00fcvav\u00f5ltsitud pornograafia moodustab koguni 98 protsenti k\u00f5igist internetis leiduvatest s\u00fcvav\u00f5ltsinguvideotest ning neist 99 protsenti on suunatud naiste vastu. Uuring tuvastas kokku 95 820 s\u00fcvav\u00f5ltsingu videot, mis t\u00e4hendas 550 protsenti kasvu v\u00f5rreldes 2019. aastaga, osutades probleemi kiirele eskaleerumisele ja vajadusele senisest j\u00f5ulisemate vastumeetmete j\u00e4rele.<\/p>\n Tehisintellekti kuritarvitamine ja selle riskid<\/p>\n Me tunneme uhkust fakti \u00fcle, et Eesti noored on tehisintellekti kasutuses Euroopas pjedestaalil<\/a>, kuid ainult Google, Microsoft, Twitter ja Anthropic teavad, mida noored p\u00e4riselt seal “mustas kastis” teevad.<\/p>\n Tean, et Eesti koolinoorte seas levib rakendus undressme, mis riietab sind modifitseeritud tehisintellektiga lahti, olgu sul pildil seljas mis iganes riided. Kellele lasub vastutus, kui alaealised \u00fcksteise vastu selliseid r\u00fcnnakuid kasutavad? Ja kas meil on \u00fcldse v\u00f5imalik sellist vastutust defineerida? Ent ilmselgelt pole k\u00fcsimus ainult noortes, tehisintellekti v\u00f5ivad heal v\u00f5i halval eesm\u00e4rgil \u00e4ra kasutada \u00fcksk\u00f5ik millises vanuses inimesed.<\/p>\n Elon Muski tehisintellektil p\u00f5hinev vestlusrobot Grok l\u00f5i ja jagas avalikult hinnanguliselt v\u00e4hemalt 1,8 miljonit seksualiseeritud kujutist naistest, selgub nii The New York Times kui ka Center for Countering Digital Hate anal\u00fc\u00fcsist<\/a>.\u00a0<\/p>\n 2023. aasta detsembri l\u00f5pus hakkasid sotsiaalmeediaplatvormi X kasutajad massiliselt kasutama Groki kohutavateks s\u00fcvav\u00f5ltsinguteks, kasutades p\u00e4ris fotosid naistest ja lastest ning eemaldades neilt riided, lisades bikiine ja asetades kujutised seksualiseeritud poosidesse. Vaid \u00fcheksa p\u00e4eva jooksul postitas Grok \u00fcle 4,4 miljoni pildi, millest hinnanguliselt v\u00e4hemalt 41 protsenti sisaldas seksualiseeritud kujutisi naistest, samas kui laiem anal\u00fc\u00fcs viitab isegi kuni 65-protsendilisele ulatusele, h\u00f5lmates nii naisi, mehi kui ka lapsi.\u00a0<\/p>\n Selline kiire ja kontrollimatu levik \u00fcletas varasemad sarnased s\u00fcvav\u00f5ltsingute kogumid ning ajendas mitmete riikide, sealhulgas Suurbritannia, India, Malaisia ja USA ametiv\u00f5ime uurima, kas tegemist on seaduserikkumistega. Juhtum n\u00e4itab selgelt, kui kiiresti v\u00f5ib tehisintellekti abil loodud kahjulik sisu eskaleeruda ning kui h\u00e4davajalik on t\u00f5husam regulatsioon ja j\u00e4relevalve selliste riskide ennetamiseks.<\/p>\n Sarnaste r\u00fcnnakute ohvriteks ja mitte vaid l\u00e4bi Groki vaid k\u00f5ikv\u00f5imalike muude s\u00fcvav\u00f5ltsingu t\u00f6\u00f6riistade l\u00e4bi on langenud Euroopas ja Eestiski juba mitmed avaliku elu tegelased, n\u00e4iteks Tartus tegutseva endise Isamaa poliitiku Kris K\u00e4rneri j\u00e4lgijad v\u00f5tsid hiljuti sihikule temaga kriitilise intervjuu teinud ajakirjanik Vilja Kiisleri.<\/p>\n Leiab veel n\u00e4iteid Kaja Kallasest, Kersti Kaljulaidist, Itaalia peaministrist Giorgia Melonist, USA presidendikandidaadist Kamala Harrisest, mitmetest Briti ja Poola parlamendisaadikutest ning juhtumite arv muudkui kasvab. Iseasi, kas avalikkus neid juhtumeid ka oluliseks peab v\u00f5i leitakse, et tegu on lihtsalt j\u00e4rjekordsete ohtudega, mis tahes-tahtmata tehnoloogia kiire arenguga kaasnevad.<\/p>\n Selle aasta algul ilmunud uuring Internet Watch Foundationilt<\/a> (IWF) osutab veel \u00fchele murettekitavale trendile: tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistad soodustavad laste seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise materjali levikut ja loomist internetis. Anal\u00fc\u00fcsis dokumenteeriti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kasv fotorealistlikus tehisintellekti abil loodud sisus, mis vastab CSAM-i (child sexual abuse material) tunnustele.