Hispaania paigaldab 10 s\u00fcnkroonkompensaatorit v\u00f5rgu stabiliseerimiseks ja elektrikatkestuste v\u00e4ltimiseks. Kulud tehakse tasa 3 aastaga.<\/p>\n
P\u00e4rast eelmise aasta Ibeeria poolsaare ulatuslikku elektrikatkestust v\u00f5tab riik pingekontrolli teemat t\u00f5siselt. S\u00fcnkroonkompensaatorid on sisuliselt elektriv\u00f5rgu poolt kasutatavad p\u00f6\u00f6rlevad mootorid, mis tarbivad v\u00e4he elektrit ega pole etten\u00e4htud muuks kui ainult elektriv\u00f5rgu stabiliseerimiseks. Nende p\u00f6\u00f6rlemist kasutatakse reaktiivv\u00f5imsuse kiireks neelamiseks v\u00f5i tootmiseks, mis on elektriv\u00f5rgu pinge reguleerimisel \u00fclioluline.<\/p>\n
Hispaanial oli juba kaks projekti k\u00e4imas Kanaari ja Baleaari saartel, mis on mandrist eraldatud ning vajavad stabiilsuse tagamiseks t\u00e4iendavaid meetmeid. Uus plaan n\u00e4eb ette t\u00e4iendava kompensaatori paigaldamise m\u00f5lemale saarestikule ning esmakordselt rajatakse s\u00fcnkroonkompensaatorid ka Hispaania mandriossa.<\/p>\n
Kuna taastuvenergia osakaal s\u00fcsteemis kasvab, suletakse \u00fcha rohkem fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavaid elektrijaamu. Ajalooliselt on kivis\u00f6ejaamad pakkunud vajalikku p\u00f6\u00f6rlevat massi, mis auruturbiinide abil tootis elektrit ning mida sai kasutada ka reaktiivv\u00f5imsuse ja inertsi tagamiseks. T\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4idavad seda rolli sageli gaasiturbiinid, mis saastavad k\u00fcll v\u00e4hem kui kivis\u00f6ejaamad, kuid gaas on endiselt sisseveetav fossiilk\u00fctus. H\u00fcdroelektrijaamad ei saa seda \u00fclesannet t\u00e4ita \u00fcha kahjustavama p\u00f5ua t\u00f5ttu. Kuigi nn s\u00fcnteetilist inertsi saab luua ka v\u00f5rkukujundavate inverterite ja akusalvestuss\u00fcsteemide abil, hakkavad s\u00fcnkroonkompensaatorid seda rolli \u00fcle v\u00f5tma.<\/p>\n
\u00dcks esimestest projektidest rajatakse Badajozi l\u00e4hedale \u2013 s\u00f5lmpunkti, kus elektrikatkestuse esimesed probleemid tekkisid. Teised projektid keskenduvad stabiilsuse tugevdamisele Portugali \u00fchendusliini piirkonnas ning p\u00e4ikeseenergia suuremale integreerimisele.<\/p>\n
Iga uus projekt maksab ligikaudu 100 miljonit eurot ning investeering kaetakse tarbijate v\u00f5rgutasude kaudu. Nagu varem arutatud, t\u00e4hendab elektriv\u00f5rkude arendamine suure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5rgutasude t\u00f5usu nende kulude katmiseks. Oluline on, et odavam taastuvenergia aitaks seda hinnat\u00f5usu tasakaalustada ning et v\u00f5rke kasutataks v\u00f5imalikult t\u00f5husalt, et kulud p\u00fcsiksid kontrolli all. Valitsuse ja Red El\u00e9ctrica s\u00f5nul v\u00e4hendavad need meetmed muid kulusid, n\u00e4iteks tehnilisi piiranguid, mis on viimasel ajal h\u00fcppeliselt kasvanud, ning seega tasandatakse need umbes\u00a0kolme aasta\u00a0jooksul. Energeetikaminister Joan Groizard selgitas 2025. aasta Energia\u00f6\u00f6 avamisel peetud k\u00f5nes, et see meede toob kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kokkuhoiu s\u00fcsteemi praeguste kulude pealt.<\/p>\n
