{"id":146837,"date":"2026-04-06T02:03:07","date_gmt":"2026-04-06T02:03:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/146837\/"},"modified":"2026-04-06T02:03:07","modified_gmt":"2026-04-06T02:03:07","slug":"uuring-10-aasta-parast-voib-elekter-soomes-olla-eestist-kallim-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/146837\/","title":{"rendered":"Uuring: 10 aasta p\u00e4rast v\u00f5ib elekter Soomes olla Eestist kallim | Majandus"},"content":{"rendered":"

Taani konsultatsioonifirma EA Energy mudeldas kliimaministeeriumi tellimusel p\u00f5hjalikult Euroopa elektriturgu. Anal\u00fc\u00fctikud soovisid teada saada, kui kalliks kujuneks Eestis elektri b\u00f6rsihind erinevate suurobjektide, n\u00e4iteks tuumajaama, vesisalvesti v\u00f5i uute v\u00e4lis\u00fchenduste valmimisel.<\/p>\n

Taanlased mudeldasid elektri b\u00f6rsihinda koos taastuvenergiatasu ja juhitavate elektrijaamade tasuga kuni aastani 2050. Oluline on m\u00e4rkida, et uuring ei vaadelnud l\u00f5pphinda ehk seda summat, mida inimesed n\u00e4evad oma elektriarvel koos v\u00f5rgutasudega. Selle asemel keskenduti k\u00fcsimusele, kui h\u00f5lpsalt suudaksid uued energiaprojektid turult raha teenida ja kui palju vajaksid need riiklikku toetust.<\/p>\n

Kliimaministeeriumi n\u00f5unik Einari Kisel r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et muuhulgas selgus uuringust see, et juba k\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5ib b\u00f6rsielekter olla Soomes kallim kui Eestis.<\/p>\n

“Sinna on juurde tulemas p\u00e4ris palju andmekeskusi, mis on juba ehitamisel, ning tulemas on ka uusi t\u00f6\u00f6stusi. See on tegelikult nende v\u00e4ga madala elektrihinna tulemus, sest kui tahetakse teha uusi energiamahukaid t\u00f6\u00f6stusi, siis praegu vaadataksegi peamiselt Soome ja Rootsi poole,” r\u00e4\u00e4kis Kisel.<\/p>\n

Kallim prognoositav b\u00f6rsihind Soomes tekitab k\u00fcsimuse, kuiv\u00f5rd m\u00f5istlik on rajada Eesti ja Soome vahele poole miljardi euro eest uus elektri\u00fchendus Estlink 3. Kui elekter on Soomes kallim, hakkaks uus kaabel meie hinda pigem \u00fclespoole vedama.<\/p>\n

“Eks siin on tegelikult v\u00f5imalik teha ka seda, et kui neid investeeringuid ei pea tegema, on v\u00f5imalik selle arvelt v\u00e4hendada v\u00f5rgutasu,” t\u00f5des Kisel.<\/p>\n

Seda, kas Eesti-Soome kolmandat elektri\u00fchendust on siis vaja v\u00f5i mitte, riik praegu veel ei otsusta. Kisel selgitas, et Elering teostab j\u00e4rgmise aasta keskpaigaks merekaabli kohta p\u00f5hjalikumad turuanal\u00fc\u00fcsid. Alles siis, kui need valmis, langetatakse otsus, kas kaablit on otstarbekas ehitada.<\/p>\n

Kliimaministeeriumi tellitud uuringust selgus ka see, et tuumajaama rajamine ei pruugi olla Eestisse \u00fcldse nii m\u00f5istlik, eeldusel, et selle rajamine maksab nii palju, kui varasemalt on tuumajaamade rajamine maksnud.<\/p>\n

Taani anal\u00fc\u00fctikud v\u00f5tsid v\u00e4ikese moodulreaktori kulu hindamisel aluseks nimelt selle hinna, mille j\u00e4rgi on ehitatud sarnaseid reaktoreid Hiinas ja Venemaal. Kui Eestisse tuleks sarnase hinnaga moodulreaktor, siis elektrihind mudeli j\u00e4rgi kuskil 90 eurot megavatt-tunni kohta. Eelmisel aastal oli Eestis b\u00f6rsielektri keskmine hind umbes 80 eurot megavatt tundi.<\/p>\n

