Igal aastal riigi poolt vanemah\u00fcvitisteks makstav summa muudkui paisub ja s\u00fcndimus aina kahaneb, sestap tuleb l\u00f5petada niigi heale j\u00e4rjele j\u00f5udnud keskealiste perede poputamine ja keskenduda eelk\u00f5ige noortele. Vanemah\u00fcvitis tuleb k\u00f5igile v\u00f5rdsustada, sest see peab toetama last ja peret, kirjutab Jaak Madison.<\/p>\n
Alustuseks v\u00f5iks l\u00f5petada laialt levinud s\u00f5na “vanemapalk” kasutamise vanemah\u00fcvitiste puhul, see ei ole mitte palk lapse kasvatamise eest, vaid ajutine sotsiaalne toetus, mis aitab perel lapse esimestel elukuudel toime tulla. Vanemah\u00fcvitis ei peaks olema kellegi harjumusp\u00e4rase elustandardi s\u00e4ilitamise vahend.<\/p>\n
Olles j\u00f5udnud j\u00e4relduseni, et h\u00fcvitised on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige lastele ja laste p\u00e4rast, tekib k\u00fcsimus, miks on need ebav\u00f5rdsed. Kas k\u00f5ik lapsed polegi riigi silmis v\u00f5rdsed?<\/p>\n
Miks peab terve \u00fchiskond, kaasa arvatud supermarketi laot\u00f6\u00f6line, pooleteise aasta jooksul kinni maksma asjaolu, et \u00e4sja emaks v\u00f5i isaks saanu teenis enne lapsega koju j\u00e4\u00e4mist k\u00f5rget palka? Miks peaks noor ema, kes pole veel parimagi tahtmise juures saanud t\u00f6\u00f6turul ilma teha, p\u00e4lvima oma beebi kantseldamise eest riigieelarvest kordades v\u00e4iksemat vanemah\u00fcvitist kui keskealine naine, kes otsustas kroonida edukat karj\u00e4\u00e4ri viimaks esimese ja k\u00fcllap ka viimase lapsega?<\/p>\n
See pole sugugi \u00f5iglane ei noore ema ega tema lapse suhtes. Vanemah\u00fcvitis peab toetama last ja peret, mitte taastootma vanemate varasemat palgaebav\u00f5rdsust.<\/p>\n
Selle noore ema ja\/v\u00f5i isa panus, kes otsustab lapse saamise t\u00f5ttu karj\u00e4\u00e4ris pausi teha, on \u00fchiskonna silmis m\u00f5neski m\u00f5ttes suurem kui vanemail, kes tegelevad k\u00f5igepealt materiaalse heaolu ehitamisega. Olla noor, armastada ja julgeda seejuures ka lapsi saada vajab meie \u00fchiskonnalt palju v\u00f5imsamat aplausi kui seni.<\/p>\n
Erasektoris v\u00f5ib iga\u00fcks teenida nii palju palka kui v\u00e4hegi \u00f5nnestub, ent sama loogika ei tohiks kanduda \u00fcle vanemah\u00fcvitisele, mis tuleb maksumaksjatelt. K\u00f5ik lapsed peavad olema riigi silmis v\u00f5rdsed ja vaese pere last peab toetama sama palju kui rikka pere v\u00f5su.<\/p>\n
Heakene k\u00fcll, me v\u00f5iks ju r\u00e4\u00e4kida vanemah\u00fcvitisest kui eduloost, kui see seda endiselt oleks. Paraku ei too s\u00fcsteem juba ammu lapsi juurde, vaid pigem sunnib \u00fche v\u00f5i k\u00f5ige rohkem kahe lapse s\u00fcndi edasi l\u00fckkama seniks, kuni on saavutatud piisavalt k\u00f5rge sissetulek.<\/p>\n
Eesti vajab rohkem noori emasid, aga selle asemel aitame inimestel venitada s\u00fcnde fertiilse hea viimse hetkeni. Ja miks me peaks \u00fcldse arvama, et j\u00f5ukal vanemal on pooleteise aasta jooksul suurem moraalne \u00f5igus maksumaksja kulul oma k\u00f5rge elustandardi s\u00e4ilitamiseks kui noortel vanematel enda ja oma lapse eluj\u00e4rje parandamiseks?<\/p>\n
Arvud k\u00f5nelevad enda eest: tunamullu oli keskmine v\u00e4lja makstud nn jagatud vanemah\u00fcvitis 1585 eurot kuus, seejuures oli minimaalne m\u00e4\u00e4r 886 eurot kuus. 2023. aastal sai viiendik h\u00fcvitise saajatest seda miinimum- v\u00f5i alamm\u00e4\u00e4ras, see teeb kokku \u00fcle 7500 inimese. Kolm protsenti ehk ca 1200 inimest sai h\u00fcvitise maksimumsumma, mis oli 4291 eurot kuus.<\/p>\n
Totaalne sooline ebav\u00f5rdsus<\/p>\n
“Maksimumm\u00e4\u00e4ras sai h\u00fcvitist vaid kaks protsenti emadest ja tervelt kaheksa protsenti isadest.”<\/p>\n
Edasi j\u00f5uame paraku ka soolise ebav\u00f5rdsuseni. Kui miinimum- ja alamm\u00e4\u00e4ras (vastavalt 654 ja 725 eurot kuus) sai 2023. aastal h\u00fcvitist 22 protsenti emadest, siis isadest vaid kaks protsenti. Aga maksimumm\u00e4\u00e4ras sai h\u00fcvitist vaid kaks protsenti emadest ja tervelt kaheksa protsenti isadest.<\/p>\n
