Alanud aprill on \u00fchtlasi s\u00fcdamekuu. Kristin Simsist sai 20 aastat tagasi esimene eestlane, kellele siirdati s\u00fcda. Kui esialgu ennustati talle vaid kuut lisaeluaastat, siis praeguseks on ta uue s\u00fcdamega elanud juba 20 aastat.<\/p>\n
Selline kevadine keskp\u00e4ev argiste toimetuste keskel oli 20 aastat tagasi Simsi jaoks pigem unistus. 2005. aastal diagnoositi tal s\u00fcdamehaigus dilatatiivne kardiom\u00fcopaatia. Kuna siinne raviskeem kiirelt kulgevale haigusele enam tulemusi ei andnud, otsustati perekonna toel s\u00f5ita Itaaliasse, kus oli v\u00f5imalik s\u00fcda siirdada.<\/p>\n
“L\u00e4ksin Itaaliasse teadmisega, et ma nagunii ei tule tagasi,” meenutas esimene siirdatud s\u00fcdamega eestlane Kristin Sims. “M\u00f5te sellest, et minu kehasse pannakse teine s\u00fcda, tekitas iiveldust. Aga Itaalias n\u00e4gin inimest, kes sai s\u00fcdame neli aastat tagasi ja n\u00e4gi t\u00e4itsa okei v\u00e4lja. See andis suurt julgustust, sest Eestis mul \u00fchtegi n\u00e4idet k\u00f5rval ei olnud.”<\/p>\n
Siirdamine Itaalias l\u00e4ks edukalt. T\u00e4naseks m\u00f6\u00f6dunud 20 aasta jooksul on Simsil olnud elus nii t\u00f5use kui ka m\u00f5\u00f5nasid. Muutunud on ka elustiil ja -r\u00fctm, mida saadab pidev ravimite v\u00f5tmine.<\/p>\n
“Siirdamisj\u00e4rgselt peab inimene s\u00f6\u00f6ma immuunsupressante, mis suruvad immuuns\u00fcsteemi maha,” selgitas Sims. “Selle tulemusel olen vastuv\u00f5tlik igasugustele nakkustele, seda poolt tuleb j\u00e4lgida.”<\/p>\n
Suurem elumuutus toimus 10 aastat tagasi, kui pere otsustas linnast maale kolida.<\/p>\n
“See on teadlik valik tulla rahulikumasse keskkonda, et hoida oma vaimset tervist,” \u00fctles Sims. “Mul on kontroll tooraine \u00fcle, saan ise aiasaadusi kasvatada ja looduse keskel vaim puhkab.”<\/p>\n
Sims tunnistas, et eriti pakuvad talle r\u00f5\u00f5mu mullaga seotud t\u00f6\u00f6d ja aia kujundamine. “Kui keegi oleks mulle \u00f6elnud 20 aastat tagasi, et mul on oma peenrad ja kasvuhoone, ma ei oleks seda uskunud. Rohimine pole mulle lapsest saati meeldinud, aga n\u00fc\u00fcd k\u00f5netab ilu loomine mind k\u00f5ige rohkem.”<\/p>\n
Kui Sims pidi omal ajal oma pere abil ise siirdamisv\u00f5imalused leidma, siis k\u00fcmme aastat tagasi algas Eestis koost\u00f6\u00f6 Soomega. Nii on viimase k\u00fcmnendi jooksul veel 19 eestlast saanud endale Soomes siirdatud s\u00fcdame.<\/p>\n
“Kogu siirdamise ravi l\u00e4heb paremaks ja patsiendid kestavad oma uue organiga paremini,” nentis Tartu \u00dclikooli Kliinikumi kardioloog M\u00e4rt Elmet. “Siirdatud organi j\u00e4lgimiseks on tulnud uusi uuringumeetodeid ja vereanal\u00fc\u00fcse, mis asendavad seniseid sagedasi biopsiaid. S\u00fcdamepuudulikkuse ravisse on lisandunud abipumbad, mis suudavad s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d asendada, l\u00fckates siirdamist edasi v\u00f5i asendades seda t\u00e4ielikult.”<\/p>\n
Samuti on pikenenud siirdatud s\u00fcdamega prognoositav eluiga. N\u00e4iteks elab Hollandis mees, kes on uue s\u00fcdamega elanud juba 41 aastat. Mediaan-elupikendus on praegu veidi \u00fcle 10 aasta. MT\u00dc-ga Siirdatud S\u00fcda toetab Sims n\u00fc\u00fcd ka teisi sarnasel teekonnal olijaid.<\/p>\n
“Me oleme loodud elama teiste jaoks,” leidis Sims. “Kui mina olin haige, oli ka minul v\u00e4ga palju toetajaid. Inimeste tugi, hoolivus ja m\u00e4rkamine on \u00fclioluline.”\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alanud aprill on \u00fchtlasi s\u00fcdamekuu. Kristin Simsist sai 20 aastat tagasi esimene eestlane, kellele siirdati s\u00fcda. Kui esialgu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":146731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,68594,21396,510],"class_list":["post-146730","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kristin-sims","tag-siirdamine","tag-sudamesiirdamine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116353695951499542","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146730","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=146730"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146730\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/146731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=146730"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=146730"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=146730"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}