\u201eNeed on tegevused, mis tasuvad end \u00e4ra, arvestades, et 2024. aastal kulutasid tarbijad tervikuna pinge reguleerimise tehnilistele piirangutele \u00fcle 600 miljoni euro\u2026 Tegelikult hindab Red El\u00e9ctrica, et investeering sellesse v\u00f5rgu tugevdamisse v\u00f5iks amortiseeruda kolme aasta jooksul,\u201c m\u00e4rkis ta oma k\u00f5nes.<\/p>\n
Saksamaa kasutab samuti \u00fcsna aktiivselt s\u00fcnkroonkompensaatoreid<\/p>\n
Saksamaa on tuntud selle poolest, et elektriv\u00f5rk on v\u00e4ga rikkekindel. P\u00e4rast tuuma- ja s\u00f6ejaamade sulgemist on Saksamaa elektriv\u00f5rk kaotanud suure osa oma loomulikust \u201ep\u00f6\u00f6rlevast massist\u201c (inertsist), mis varem aitas sagedust ja pinget stabiliseerida. Selle kompenseerimiseks on nad paigaldanud s\u00fcnkroonkompensaatoreid mitmesse kriitilisse v\u00f5rgu s\u00f5lmpunkti.<\/p>\n
N\u00e4iteks endised elektrijaamad (eriti kivis\u00f6ejaamad) on \u00fcmber ehitatud nii, et turbiinid t\u00f6\u00f6tavad edasi s\u00fcnkroonkompensaatoritena. Suured \u00fclekandev\u00f5rgu operaatorid (nt TenneT, 50Hertz) on tellinud ja ehitanud uusi s\u00fcnkroonkompensaatoreid piirkondadesse, kus on palju tuule- ja p\u00e4ikeseenergiat. Neid kasutatakse eriti P\u00f5hja-Saksamaal, kus tuuleenergia osakaal on v\u00e4ga suur ja v\u00f5rgu stabiilsus vajab lisatuge.<\/p>\n
Samas ei toetu Saksamaa ainult sellele lahendusele. Nad kombineerivad s\u00fcnkroonkompensaatoreid, v\u00f5rkukujundavaid invertereid (grid-forming inverters), akusalvestust ning paindlikke gaasijaamu. Ehk l\u00fchidalt: jah, Saksamaa kasutab samu tehnoloogiaid nagu Hispaania, kuid pigem osana laiemast lahenduste komplektist, mitte ainsa p\u00f5hivahendina.<\/p>\n
Eestis (ja ka L\u00e4tis-Leedus) on viimastel aastatel rajatud mitu s\u00fcnkroonkompensaatorijaama. Eestis on neid kaks. Nende \u00fclesanne on hoida v\u00f5rgu sagedust ja pinget stabiilsena, pakkuda vajalikku inertsi (ehk \u201ep\u00f6\u00f6rlevat massi\u201c) ja aidata v\u00e4ltida suuri h\u00e4ireid v\u00f5i katkestusi. Lihtsalt \u00f6eldes: need on nagu \u201estabilisaatorid\u201c, mis hoiavad elektriv\u00f5rgu rahulikuna ka siis, kui tootmine ja tarbimine kiiresti muutuvad.<\/p>\n
Allikas: https:\/\/elperiodicodelaenergia.com\/red-electrica-lanza-los-primeros-proyectos-de-compensadores-sincronos-para-controlar-la-tension-de-la-red<\/a><\/p>\n Loe lisaks:<\/p>\n Saksamaa panus vesinikule on p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas rasket\u00f6\u00f6stusele<\/a><\/p>\n Nende majandusharude doteerimine tekitab tohutut kahju<\/a><\/p>\n Hiina v\u00e4hendas reostust taastuvenergia abil!<\/a><\/p>\n Just tuuleenergia toob elektri hinna alla<\/a><\/p>\n Tuumajaamade l\u00e4hedal on inimeste v\u00e4hisuremus suurem<\/a><\/p>\n Euroopa ehitab elektrihinna langetamiseks meretuuleparke<\/a><\/p>\n Elektriv\u00f5rku stabiliseerivad akud on tavaliseks muutunud<\/a><\/p>\n