{"id":14677,"date":"2025-10-08T14:02:08","date_gmt":"2025-10-08T14:02:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/14677\/"},"modified":"2025-10-08T14:02:08","modified_gmt":"2025-10-08T14:02:08","slug":"pealtnagija-ajas-gru-pakipommide-operatsiooni-jalgi-eestis-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/14677\/","title":{"rendered":"“Pealtn\u00e4gija” ajas GRU pakipommide operatsiooni j\u00e4lgi Eestis | Eesti"},"content":{"rendered":"

M\u00f6\u00f6dunud aasta 20. juuli varahommikul, kell 5.45 lahvatas Leipzigi lennujaamas logistikafirma DHL laos p\u00f5lema konteiner. Saadetis oli just l\u00e4binud turvakontrolli, aga kuna lend hilines, polnud pakid veel lennukile j\u00f5udnud.<\/p>\n

P\u00e4ev hiljem s\u00fcttis pakk Varssavi k\u00fclje all kullerfirma DPD laos kaubaveokis. 20 tulet\u00f5rjujal kulus kaks tundi, et p\u00f5lengust jagu saada. Veokist ei j\u00e4\u00e4nud midagi j\u00e4rele.<\/p>\n

22. juulil s\u00fcttis pakk Birminghami eeslinnas DHL-i laohoones euroalusel hetkel, kui t\u00f5stukijuht seda parasjagu transportis. Umbes samal ajal leidis Poola julgeolekuteenistus \u00fche sealse transpordifirma laos sarnasest saadetisest l\u00f5hkeseadme, mis koostevea t\u00f5ttu polnud plahvatanud.<\/p>\n

Esialgu need s\u00fcndmused avalikkuseni ei j\u00f5udnud, veel v\u00e4hem oskasid uurijad neid kohe \u00fchte mustrisse siduda. Tagantj\u00e4rele v\u00e4idavad mitme riigi julgeolekueksperdid, eesotsas Leedu prokuratuuriga, et tegu oli Vene s\u00f5jav\u00e4eluure GRU operatsiooniga, mis isegi viimaste aastate h\u00fcbriids\u00f5ja foonil on silmatorkavalt jultunud.<\/p>\n

“Algne plaan oli ilmselt, et need pakid plahvataksid transatlantilistel lendudel, aga need plahvatasid Birminghamis, Leipzigis, Varssavis,” \u00fctles Leedu Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu LRT uuriva toimetuse juht Indre Makaraityte.<\/p>\n

Delfi Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa on lugenud v\u00e4iteid, et pakid oleksid pidanud plahvatama lennukites. “Ja kui nad oleksid lennukites plahvatanud, siis oleks v\u00e4ga ulatusliku katastroofi kaasa toonud,” t\u00f5des Roonemaa.<\/p>\n

“Ma arvan, et ainu\u00fcksi asjaolu, et me selle \u00fcle \u00fcldse arutame, n\u00e4itab k\u00f5nekalt, et GRU on meile juba naha alla p\u00e4\u00e4senud. Me arutleme selle \u00fcle, kas nad on v\u00f5imelised selliseks julmuseks ja hoolimatuseks, et lasta \u00f5hku lennuk, mis tapaks k\u00f5ik pardal olevad inimesed ja t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjustaks h\u00e4ireid ka maa peal, v\u00f5i oli see lihtsalt katse meid hirmutada, korraldades tulekahjusid maa peal,” kommenteeris Euroopa poliitikaanal\u00fc\u00fcsi keskuse vanemn\u00f5unik, kolumnist Edward Lucas.<\/p>\n

Kogu see lugu oleks nagu p\u00e4rit m\u00f5nest k\u00fclma s\u00f5ja aegsest spioonip\u00f5nevikust, t\u00e4is salap\u00e4ra, ent ka l\u00fcnki. N\u00e4iteks pole teada, kas see oli vaid pime juhus, et pommid lennukites ei plahvatanud v\u00f5i oligi see pommipanijate k\u00fc\u00fcniline arvestus \u00fcksnes segadust k\u00fclvata, aga v\u00f5imalik lennukatastroof j\u00e4i toimumata \u00fcle noatera.<\/p>\n