<\/p>\n IWF andmetel tuvastati eelmisel aastal rekordilised 3440 tehisintellekti loodud v\u00e4\u00e4rkohtlemisvideot, see on \u0161okeeriv 26 362-protsentiline kasv v\u00f5rreldes eelneva aasta vaid 13 juhtumiga. Veelgi enam, enam kui pooled neist videotest kvalifitseeruvad IWF-i A-kategooriasse, mis h\u00f5lmab k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikumaid ja v\u00e4givaldsemaid kujutisi.<\/p>\n Riik reageerib aeglaselt ja ohvrid j\u00e4\u00e4vad kaitseta<\/p>\n Just tehisintellekt muudab need r\u00fcnnakud kiireks, odavaks ja ulatuslikuks piirini, kuhu riigi regulatiivsed p\u00e4itsed ei j\u00f5ua (kui neil lastakse \u00fcldse tekkida, sest tehnoloogiafirmade lobi on h\u00e4sti rahastatud). R\u00fcnnakud ei n\u00f5ua enam palju raha, aega ega organiseeritud kampaaniat.<\/p>\n “T\u00e4iskasvanute puhul peaks olema riiklik eestk\u00f5neleja ja kaitsja andmekaitse inspektsioon.”<\/p>\n Kaitsjate k\u00e4ed on selja taga kinni seotud. Politsei on k\u00fcll teinud k\u00e4itumisjuhise koolidele AI-ohtudest, aga juhis ja olukorra pelk teadvustamine ei aita vastu v\u00f5idelda. T\u00e4iskasvanute puhul peaks olema riiklik eestk\u00f5neleja ja kaitsja andmekaitse inspektsioon (AKI), kuid neil puudub menetluspraktika. Nad alles esimest korda menetlevad Discordi platvormil naistest alastipilte jaganud kanali loojaid ja menetlus ei ole veel j\u00f5udnud otsuseni.<\/p>\n Politsei saab k\u00fcll menetleda identiteedivargust, aga selleks ei piisa ainult pildist, kus on tuntud inimest kujutatud. Politsei peab tuvastama tegevuse, mille raames keegi teeskles teist inimest ja sai sellest kasu v\u00f5i tekitas kahju. Tehisintellektiga muudetud sisu puhul peab lootma AKI-le v\u00f5i p\u00f6\u00f6rduma kohtusse mainekahju tekitamise alusel.<\/p>\n Aga kui palju on Eestis naisi, kes julgevad p\u00f6\u00f6rduda aja- ja rahakulukasse kohtusse? Lisame sellele veel ohvris\u00fc\u00fcdistamise tendentsi Eestis ja fakti, et juhtumite avalikkuse ette tulles v\u00f5ib h\u00e4iriv sisu veelgi kaugemale levida. K\u00fcberkurjategijad j\u00e4\u00e4vad karistuseta ja ohvrid kaitseta.<\/p>\n Seet\u00f5ttu soovitan ka Eesti tehisintellekti n\u00f5ukojal laiemalt m\u00f5elda l\u00e4bi riskid ja ohukohad, mida tehisintellekti levik endaga kaasa toob. Euroopa Liit on haaranud initsiatiivi, survestades Elon Muski juhitud X-i muutuma Groki eetilisemaks, aga vaja on enamat kui r\u00f5vetseva Groki taltsutamine ja Eesti saaks haarata ohjad, n\u00e4idates siseriiklike algatustega eeskuju.<\/p>\n Mis on sotsiaalmeedias leviva v\u00e4givalla ja s\u00fcvav\u00f5ltsingute hind?<\/p>\n Sotsiaalmeedias leviva v\u00e4givalla ja s\u00fcvav\u00f5ltsingute m\u00f5ju hakkab \u00fcha enam avalduma inimeste valikutes, kas ja kuidas avalikus elus osaleda. See v\u00f5ib t\u00e4hendada ajakirjanikku, kes l\u00f5petab kirjutamise, aktivisti, kes hoidub oma arvamust avaldamast, v\u00f5i naist, kes otsustab poliitikasse mitte minna, kartes temast loodud v\u00f5ltsitud ja alandava sisuga materjalide levikut.<\/p>\n Kui osa inimesi taandub avalikust arutelust hirmu v\u00f5i digiv\u00e4givalla kogemuse t\u00f5ttu, ei ole see ainult nende isiklik kaotus ja trauma, vaid m\u00f5jutab ka laiemalt seda, kui esinduslik ja mitmekesine meie demokraatia tegelikult on.<\/p>\n Poliitika on reaktiivne ning liigub tehnoloogilistest arengutest aeglasemalt. S\u00fcvav\u00f5ltsingute teemat k\u00e4sitletakse \u00fchiskonnas endiselt eesk\u00e4tt sisumodereerimise k\u00fcsimusena, ehkki m\u00f5ju ulatub kaugemale.<\/p>\n V\u00f5ltsitud sisu puudutab identiteedivargust, majanduskuritegevust ja avaliku usalduse p\u00fcsimist. \u00dcha enam r\u00e4\u00e4gitakse ka nn valetaja dividendi m\u00f5just ehk olukorrast, kus t\u00f5eline t\u00f5endusmaterjal muutub vaieldavaks, sest alati saab v\u00e4ita, et seegi on v\u00f5lts. Kui usaldus n\u00e4htava ja kuuldava vastu v\u00e4heneb, muutub keerulisemaks ka vastutuse tagamine.<\/p>\n \u00d5iguslikud l\u00fcngad digitaalses ruumis<\/p>\n