NATO peasekret\u00e4r on eesk\u00e4tt koosoleku juhataja ja ta ei saa \u00fcle liikmesriikide midagi kokku leppida Venemaaga. Samas on endisel NATO peasekret\u00e4ril Jens Stoltenbergil olnud varemgi naiivsed ettekujutused Venemaast, kommenteeris riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson n\u00e4dalavahetusel puhkenud poleemikat Stoltenbergi m\u00e4lestustes kirjutatu osas.<\/p>\n
“Kui m\u00f5elda sellele, milline on \u00fche NATO peasekret\u00e4ri v\u00f5imupiir ja \u00fcldse v\u00f5imalus liikmesriikide selja taga midagi kokku leppida, eriti kui peame silmas meie \u00fchist vastast ja vaenlast Venemaad, siis ma ei n\u00e4e, et siin oleks vaja luua mingisugust pilti, et meie selja taga on tegutsetud viisil, mis meie julgeolekut kahjustaks,” \u00fctles Mihkelson esmasp\u00e4eval “Vikerhommikus”.<\/p>\n
Ta lisas, et NATO peasekret\u00e4r on ennek\u00f5ike koosoleku juhataja ning liikmesriikide saadikud ja liikmesriigid ise on need, kes neid otsuseid teevad.<\/p>\n
“Ka mina olen Stoltenbergi raamatut lugenud ja ka natuke tean, mis 2021. aastal juhtus. See, et Stoltenberg on oma loomult kogu aeg p\u00fc\u00fcdnud venelastega head dialoogi pidada ja uskunud, et see aitab pingeid leevendada, kui need t\u00f5usetuvad, selles ei ole midagi uut.”<\/p>\n
Mihkelson meenutas aega kui Stoltenberg oli Norra peaminister ja nad kohtusid. Mihkelsoni s\u00f5nul olid juba siis Stoltenbergil v\u00e4ga naiivsed ettekujutused Venemaa suhtes, kuigi Gruusia s\u00f5da oli juba toimunud.<\/p>\n
“Nii et selles suhtes midagi \u00fcllatavat ei ole. Ta on hoidnud seda liini kuni nende aegadeni, kui oli v\u00f5imalik veel r\u00e4\u00e4kida mingist kasv\u00f5i formaalsest dialoogist Venemaaga.”<\/p>\n
Mihkelson t\u00f5i murekohana v\u00e4lja narratiivi, et “Narva on j\u00e4rgmine” ja Narva rahvavabariigi teema, mis on tema kinnitusel massiivne infooperatsioon Venemaa poolt.<\/p>\n
“Siin me peame ise olema aktiivsed oma liitlaste pealinnades ja ka meediaruumis ning mitte kaasa aitama sellele, et tekiks ettekujutus, et Balti riikide vastu toimuv r\u00fcnnak on peaaegu et paratamatu. Ja kui Balti riigid j\u00e4tta saatuse hooleks, \u00e4kki siis teised p\u00e4\u00e4sevad puhta nahaga. See on Venemaa poolne narratiiv, mida p\u00fc\u00fctakse tekitada, justkui Balti riigid ei olegi p\u00e4ris NATO. Et kui tuleks s\u00f5da siin regioonis, siis see ei olekski NATO ja Venemaa vaheline seda.”<\/p>\n
Mihkelson lisas, et ei saa \u00f6elda, et see on meie tegemata t\u00f6\u00f6, aga kindlasti on valdkond, kus me peame palju rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, et me ei j\u00e4\u00e4ks kasv\u00f5i m\u00f5ttelisse isolatsiooni kellegi jaoks.<\/p>\n
Mihkelsoni s\u00f5nul ei maksa unustada, et Venemaa peamine strateegiline eesm\u00e4rk s\u00f5jas Euroopa vastu on NATO h\u00e4vitamine.<\/p>\n
“Ja seda nad \u00fcritavad k\u00f5igiti teha meie enda k\u00e4tega. Et me ise lagundaks seda, et me l\u00e4heksime liitlaste ja teineteise vastu. Ja muudaks artikkel viie ehk \u00fchiskaitse klausli usutavuse nullil\u00e4hedaseks.”<\/p>\n
Mihkelson kommenteeris ka seda, miks osad NATO liikmesriigid Euroopas ei lubanud USA lennuv\u00e4el kasutada oma riikides asuvaid baase Iraani r\u00fcndamiseks ega \u00f5huruumi \u00fclelendudeks. V\u00e4liskomisjoni esimees \u00fctles, et t\u00f6\u00f6tada tuleb selle nimel, et liitlasruum p\u00fcsiks koos.<\/p>\n
“\u00dchest k\u00fcljest me v\u00f5ime \u00f6elda, et Ameerika \u00dchendriigid oma liitlaste suhtes ei k\u00e4itunud viisil, et annan teada, mul selline plaan, teeme seda koos v\u00f5i tulge ja aidake. Teisest k\u00fcljest, need otsused, mida mitmed Euroopa liitlasriigid on teinud kas \u00f5huruumi sulgemise osas v\u00f5i siis lennuv\u00e4ljade kasutamise keelamise osas, neid ei saa kuidagi pidada \u00f5igustatuks selles osas, et mis abi siis sellest l\u00f5puks oli. Ameerika \u00dchendriigid oma operatsiooni nii v\u00f5i teisiti j\u00e4tkavad, aga suuremate kulude ja suurema kahjuga liitlasruumi jaoks,” s\u00f5nas Mihkelson.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides Ukraina s\u00f5jast \u00fctles Mihkelson, et nii head seisu pole Ukrainal juba p\u00e4ris mitu kuud olnud.<\/p>\n
“Me n\u00e4eme, kuidas Ukraina j\u00f5uline kaitset\u00f6\u00f6stuse areng ning innovatsioon ja tehnoloogiline areng on v\u00f5imaldanud neil peaaegu igap\u00e4evaseks muuta Venemaa vastased kaugr\u00fcnnakud. Me n\u00e4eme, kuidas naftaterminalid p\u00f5levad Balti merest kuni Musta mereni. Ka lahinguv\u00e4ljal on see s\u00f5da keskendunud sellele, kes suudab tehnoloogiliselt saavutada kas v\u00f5i minimaalse \u00fclekaalu.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"NATO peasekret\u00e4r on eesk\u00e4tt koosoleku juhataja ja ta ei saa \u00fcle liikmesriikide midagi kokku leppida Venemaaga. Samas on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":146957,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5760,28,29,68686,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-146956","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jens-stoltenberg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-markomihkelson","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116356346197809714","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146956","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=146956"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146956\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/146957"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=146956"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=146956"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=146956"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}