K\u00fcll aga on nii ametlikud uurijad kui ka ajakirjanikud pommipakkide teekonda tagasi kerides j\u00f5udnud Eestisse v\u00e4lja. Teadaolevalt esimene, kes Euroopa Liidu pinnal saatusliku saadetise liikumisahelat alustas, on Narva ettev\u00f5tja Eldar Salmanov.<\/p>\n

Eldar Salmanov ja tema kaitsja Sven Sillar Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Roonemaa s\u00f5nul on Salmanov Narvas ja Narva-J\u00f5esuus v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti tuntud inimene. “Ta on olnud suhteliselt edukas logistika\u00e4rimees. Tema firma on olnud Vene riigiettev\u00f5tte esindaja Eestis, kes omal, kui kaubaautod tahtsid \u00fcle piiri minna, pani p\u00fcsti sellise deklaratsioonide eelt\u00e4itmise s\u00fcsteemi, mis kirjeldas piiri\u00fcletust. See aitas tal p\u00e4ris palju raha teenida,” r\u00e4\u00e4kis Roonemaa.<\/p>\n

Vene kodakondsusega, aga kogu t\u00e4iskasvanuea Ida-Virumaal elanud Salmanov on aastate jooksul paar korda uudisk\u00fcnnise \u00fcletanud seoses transiidi\u00e4riga, seda enam, et tema kompanjonid erinevates firmades olid omal ajal tuntud keskerakondlased: kunagine linnapea Vladimir Mi\u017eui ja endine riigikogu liige J\u00fcri \u0160ehovtsov. P\u00e4rast t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust kuivas logistika\u00e4ri kokku, aga kapitali on ta j\u00f5udnud \u00fcksjagu koguda.<\/p>\n

Salmanovile kuulub tema ettev\u00f5tte kaudu \u00fcksjagu kinnisvara nii Narvas kui ka Narva-J\u00f5esuus.<\/p>\n

Praegu vahi all viibiv 67-aastane Salmanov keeldus advokaadi kaudu “Pealtn\u00e4gijale” t\u00e4psemate kommentaaride andmisest, kuid on varem tunnistanud, et l\u00e4inud aasta varasuvel palus Venemaa tuttav tal Eestis postitada paki.<\/p>\n

Roonemaa s\u00f5nul ei \u00fctle mees Delfi uurivale toimetusele, kes temaga \u00fchendust v\u00f5ttis. “Ainult nii palju, et \u00fcks tema endine \u00e4ripartner, samuti logistikavaldkonnas tegutsev, kes palus tal saata pakk edasi. Kes see inimene oli, ta meile ei \u00fctle; kuidas ta selle paki enda k\u00e4tte sai, ta meile ei \u00fctle; mis seal paki sees oli, ta meile ei \u00fctle. Ehk siis meile maalib pilte endast kui heatahtlikust abistajast,” r\u00e4\u00e4kis Roonemaa.<\/p>\n