Eks ole meil omajagu k\u00f5neldud ka v\u00f5tetest, mille abil riigilt v\u00f5imalikult suuri vanemah\u00fcvitisi v\u00e4lja skeemitada. \u00dcks v\u00f5imalusi on lasta isale t\u00f6\u00f6andja asemel k\u00f5rget “palka” maksta hoopis riigil, n\u00f5nda, et ta k\u00e4ib t\u00f6\u00f6l edasi, sellal kui tegelikkuses on lapsega kodus ema, kes oli enne vanemapuhkusele j\u00e4\u00e4mist kas t\u00f6\u00f6tu v\u00f5i madalapalgaline.<\/p>\n
Skeeme on teisigi, nagu n\u00e4iteks n\u00e4iliselt deklareeritud k\u00f5rgemad tulud enne vanemapuhkust selleks, et saada rohkem vanemah\u00fcvitist.<\/p>\n
N\u00f5nda siis: viiendikule mitte \u00fcle 725 euro kuus ja kolmele protsendile peaaegu 4300 eurot. Erinevus on v\u00e4hemalt kuuekordne. Kui v\u00f5tta arvesse, et riik maksis vanemah\u00fcvitisi 2023. aastal 350 miljonit eurot, sai see tilluke kolmeprotsendiline eliit endale lihtsustatud arvutuse kohaselt kogu potist lausa kuni 17,5 protsenti. Kas see on \u00f5iglane?<\/p>\n
Eelmisel aastal tasus riik vanemah\u00fcvitisi kokku 346 miljoni euro eest, tunamullu ligi 348 miljonit. Alles 2019. aastal maksti neid vaid 262 miljonit, ehkki s\u00fcndimus oli koroonapandeemia eelsel aastal palju suurem kui praegu. Vanemah\u00fcvitise mahu kasv on paraku p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdelises seoses s\u00fcndimuse langusega meie riigis. Midagi peab muutuma.<\/p>\n
K\u00f5igile v\u00f5rdselt 1600 eurot kuus<\/p>\n
On aeg hakata Eesti peresid ja nende lapsi v\u00f5rdselt kohtlema ning jagada vanemapuhkusel emadele ja isadele eelarves olev circa 350 miljonit eurot \u00fchtlikult k\u00e4tte. Annakski k\u00f5igile ligi 1600 eurot kuus, nagu oli \u00fcle-eelmise aasta keskmine. T\u00e4navu oleks summa kindlasti suurem.<\/p>\n
V\u00f5rreldes praeguse miinimumiga t\u00e4hendaks see noorele perele pea kahekordset kasvu. Eesti keskmine kuupalk oli 2024. aastal alla 2000 euro, edaspidi v\u00f5iks toetust nihutada samas suunas, ehkki r\u00f5hutan, et vanematoetus pole mingi palk.<\/p>\n
M\u00f5ni tegelane v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd hakata k\u00f5nelema madalal sotsiaalsel j\u00e4rjel saris\u00fcnnitajate puhangust, ent see on risk, mis tuleb v\u00f5tta. Neid kindlasti on, nagu ikka s\u00f5klaid terade hulgas. Palju olulisem on, et meil oleks rohkem tublisid noori emasid, kellest paljud saavad hiljem ka teise ja kolmanda, m\u00f5ni isegi neljanda ja viienda lapse.<\/p>\n
Eesti on andnud k\u00fclluslike vanemah\u00fcvitistega j\u00f5ukamale ja h\u00e4sti kindlustatud osale elanikkonnast v\u00f5imaluse s\u00fcndimust kasvatada, aga paraku j\u00e4\u00e4b nende panusest ilmselgelt liiga v\u00e4heks. V\u00f5rdsed maksed l\u00f5petaks ka igasugused pettused saamaks riigilt rohkem vanemah\u00fcvitist.<\/p>\n
Meil on vaja nooremaid emasid, rohkem lapsi ja \u00f5iglasemat \u00fchiskonda. Mis teeks Eestit ja eestlasi praegu \u00f5nnelikumaks kui palju \u00f5nnelikke noori emasid, kes tunnevad end armastatu ja v\u00e4\u00e4rtuslikuna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igal aastal riigi poolt vanemah\u00fcvitisteks makstav summa muudkui paisub ja s\u00fcndimus aina kahaneb, sestap tuleb l\u00f5petada niigi heale…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":146971,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,409,37,33,35,68702,34,36,31,32,21,13097,3704,28,29,19,20589,25,53122,3830,23,24,22,20,23479,21957,30],"class_list":["post-146970","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ebavordsus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emapalk","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaak-madison","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pered","tag-populaarseimad-lood","tag-sooline-ebavordsus","tag-sundimus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemahuvitis","tag-vanemapuhkus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116356428810758205","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146970","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=146970"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/146970\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/146971"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=146970"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=146970"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=146970"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}