15 aastat tagasi ei teadnud laiem avalikkus droonidest palju. T\u00e4na muudavad need s\u00f5jav\u00e4lja ja rahulike elanike igap\u00e4eva, nagu n\u00e4itas 24. augustil Koruste p\u00f5llul l\u00f5hkenud r\u00fcndedroon. Eesti seire drooni ei avastanud.<\/p>\n
“Mis oli probleem selle V\u00f5rtsj\u00e4rve juhtumiga – seni me ei pidanud Eesti-L\u00e4ti piiri ohtlikuks. See on ikkagi EL sisepiir. Ja seal ei olnud meil sensoreid,” \u00fctles sisekaitseakadeemia kaugseireuuringute- ja arengukeskuse ekspert Andrus Padar.<\/p>\n
N\u00e4ib nagu tekkinuks meie teadmised droonidest Ukraina s\u00f5jaga. See pole nii. Kaitsev\u00e4e missiooni\u00fcksused puutusid nendega kokku juba Iraagis 2004. aastal ja hiljem Afganistanis. Kaitsev\u00e4e esimene katse koost\u00f6\u00f6d teha Eesti ettev\u00f5ttega ELI ei kandnud vilja.<\/p>\n
“Eesti tollal UAV-sid veel ei kasutanud. Olid need ELI UAV-d, aga need ei olnud operatiivses kasutuses. Need lihtsalt roostetasid enne \u00e4ra,” s\u00f5nas major reservis Sten Reimann.<\/p>\n
Seega peame \u00f5ppima ukrainlastelt. Reimannil on Ukrainaga tihedad sidemed. \u00d5hut\u00f5rje on kolmeosaline: tuvastamine, liigitamine ja juhtimiskeskusele teabe edastamine. Ukraina juhtimiskeskus on parim, hindab Reimann. Paljuski t\u00e4nu USA abile.<\/p>\n
“USA on toetanud Ukrainat unikaalse \u00f5hut\u00f5rjekeskuse v\u00e4ljaarendamisel. Sellest on v\u00e4ga palju abi. Kui neid objekte tuleb niiv\u00f5rd palju korraga ja tule\u00fclesandeid tuleb jagada k\u00fcmnete eri tule\u00fcksuste vahel, siis see eeldab \u00e4\u00e4rmiselt head juhtimist,” lausus Reimann.<\/p>\n
Olgu juhtimiss\u00fcsteem kui hea tahes, \u00fcksustel napib vahendeid droonide t\u00f5rjumiseks. Eesti vabatahtlik Raivo Olev loetles, mida tema s\u00f5brad Hersoni \u00f5hukaitsjatele viivad: seadmeid sihtimiseks, tuvastamiseks, sideks, akupangad, autod mobiilsetele \u00f5hut\u00f5rje\u00fcksustele, p\u00fc\u00fcdurdroonid. Ta n\u00e4itas trofeesid, mis h\u00e4vitati vabatahtlike abimaterjalidest ehitatud p\u00fc\u00fcdurdroonidega.<\/p>\n
“Meie tuttavad Hersoni \u00f5hut\u00f5rjes – nendele me viisime kevadel erinevat droonivarustust, et nad saaks ehitada efektiivseid p\u00fc\u00fcdurdroone. Nad on suve jooksul 4 Supercam 3500 suutnud nendega alla tuua,” \u00fctles Olev.<\/p>\n
Vahest koguda Eestis ukrainlaste kogemusest l\u00e4htudes varusid? Keeruline, \u00fctleb Olev. Mis on end t\u00f5estanud, on k\u00f5ik kasutuses.<\/p>\n
Seda, mille vastu end kaitsta, peab tundma. Andrus Padar on k\u00fcberkaitseliitlane ja praegu sisekaitseakadeemia kaugseire arendaja. Ta selgitas, milline droon on ohtlik. Kui selle alla on midagi kinnitatud, on lugu kahtlane. Aga saja meetri kaugusel lendava drooni vaatlemiseks on vaja binoklit.<\/p>\n
“See v\u00f5ib olla kokakoola, aga v\u00f5ib olla ka midagi teravamat. V\u00e4ga lihtne – lihtsalt vabastan ja kukub alla. Aga ma v\u00f5in sellega ravimeid viia v\u00f5i joogivett,” lausus Padar.<\/p>\n
Iga p\u00f5rnikat karta ei tasu. Taevast filmimiseks peaks kaamera olema p\u00f6\u00f6ratud sinu poole.<\/p>\n
“Kui sa binoklioga vaatad, mida droon teeb. Antud juhul on ka aru saada, et see ei vaata \u00fcldse meie poole. Sa n\u00e4o tunned \u00e4ra, aga nime ei loe 100 meetri kauguselt,” s\u00f5nas Padar.<\/p>\n
Droonim\u00fc\u00fcr on poliitikute poolt v\u00e4ljapakutud m\u00f5iste. Andrus Padar arvutas, kui palju see maksta v\u00f5iks.<\/p>\n