K\u00fcll aga tunnistab Salmanov ise ja seda kinnitavad ka muud t\u00f5endid, et ta palus tuttavalt saadud paki, mis kaalus paar kilo, edasi posti panna oma elukaaslasel. Nii l\u00e4kski 54-aastane Gelena Gusseva, kes t\u00f6\u00f6tab transpordiametis klienditeenindajana, ja pani saadetise mullu 24. juunil Narva-J\u00f5esuus pakiautomaati, mis asub raamatukogu ja laste huvikeskuse juures. Sealt sai alguse paki teekond, mis esialgu l\u00e4ks Riiga ja l\u00f5puks viis plahvatusteni DHL-i ladudes.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdseks on teada, et saatuslikus pakis olid elektrilised massaa\u017eipadjad, kuid kas pommi valmistamiseks kasutatud s\u00fc\u00fcteaine ja muud komponendid alustasid teekonda juba Eestist v\u00f5i lisati pakki hiljem, on veel vastuseta k\u00fcsimus. Kui Riiani liikus pakk Omnivaga, siis edasi juba k\u00e4sipakina. Riias v\u00f5ttis selle automaadist v\u00e4lja 62-aastane Vassili Kovacs, kes s\u00f5idutas selle oma autoga Leedu pealinna Vilniusesse. Kovacsi kaitsja v\u00e4itel olid pakis tavalised asjad ja tema klient ei teadnud, et need v\u00f5iksid pommi sisaldada.<\/p>\n

Leedu Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu LRT uuriva toimetuse juht Makaraityte s\u00f5nas: “Vene eriteenistuste korraldatavate operatsioonide tegevusp\u00f5him\u00f5te ongi v\u00e4rvata inimesi, kes enamasti \u00fcksteist ei tunne. Nad ei tea ka kogu operatsiooni ulatust v\u00f5i alati ka mitte seda, et nad \u00fcldse mingis operatsioonis osalevad. N\u00e4iteks on \u00fclesanne lihtsalt aktiveerida pomm v\u00f5i on \u00fclesanne mingi pakk \u00e4ra tuua. Ta eipruugi teadagi, mis selle paki sees on. Ta \u00fclesanne on lihtsalt pakid saata.”<\/p>\n

Holger Roonemaa ja Indre Makaraityte, kes uurisid lugu vastavalt Eestis ja Leedus, t\u00f5id v\u00e4lja, et enamikku ahelasse segatud mehi \u00fchendab kas ajateenistus n\u00f5ukogude merev\u00e4es v\u00f5i t\u00f6ine tutvus inimestega, kes seal teenisid. Nad ei v\u00e4ida, et k\u00f5ik ahela l\u00fclid teadsid tingimata paki sisust, aga puhtad poisid nad polnud. N\u00e4iteks Kovacsi juurest leiti hiljem l\u00e4biotsimisel registreerimata relv ja mobiilisignaale segav seade. Samuti s\u00f5idutas Kovacs pakki Riia-Vilniuse vahet kaks korda, sest esimesel korral ei \u00f5nnestunud seda edasi anda.<\/p>\n

Tagantj\u00e4rele on v\u00e4lja lekkinud \u00fcks foto, mis n\u00e4itab justkui m\u00f5ningaid sekslelusid, libestituube ja nelja massaa\u017eipatja. Tuubidesse peideti v\u00e4idetavalt kergesti s\u00fcttiv vedelik nitrometaan ja patjade sisse elektroonilised taimerid.<\/p>\n

Lennu\u00f5nnetuste uurija Karl-Eerik Undi s\u00f5nul on nitrometaan laialdaselt k\u00e4ttesaadav k\u00fctus, mida kasutatakse n\u00e4iteks mudellennunduses.<\/p>\n

Indre Makaraityte s\u00f5nul aktiveeriti seadmed l\u00f5plikult Leedus juuli keskel ja jagati nelja eraldi saadetisse, mis pandi rahvusvaheliste kullerfirmadega teele. J\u00e4rgnesid tulekahjud Leipzigis, Varssavis ja Birminghamis.<\/p>\n

Holger Roonemaa Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Roonemaa r\u00e4\u00e4kis, et alguses ei seostatud neid mitte kuidagi Vene sabotaa\u017eiga ega GRU-ga. “Kogu see jama v\u00f5i Vene eriteenistuste seotus tuli v\u00e4lja alles mitu kuud hiljem, kui minu m\u00e4lu j\u00e4rgi oli Wall Street Journal esimene v\u00e4ljaanne, kes kirjutas, et neid p\u00f5lenguid seostatakse GRU sabotaa\u017eioperatsiooniga Euroopas.”<\/p>\n