Niiviisi oleks tuumajaama rajamine v\u00f5rdlemisi kallis, \u00fctles Einari Kisel.<\/p>\n

“Jah, meie turu jaoks on ta kallis. Kui me vaatame, kus praegu tuumajaamasid ehitatakse, n\u00e4iteks Suurbritannias Hinkley Pointis, siis neil on turuhind tegelikult umbes 150 eurot megavatt-tund keskmisena. Selgelt on sellisel tuumajaamal seal koht olemas. Meie turuhind on t\u00e4na 80 ja siia turule ta nii h\u00e4sti ei sobi,” \u00fctles Kisel.<\/p>\n

Einari Kisel Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kisel: natuke kallim tuumajaam ei pruugi juba olla tasuv<\/p>\n

Fermi Energia arendatav tuumajaam Hiina ega Venemaa moodulreaktoritel ei p\u00f5hineks, nemad plaanivad kasutada Kanada tehnoloogiat.<\/p>\n

Kui kliimaministeeriumi tellitud uuringus, et 600-megavatine tuumajaam maksab umbkaudu kuus miljardit eurot, siis Fermi Energia kinnitas, et koos arenduskuluga maksab nende rajatav tuumajaam neli miljardit eurot ehk kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem.<\/p>\n

Einari Kisel \u00fctles, et Fermi Energia ei arvuta maksumuse hulga l\u00f5ppladestuspaika ning v\u00e4hemalt pool miljardit eurot maksva ladestuspaiga peaks samuti tuumajaama kulude juures arvesse v\u00f5tma.<\/p>\n

“[Fermi Energia \u2013 toim.] eeldus on see, et need reaktorid saavad olema odavamad, aga praegu ei ole sellele mingit sajaprotsendilist kinnitust. Seet\u00f5ttu taanlased v\u00f5tsidki eelduseks selle maksumuse, mis on praegu reaalselt k\u00f5ige parem teadmine maailmast. Sellest tulenevalt ongi nii, et kui me tahame ehitada 600-megavatist tuumajaama, siis investoritele rahavoo tagamiseks tuleks maksta p\u00e4ris suurt toetust, et see investeering saaks \u00fcldse tehtud,” r\u00e4\u00e4kis kliimaministeeriumi n\u00f5unik.<\/p>\n

Kisel selgitas, et kui tuumajaam maksab t\u00f5esti 4-4,5 miljardit eurot, nagu Fermi Energia lubab, siis oleks see turul konkurentsiv\u00f5imeline. Kui see maksaks aga juba viis miljardit eurot, siis ei pruugi see enam turule aga mahtuda. Sellisel juhul s\u00f5ltuks jaama sellest, palju Eestis elektrit tarbitakse \u2013 mida rohkem, seda parem tuumajaamale.<\/p>\n

BWRX-300 v\u00e4ikese moodulreaktoriga tuumajaama makett Autor\/allikas: Fermi energia<\/p>\n

Suurprojektide k\u00e4endusmeede teeks rahastamist lihtsamaks<\/p>\n

Energeetikaprojektide, n\u00e4iteks meretuuleparkide, vesisalvesti v\u00f5i tuumajaama elluviimist pidurdab Kiseli s\u00f5nul ka laenupoliitika.<\/p>\n

Praegu annavad finantsasutused pikkadele projektidele laenu 15\u201325 aastaks. \u00dcle poole sajandi kestvate suurrajatiste jaoks on see periood aga liialt l\u00fchike, mist\u00f5ttu kasvab laenu tagasimakse intress ja kapitalikulu ebam\u00f5istlikult suureks. Varasemalt jagasid pangad n\u00e4iteks tuumajaamadele ka 40-aastaseid laene, kuid praeguselt turult s\u00e4\u00e4rased pakkumised puuduvad, \u00fctles ta.<\/p>\n

Olukorra leevendamiseks peab kliimaministeerium pankadega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi uute finantsinstrumentide, n\u00e4iteks k\u00e4endusmeetme loomiseks<\/a>. Eesm\u00e4rk on muuta laenutingimused soodsamaks, et v\u00e4hendada energiaprojektide omahinda ja tuua kapitalikulu alla. Laenude pikenemisel kukub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ka suurprojektide riiklik toetusvajadus, selgitas Kisel.<\/p>\n

