Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b avalikus arutelus sageli t\u00e4helepanuta, et andmelekked puudutavad tihti palju rohkem inimesi kui ettev\u00f5tte enda kliendibaas ning seega tuleb olla uudiste suhtes t\u00e4helepanelik.<\/p>\n
Inimesed kipuvad m\u00f5tlema, et kui nad pole selle ettev\u00f5ttega kunagi kokku puutunud, siis pole ka nende andmed ohus. Tegelikult liiguvad andmed sageli l\u00e4bi hulga koost\u00f6\u00f6partnerite s\u00fcsteemide. See t\u00e4hendab, et kuigi algselt on kasutajaks hakatud m\u00f5nel platvormil, siis v\u00f5ivad osad ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6 tegemiseks reaalse vajaduse korral jagada neid ka teistega.<\/p>\n
Paljud ettev\u00f5tted \u2013 ent mitte k\u00f5ik \u2013 kasutavad oma t\u00f6\u00f6s k\u00fcmneid erinevaid s\u00fcsteeme, tarkvaraplatvorme ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjaid. Logistikafirmad, raamatupidamisteenuse pakkujad, kliendihaldustarkvara arendajad v\u00f5i turundusplatvormid t\u00f6\u00f6tlevad sageli samuti klientide andmeid. Kui r\u00fcnnaku ohvriks langeb m\u00f5ni neist, v\u00f5ivad lekkida ka nende inimeste andmed, kes pole selle ettev\u00f5ttega kunagi otse suhelnud. Seejuures on oluline t\u00e4hele panna, et need koost\u00f6\u00f6partnerid on ka teenuse pakkumiseks vajalikud ning andmed liiguvad vaid siis, kui selleks p\u00e4riselt vajadus on.<\/p>\n
Hea n\u00e4ide on m\u00f5ne aasta tagune juhtum geenitestimisfirmaga, mille tagaj\u00e4rjel lekkisid ligi 10 000 patsiendi terviseandmed. Samas polnud enamik neist patsientidest kunagi ise selle ettev\u00f5ttega kokku puutunud, vaid nende andmed j\u00f5udsid sinna arsti, labori v\u00f5i m\u00f5ne muu meditsiiniteenuse pakkuja kaudu. Kokku puudutas juhtum 42 raviasutuse patsiente.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et kuigi suuremate andmeleketega seotud ettev\u00f5tete kliendid saavad tavaliselt teavituse ja saavad ka reageerida, n\u00e4itab see vaid osa tegelikust pildist. T\u00e4nases tugevalt \u00fchendatud digikeskkonnas t\u00e4hendab iga suurem andmeleke, et potentsiaalselt v\u00f5ivad ohus olla ka paljud teised inimesed. See on klassikaline tarneahela risk \u2013 kui kuskil on keskne l\u00fcli, mis satub probleemidesse, v\u00f5ivad need probleemid kaudselt \u00fcle kanduda nende teiste koost\u00f6\u00f6partneriteni.<\/p>\n
Sinu andmed liiguvad kaugemale, kui arvad<\/p>\n
Heaks n\u00e4iteks on ka e-poest ostmine. Kui klient teeb ostu, liiguvad tema nimi, aadress ja kontaktandmed sageli korraga mitmesse s\u00fcsteemi: makseplatvormile, laohaldusesse, kullerteenusesse ja m\u00f5nikord ka turundusplatvormi.<\/p>\n
Jah, tavaliselt on partnerid loetletud ettev\u00f5tte privaatsustingimustes. Praktikas on see aga paljudel juhtudel formaalsus, sest v\u00e4hesed inimesed loevad neid dokumente detailideni l\u00e4bi. Suurem osa endast lugupidavad ja reeglitele alluvaid ettev\u00f5tteid, sealhulgas enamus Eesti suurettev\u00f5tted, talitavad k\u00fcll m\u00f5istlikult, kuid see ei pruugi nii alati olla n\u00e4iteks v\u00e4iksemate e-poodide puhul.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et andmete lekkimiseks ei pea tingimata r\u00fcnnaku ohvriks langema e-pood ise. Piisab sellest, kui probleem tekib m\u00f5ne partneri s\u00fcsteemides. Nii ei ole potentsiaalne lekkekoht \u00fcks ettev\u00f5te, vaid terve v\u00f5rgustik teenusepakkujaid.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu tasub harjuda m\u00f5ttega, et andmekaitseriskid ei l\u00f5pe seal, kus l\u00f5peb kliendi otsene suhe ettev\u00f5ttega. Kui meedias r\u00e4\u00e4gitakse andmelekkest ettev\u00f5ttes, mille nime sa pole kunagi kuulnud, ei pruugi see t\u00e4hendada, et juhtum sinuga kuidagi seotud ei ole.<\/p>\n
Ettev\u00f5tte nimi ei pruugi midagi \u00f6elda, aga leke v\u00f5ib sind siiski puudutada<\/p>\n
Euroopa isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus ehk GDPR kohustab ettev\u00f5tteid teavitama andmekaitse inspektsiooni. Kui leke kujutab inimestele olulist ohtu, tuleb teavitada ka m\u00f5jutatud isikuid. Kui andmeleke toimub m\u00f5nes kolmandas ettev\u00f5ttes, siis n\u00e4eb \u00f5ige protsess ette, et teenusepakkuja teavitab oma kliente ehk ettev\u00f5tteid, kes omakorda teavitavad oma kliente.<\/p>\n
Ideaalis t\u00e4hendab see, et inimene saab alati teada, kui tema andmed on lekkinud. Praktikas ei pruugi see aga nii lihtne olla, sest kuigi suuremad ja reegleid j\u00e4lgivad siinsed ettev\u00f5tted peavad reeglitest kinni, siis ei pruugi see nii olla n\u00e4iteks Indiast p\u00e4rit PDF-genereerimise t\u00f6\u00f6riista v\u00f5i konto loomist n\u00f5udva Korea pildit\u00f6\u00f6tlusrakenduse puhul.<\/p>\n
Paljudel juhtudel ei oska inimesed ka ise proaktiivselt infot otsida. Kui leke toimub ettev\u00f5ttes, millega inimesel pole otsest kokkupuudet olnud, ei pruugi ta end m\u00f5jutatuna tunda. Samuti ei pruugi ettev\u00f5te alati teada, kelle andmeid t\u00e4pselt see puudutab, eriti juhul, kui andmed on j\u00f5udnud s\u00fcsteemi l\u00e4bi partnerite v\u00f5i allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning nende valduses on vaid osalised infokillud.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu tasub igasse suuremasse andmelekkesse suhtuda t\u00e4helepanelikult, isegi siis, kui ettev\u00f5tte nimi tundub t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras.<\/p>\n
Ka n\u00e4iliselt kauge andmeleke v\u00f5ib tegelikult puudutada sinu andmeid. Just seet\u00f5ttu tasub iga kord, kui m\u00f5nest suuremast lekkest r\u00e4\u00e4gitakse, v\u00f5tta hetk ja kontrollida, kas see v\u00f5ib sind kuidagi puudutada \u2013 n\u00e4iteks vaadata \u00fcle oma kontode turvaseaded v\u00f5i kontrollida, kas sinu e-posti aadress on m\u00f5nes lekkes esinenud.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (9)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b avalikus arutelus sageli t\u00e4helepanuta, et andmelekked puudutavad tihti palju rohkem inimesi kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":144809,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[46794,131,130,37,33,35,34,36,22268,10491],"class_list":["post-146714","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-andmeleke","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-klient","tag-kuberrunnakud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116353566123257177","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=146714"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146714\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/144809"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=146714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=146714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=146714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}