17. septembril, samal ajal ajakirjanike \u00fchist\u00f6\u00f6artiklitega mitmes riigis, avalikustas Leedu prokuratuur kahtluse, et operatsiooni taga oli Vene s\u00f5javeluure GRU ja t\u00e4psemalt selle 2023. aastal loodud erioperatsioonide all\u00fcksus, mis loodi endiste n\u00f5ukogude k\u00f5rgete allveelaevnike baasil sabotaa\u017eiaktide korraldamiseks l\u00e4\u00e4neriikides, mis toetavad s\u00f5jas Ukrainat.<\/p>\n

Samuti kinnitas Leedu prokuratuur, et pommipakkide ahela esimene l\u00fcli Euroopa Liidus oli Eesti. Ajakirjanduse andmetel on eri riikides praeguseks kahtlustuse saanud 15 inimest ja v\u00e4hemalt \u00fcks organisaator on kuulutatud tagaotsitavaks. Julgeolekule ja luureoperatsioonidele spetsialiseerunud veteranajakirjanik Eeward Lucas leiab, et k\u00f5nealune kaasus on nahaalsuselt ja ohtlikkuselt v\u00f5rreldav k\u00f5ige kurikuulsamate juhtumitega.<\/p>\n

“MH-17 lend oli tohutu katastroof, kui venelased lasid alla Malaisiasse suundunud lennuki t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctute inimestega, peamiselt hollandlased. Ka n\u00e4rvim\u00fcrgir\u00fcnnakust Inglismaal Salsbury’s 2018. aastal, kui venelased kasutasid tohutut kogust \u00fclim\u00fcrgist novit\u0161okki, katsega tappa endist GRU agenti, kes t\u00f6\u00f6tas brittide heaks, teame, et nad ei hooli inimeludest. Siiamaani inimesed, kes elavad Salsbury \u00fcmbruse k\u00fclades, vaatavad tee \u00e4\u00e4res muru niites n\u00e4rviliselt ringi, ega kusagil ometi v\u00f5imalikku pudelit n\u00e4rvim\u00fcrgiga vedele, mis v\u00f5iks tappa arvestatava hulga inimesi,” jutustas Lucas.<\/p>\n

Isegi kui pakkide plahvatusj\u00f5ud polnud teab kui suur, kinnitab ka Unt, et isegi v\u00e4iksem tulekahju lennukis v\u00f5ib l\u00f5ppeda traagiliselt, nagu 2016. aasta maikuus piisas \u00fchel Egiptuse-lennul vaid e-sigareti s\u00e4demest, mis kokpiti hapnikulekke tulemusel s\u00fc\u00fctas reisilennuki ja viis selle t\u00e4ieliku h\u00e4vimiseni.<\/p>\n

“Tegelikult on see r\u00fcnnak meie otsustusv\u00f5ime pihta. Venelaste eesm\u00e4rk on h\u00e4irida ja eksitada meie otsustajaid ja panna avalikkust kahtlema, kas nende juhid ikka haldavad neid olukordi. Seega, ehkki nende r\u00fcnnakute p\u00f5hjustatud otsene kahju oli \u00fcsna v\u00e4ike, siis nende m\u00f5ju oli p\u00e4ris suur,” t\u00f5des Lucas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f6\u00f6dunud aasta 20. juuli varahommikul, kell 5.45 lahvatas Leipzigi lennujaamas logistikafirma DHL laos p\u00f5lema konteiner. Saadetis oli just…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14678,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,2523,21,28,29,115,95,9491,19,25,23,24,22,20,9492,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-14677","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gru","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-leedu","22":"tag-maailm","23":"tag-mh-17","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vene-sojavaeluure","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14677","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14677"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14677\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14678"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14677"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14677"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14677"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}