“Uus finantsmeetmete lahendus peaks olema see, mis aitaks neid projekte odavamalt turule tuua, et tarbija ei peaks esimestel aastatel liiga palju peale maksma,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Illustratsioon Energiasalv Pakri kodulehelt. Autor\/allikas: Energiasalv Pakri<\/p>\n

Niiv\u00f5rd v\u00f5imas vesisalvesti p\u00e4ev-ette turult palju tulu ei teeniks<\/p>\n

Einari Kisel r\u00e4\u00e4kis, et kliimaministeeriumi uuring n\u00e4itas ka seda, et praegu Paldiskisse plaanitav vesisalvesti tuleb liialt v\u00f5imas, et see end p\u00e4ev-ette turul \u00e4ra tasuks.<\/p>\n

“See investeering, mis sinna tuleb panna, ajab kapitalikulu nii \u00fcles, et seda on raske tagasi teenida. Kui vaadata seda, kui v\u00e4he ta tegelikult p\u00e4ev-ette turule p\u00e4\u00e4seb, siis selle tuludega ta ei suuda oma \u00e4riplaani t\u00e4ita,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

N\u00f5unik nentis, et uuringus ei arvestata samas sagedusreservide turuga, mis peaks s\u00e4\u00e4rasele jaamale tegelikult peamist tulu makkuma. “Kui palju nad sealt suudavad raha teenida, on keeruline hinnata,” lausus ta.<\/p>\n

\u00dchtlasi peab veel silmas pidama, et taanlased v\u00f5tsid modelleerimisel arvesse vaid s\u00fcgisel l\u00f5ppenud Eleringi juhitavate elektrijaamade ehk gaasijaamade hanget. Selle j\u00e4rgi peaksid uued jaamad, n\u00e4iteks Narva ehitatav 100-megavatine gaasijaam, valmima j\u00e4rgmise aasta l\u00f5puks.<\/p>\n

Elering soovib aga m\u00f5ne aasta p\u00e4rast korraldada juba uue gaasijaamade hanke. Kisel nentis, et kui turule peaks tulema veel rohkem gaasijaamu, siis p\u00e4\u00e4seks ka vesisalvesti v\u00e4hem l\u00f6\u00f6gile.<\/p>\n

Elering ja Taltech loovad endale sarnast anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imekust<\/p>\n

Kui praegu tellis kliimaministeerium uuringu taanlastelt, siis tulevikus peaks sarnane anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imekus olema ka meil Eestis. Eleringi ja Taltechi spetsialistid loovad nimelt uut arvutusmudelit, mis suudaks hinnata otseseid l\u00f5pptarbija kulusid koos v\u00f5rgutasude ja sagedusreservi maksetega.<\/p>\n

Niiviisi ei peaks tulevikus elektrihinna modelleerimiseks v\u00e4lismaiseid spetsialiste enam palkama. Kisel r\u00e4\u00e4kis, et Eleringi ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli spetsialistide uus arvutusmudel peaks valmima kuskil pooleteist aasta p\u00e4rast ehk siis pool aastat p\u00e4rast riigikogu valimisi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taani konsultatsioonifirma EA Energy mudeldas kliimaministeeriumi tellimusel p\u00f5hjalikult Euroopa elektriturgu. Anal\u00fc\u00fctikud soovisid teada saada, kui kalliks kujuneks Eestis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":146838,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[21878,26,27,37,33,35,14794,848,7275,7429,6122,1849,4527,34,36,31,32,8626,24841,21,7165,3081,28,29,3127,19,25,113,23,24,8320,28900,22,20,1012,57300,30],"class_list":["post-146837","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-borsihind","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-einari-kisel","tag-elekter","tag-elektri-hind","tag-elektrihind","tag-elektriturg","tag-energeetika","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fermi-energia","tag-gaasijaam","tag-headlines","tag-investeeringud","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merekaabel","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soome","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumajaam","tag-tuumajaam-eestisse","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-vesisalvesti","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146837","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=146837"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146837\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/146838"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=146837"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=146837"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=146837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}