“Siukene seire-t\u00f5rjekompleksi hind on 5 miljonit. Selleks, et nendega katta kogu ala, et nad t\u00f5epoolest piiri kinni paneks, siis see hind on \u00fcle poole miljardi,” s\u00f5nas Padar.<\/p>\n
Tegutsema peab sammhaaval alustades sealt, kus ohud on k\u00f5ige suuremad.<\/p>\n
“J\u00e4me viga on alustada kohe tehnika ostmisest – hangime midagi ja siis vaatame, kuidas me seda kasutada saame. Tegelikult k\u00e4ib k\u00f5ik riskianal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal. Me peame k\u00f5igepealt aru saama, millised ohustsenaariumid on t\u00f5en\u00e4olised,” lausus Padar.<\/p>\n
Ukrainas on droonikaitse ka omavalitsuste \u00fclesanne. Reaalsus on aga see, et k\u00f5ik lahiguvalmis \u00fcksused koos varustusega on rindel, \u00fctleb Sten Reimann.<\/p>\n
“T\u00e4na ei j\u00e4\u00e4 lihtsalt regioonidel midagi muud \u00fcle, kui elluj\u00e4\u00e4miseks, kriitilise infra kaitsmiseks komplekteerida uued meeskonnad ja eelarvest hankida neid vahendeid. K\u00fcsimus ei ole mingisuguses ideaalses s\u00fcsteemis, vaid k\u00fcsimus on elluj\u00e4\u00e4mises,” \u00fctles Reimann.<\/p>\n
Mingeid ettevalmistusi on koha peal v\u00f5imalik teha, soovitab Padar.<\/p>\n
“Kui m\u00f5tleme potentsiaalsele konfliktiolukorrale, peame rakendama ka passiivse kaitse meetmeid. Ehk kriitilise taristu objektidele panema \u00fcmber kaitsekihte. On need v\u00f5rgud v\u00f5i seinad. V\u00f5i viima m\u00f5ned objektid kuskile lageda p\u00f5llu pealt \u00e4ra,” s\u00f5nas Padar.<\/p>\n
Mille vastu end kaitsed, seda pead tundma. Drooni\u00f5pe on hea m\u00f5te, \u00fctleb Raivo Olev.<\/p>\n
“Lisaks droonide lendamisele nende ehitamine, projekteerimine, 3D printimine – ma arvan, et seda v\u00f5iks riiklikult rohkem toetada. Sest p\u00fc\u00fcdurdroonide opereerimisel on ju vaja ka piloote,” s\u00f5nas Olev.<\/p>\n
Ja l\u00f5puks on see tehnoloogiline v\u00f5idujooks, millel on sprindi kiirus, aga maratoni distants. V\u00f5imatu? Ukrainlased t\u00f5estavad siiamaani, et tehtav.<\/p>\n
“K\u00fcsimus on meie enda s\u00f5durite ja rahva – tegelikult siis \u00fchiskond laiemalt peab olema valmis tehnilist v\u00f5idujooksu pidama. S\u00f5da ei kesta reedel kella viieni, nagu me oleme \u00f5ppustel harjunud. See eeldab, et me suudame oma lahingutehnikat modifitseerida ja teha seda m\u00f5istliku hinnaga. \u00d5hku ei ole v\u00f5imalik t\u00f5rjuda ainult kallite rakettidega. Seda me saame teha ainult paar n\u00e4dalat. Aga mitte aastaid,” s\u00f5nas Reimann.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"15 aastat tagasi ei teadnud laiem avalikkus droonidest palju. T\u00e4na muudavad need s\u00f5jav\u00e4lja ja rahulike elanike igap\u00e4eva, nagu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1471,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,1274,1672,1673,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,1670,1671,1674,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-1470","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-droonid","11":"tag-droonide-valjaoppekeskus","12":"tag-droonikaitse","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-ohuruum","25":"tag-ohuruumi-rikkumine","26":"tag-ohutorjekeskus","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1470"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1470\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1471"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1470"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1470"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}