ajaveebis Linnuvaatleja<\/a>.<\/p>\nPikamaar\u00e4ndurite arvukuse muutuse p\u00f5hjust on keeruline tuvastada, sest nad pesitsevad Euroopas ja talvitavad Aafrikas. See viitab kliimamuutusele ja maakasutuse teisenemisele: Suurbritannias on mitmed metsa- ja p\u00f5llulinnud kadumas just alade majandamise t\u00f5ttu. Ka paljude paigalindude arvukus on langemas, mis annab m\u00e4rku, et talvitus- ja r\u00e4ndealadest on suurem m\u00f5ju just pesitsusalal.<\/p>\n
Suurbritannia hall-k\u00e4rbsen\u00e4ppide aastate 1990\u20132010 leviku andmed n\u00e4itavad, et arvukus langes v\u00e4hem tihedama vooluvee v\u00f5rgustikuga piirkonnis. Samuti naases liik neisse sagedamini. Liigi kadu s\u00f5ltus seevastu eelk\u00f5ige linnastumise ulatusest, (eeldatust erinevalt) ka metsasusest ning seisuveekogude olemasolust. See viitab, et k\u00f5igi putuktoiduliste lindude asurkondade taastumiseks ei piisa vaid elupaikade loomisest, vaja on ka olemasolevaid elupaiku kaitsta.<\/p>\n
Hall-k\u00e4rbsen\u00e4pile on vaja oksa, millelt saaki varitseda, v\u00e4ikest lageala, kus p\u00fc\u00fcda \u00f5hust putukaid, ja kohta, kuhu pesa ehitada. T\u00fc\u00fcpiline elupaik on tal laialehine mets, kuid pesast toimetab hall-k\u00e4rbsen\u00e4pp kuni 200 meetri raadiuses.<\/p>\n
Maastiku m\u00f5ju tuvastamiseks kasutasid ja v\u00f5rdlesid teadlased liigile sobilike elupaikade (p\u00f5llumaa, metsa, veekogude, linna) andmeid ning linnuatlase 2\u00d72 km ruutude andmeid perioodidest 1988\u20131991 ja 2008\u20132011. Atlaseruudus m\u00f5\u00f5tsid nad vooluveekogude kogupikkust ruutkilomeetri kohta, saades nii vooluvee rohkuse.<\/p>\n
Andmeid anal\u00fc\u00fcsides selgus, et v\u00f5imalus ala asustamiseks oli v\u00e4ikseim k\u00f5rge linnastumism\u00e4\u00e4raga aladel. See tuleneb t\u00f5en\u00e4oliselt linna putukavaesusest, mida saab t\u00f5sta enamate rohealade ja -koridoride rajamisega. Ka ala metsasuse kasvades v\u00e4henes hall-k\u00e4rbsen\u00e4pi kohtamise t\u00f5en\u00e4osus oluliselt, mis tuleneb sellest, et Suurbritannias on metsad noored ning neis ei ole putuktoidulisele linnule kuigi palju toitu ja pesakohti. Asustamise t\u00f5en\u00e4osust langetas ka seisuvesi, kuid mitte nii tugevalt kui eelnevad tegurid.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem m\u00f5jutas uurimisruutudes hall-k\u00e4rbsen\u00e4pi esinemist vooluvete v\u00f5rgustik: iga lisandunud j\u00f5ekilomeeter kasvatas ruudu asustamise t\u00f5en\u00e4osust 31 protsenti, h\u00fclgamise t\u00f5en\u00e4osust kahandas aga 25 protsenti.<\/p>\n
Hall-k\u00e4rbsen\u00e4pi arvukuse ilmne seos pesitsusalal valdava maastikuga viitab, et looduskaitses tuleks eelk\u00f5ige t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata vooluvee s\u00e4ilitamisele. Seda kinnitavad mitmed teised uuringud, mis samuti sedastavad putuktoiduliste lindude rohkust just vooluvee l\u00e4histel.<\/p>\n
Vees ja maismaal elavate putukate rohkuse tipp ei lange kokku, seega on vee l\u00e4histel linnu toidulaud k\u00fclluslik pika perioodi v\u00e4ltel. Kuna kliimamuutus ja eriti maakasutus ohustavad ka j\u00f5e\u00e4\u00e4rseid elupaiku, on vooluvete l\u00e4hedal oluline tagada kaldakaitsev\u00f6\u00f6nd, mis parandab nii vee kvaliteeti kui ka rikastab kaldaelustikku.<\/p>\n
Vooluveest s\u00f5ltuvad mitmed maismaaliigid. Samas soosib ka kraavide sulgemine mageveeliike ja tagab puhtama vee inimesele. Kuigi vooluvee olulisus n\u00f5uab palju enam selgitamist, loodavad uuringu autorid, et teada saadud seosed aitavad juba praegu teha paremaid looduskaitselisi otsuseid.<\/p>\n
Uuring ilmus ajakirjas Conservation Biology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Putuktoiduliste lindude arvukus on Euroopas kiires languses. Suurbritannia uuringust selgub, et hall-k\u00e4rbsen\u00e4pi asurkonda aitab s\u00e4ilitada vooluveekogude l\u00e4hedus, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147013,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,68722,21,28,29,68721,95,19,25,19785,23,24,22,20,30,68723,92,93,94],"class_list":["post-147012","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hall-karbsenapp","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnuvaatleja","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-randlinnud","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vooluvesi","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116356597965595895","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147012"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147012\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}