Kristliku \u00f5petuse omaksv\u00f5tmine n\u00f5udis p\u00f5hjalikku senise maailmapildi \u00fcmberkujundamist, et omaks v\u00f5tta niiv\u00f5rd v\u00f5imatuna tunduvad ideed nagu Jumala inimesekssaamine, tema ohvrisurma lunastav m\u00f5ju, Jumala lepingu laienemine juutidelt k\u00f5igile inimestele ja rist v\u00f5idu s\u00fcmbolina, kirjutas EKI vanemteadur Annika Viht “Keeleminutites”.<\/p>\n
Kristlikku terminit metanoia, mis t\u00e4hendab meelemuutust, meeleparandust, on mitu korda tugevalt \u00fcmber m\u00f5testatud nii meil kui ka mujal. Selle Uue Testamendi \u00fcht keskset m\u00f5istet v\u00e4ljendava kreeka s\u00f5na algne kristluse-eelne t\u00e4hendus m\u00f5testati algkristluses \u00fcmber, j\u00e4rgmise nihke t\u00f5i Uue Testamendi t\u00f5lkimine ladina keelde ja j\u00e4rgmised rahulolematus ladina t\u00f5lkega ning p\u00fc\u00fcded eri viisidel naasta kreeka s\u00f5na t\u00f5elise t\u00e4henduse juurde. Eesti piiblit\u00f5lgetes tehti metanoia-kirjakohtade t\u00f5lkimisel kaks korda kannap\u00f6\u00f6re ja vahetati v\u00e4lja aastak\u00fcmneid kasutusel olnud termin, kusjuures eeskujuks oli k\u00f5igepealt Lutheri t\u00f5lge ja hiljem alternatiivsed saksa t\u00f5lked.<\/p>\n
Kristluse-eelses antiikkirjanduses ei pruukinud metanoia’ga kahetsust kaasneda, aga kui kaasnes, siis m\u00f5ne konkreetse eksimuse eest. Kristlased hakkasid metanoia’ga kahetsema \u00fche kindla eksimuse asemel kogu oma endist jumalatut olemisviisi. Metanoia’st sai kristluses \u00fcdini tungiv m\u00f5tteviisi muutus, kogu elu \u00fcmberorienteerimine Jumalale. Kristliku \u00f5petuse omaksv\u00f5tmine n\u00f5udis p\u00f5hjalikku senise maailmapildi \u00fcmberkujundamist, et omaks v\u00f5tta niiv\u00f5rd v\u00f5imatuna tunduvad ideed nagu Jumala inimesekssaamine, tema ohvrisurma lunastav m\u00f5ju, Jumala lepingu laienemine juutidelt k\u00f5igile inimestele ja rist v\u00f5idu s\u00fcmbolina.<\/p>\n
Mitmed varakristlikud ja keskaegsed autorid pidasid oluliseks, et sisemine muutus v\u00e4ljenduks ka v\u00e4liselt ja avalikult. Kujunes v\u00e4lja keskaegne meeleparanduse sakrament paenitentia, mis koosnes patukahetsusest, pihist ja h\u00fcvitustegudest; sama s\u00f5na kasutati tollases keskses piibliversioonis Vulgatas metanoia t\u00f5lkimiseks.<\/p>\n
Renessansiajal, kui naasti l\u00e4\u00e4ne kultuuri antiiksete l\u00e4tete juurde, hakati otsima “kreeka t\u00f5de” alternatiivina Vulgatale, mis oli olnud pea tuhat aastat ladinakeelse kristluse p\u00f5hitekst. Martin Luther seletas kirjas s\u00f5brale Johann von Staupitzile, kuidas ta taipas kreeka keelde s\u00fcvenedes, et metanoia t\u00e4hendab sisemist meelemuutust ning eba\u00f5nnestunud ladina t\u00f5lge paenitentia on v\u00f5imaldanud v\u00e4lja areneda piibelliku aluseta meeleparanduse sakramendil ja indulgentsidega kaubitsemisel. Oma 95 teesis r\u00f5hutas Luther, et “kui meie Issand ja \u00f5petaja Jeesus Kristus \u00fctles “Parandage meelt” jne, siis tahtis ta, et kogu usklike elu oleks meeleparandus” (1. tees) ja et “v\u00e4ide, nagu hinge [puhastustulest] v\u00e4ljaostjal v\u00f5i pihikirjade ostjal polekski tarvis kahetseda, ei ole koosk\u00f5las kristliku \u00f5petusega” (35. tees).<\/p>\n
Kui Luther t\u00f5lkis senise Vulgata-l\u00e4htelise traditsiooni asemel Uue Testamendi kreeka keelest, viskas ta metanoia-kirjakohtade t\u00f5lkest v\u00e4lja senistes saksa t\u00f5lgetes kasutatud ladina laenu penitencie. K\u00fcll aga j\u00e4ttis ta alles sama t\u00e4hendust v\u00e4ljendava omatermini Bu\u00dfe, mis oli ilmselt juba niiv\u00f5rd kinnistunud, et ei tundunud m\u00f5istlik seda v\u00e4lja vahetada. Bu\u00dfe l\u00e4htub alggermaani t\u00fcvest, mille algne t\u00e4hendus oli otseselt k\u00e4egakatsutav ‘parandamine, korda tegemine’ k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja ravimise vallas, millest arenes edasi abstraktsem ‘h\u00fcvitamise, trahvi’ t\u00e4hendus \u00f5iguslikus ja religioosses kasutuses. Seega kasutas Luther metanoia t\u00f5lkimiseks endiselt s\u00f5na, mis asetas r\u00f5hu patu tagaj\u00e4rgede h\u00fcvitamisele, parandamisele. Peagi hakati metanoia’le pakkuma ka teistsuguseid vasteid, n\u00e4iteks Johannes Piscatori t\u00f5lkes (1602\u20131604) Bekehrung ‘p\u00f6\u00f6rdumine’, mis r\u00f5hutas otsustavat suunamuutust, ja Johann Heinrich Reitzi Uues Testamendis (1703) Sinnes\u00e4nderung ‘meelemuutus’, mis annab otseselt edasi kreeka s\u00f5na algse t\u00e4henduse.<\/p>\n
Esimeste eestikeelsete piiblit\u00f5lgete aluseks oli Lutheri t\u00f5lge ning t\u00f5lkijad vahendasid tema Bu\u00dfe samat\u00e4hendusliku s\u00f5naga parandus. Ka 17. sajandi keskel piiblit otse algkeeltest t\u00f5lkinud Johannes Gutslaff j\u00e4i selle t\u00f5lkevaste juurde. Muutuse t\u00f5i Wastne Testament, kus Virginiused vahetasid selle patust k\u00e4\u00e4namise vastu. Kohe toimetati 1686.\u20131687. aastal toimunud piiblikonverentsidel selle eeskujul ka p\u00f5hjaeestikeelsesse Uude Testamenti sisse patust p\u00f6\u00f6ramine. Wastse Testamendi k\u00f5igis redaktsioonides j\u00e4igi patust k\u00e4\u00e4namine p\u00fcsima, kuid p\u00f5hjaeestikeelses traditsioonis toimetati 1739. aastal ilmunud esimeses eestikeelses Piiblis sisse meele parandamine. Vahetult enne, 1738. aastal tr\u00fckitud perikoobiraamatus kasutati veel traditsioonilist t\u00f5lget patust p\u00f6\u00f6ramine, seega tehti terminimuudatus viimasel hetkel enne Piibli tr\u00fckkiminekut. Otsus asendada niiv\u00f5rd hilises toimetamisetapis \u00fcks kristlikke p\u00f5hitermineid oli erakordne, kuiv\u00f5rd \u00fcldiselt l\u00fclitati Uus Testament t\u00e4ispiibli koosseisu 1729. aasta teise tr\u00fcki kujul, tehes vaid v\u00e4ikesi muudatusi nagu kannatuse sees > kannatades, Taavete > Taaveti v\u00f5i r\u00fcpp > s\u00fcli.<\/p>\n
Termin meele parandamine, mis v\u00e4ljendab erinevalt senisest patust p\u00f6\u00f6ramise-terminist meelemuutust pigem pideva protsessina kui \u00fchel otsustaval hetkel toimuvana, tundub v\u00e4ga h\u00e4sti sobivat esmapiibli t\u00f5lkemeeskonna pietistlike vaadetega. Nende j\u00e4rgi juhatab innukas iseseisev piiblilugemine inimese l\u00e4bi jumaliku p\u00e4\u00e4stekorra astmete: oma patusest kohkumine, selle kahetsemine, Jumala armu anumine ja \u00f5igeksm\u00f5istu kogemine, millest saab alguse p\u00fchakssaamine ehk \u00fcleminekuprotsess ilmalikust \u00fcleni kristliku eluviisini.<\/p>\n
Intrigeeriv on siiski terminimuudatuse ajastus: miks toimetati meele parandamine sisse alles 1739. aastal, kui muidu vahetult enne ilmumist niiv\u00f5rd kaalukaid muudatusi ei tehtud ja selle aluseks olev metanoia vaste Sinnes\u00e4nderung oli siinsetele suures osas pietistliku hariduse saanud t\u00f5lkijatele kindlasti ammu varem tuttav? Ja miks ei kopeerinud t\u00f5lkijad Sinnes\u00e4nderung’i t\u00e4pse t\u00f5lkelaenuga meele muutmine, vaid sulatasid justkui kokku pietistliku Sinnes\u00e4nderung-termini meele ja traditsioonilise luterliku Bu\u00dfe-termini paranduse? Kas muudatust v\u00f5is m\u00f5jutada oikumeenilise hoiakuga vennastekoguduse juhi Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi 1736. aasta k\u00fclask\u00e4ik Eestisse? V\u00f5i kombineerisid t\u00f5lkijad lihtsalt loovalt erisuguseid v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi sooviga anda metanoia t\u00e4hendusv\u00e4ljast edasi v\u00f5imalikult palju?<\/p>\n
Tekst p\u00f5hineb Annika Vihti ja Axel Carsten Jagau artiklil “\u039c\u03b5\u03c4\u03ac\u03bd\u03bf\u03b9\u03b1 esimestes eesti piiblit\u00f5lgetes”, mis ilmus Piret Lotmani toimetatud kogumikus “S\u00f5nade t\u00e4hendusest”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kristliku \u00f5petuse omaksv\u00f5tmine n\u00f5udis p\u00f5hjalikku senise maailmapildi \u00fcmberkujundamist, et omaks v\u00f5tta niiv\u00f5rd v\u00f5imatuna tunduvad ideed nagu Jumala inimesekssaamine,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147070,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13148,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-147069","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keeleminutid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116356818426027853","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147069","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147069"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147069\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147070"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147069"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147069"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147069"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}