{"id":147219,"date":"2026-04-06T11:01:09","date_gmt":"2026-04-06T11:01:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/147219\/"},"modified":"2026-04-06T11:01:09","modified_gmt":"2026-04-06T11:01:09","slug":"paloma-kroot-tupay-ja-diana-kommus-oigusriigist-ja-vangirendist-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/147219\/","title":{"rendered":"Paloma Kr\u00f5\u00f5t Tupay ja Diana K\u00f5mmus: \u00f5igusriigist ja vangirendist | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>On lubatud, et Rootsi makstav vanglarendi tasu katab k\u00f5ik lisakulud, kuid paraku pole selge, millistele eeldustele prognoosid tuginevad. Isegi kui lisaraha katab kasvavad kulud, j\u00e4\u00e4b k\u00fcsitavaks, kas sellest ka Eesti \u00fchiskonnale tegelikku kasu s\u00fcnnib, kirjutavad Paloma Kr\u00f5\u00f5t Tupay ja Diana K\u00f5mmus.<\/p>\n<p>Eestil napib raha, et pakkuda teenuseid samal tasemel kui varem ja t\u00e4ita k\u00f5iki v\u00f5etud lubadusi. Nii m\u00f5jub eriti ahvatlevalt Rootsi soov maksta Eestile vanglarendi eest k\u00fcmneid miljoneid eurosid aastas.<\/p>\n<p>Sellise lubaduse k\u00f5rval v\u00f5ivad kahvatuda ka kiuslike juristide kriitilised m\u00e4rkused. See artikkel p\u00fc\u00fcab selgitada, et nende k\u00fcsimuste eesm\u00e4rk ei ole uuele vastu seista, vaid n\u00e4idata, et on k\u00fcsimusi, millele vastutustundlik riigijuhtimine ei tohiks kuitahes suure tasu eest vastamata j\u00e4tta.<\/p>\n<p>Vanglarendi (ja sisuliselt vangirendi) \u00f5igusp\u00e4rasust p\u00f5hjendab seadusandja advokaadib\u00fcroolt Sorainen tellitud anal\u00fc\u00fcsi refereerimise abil, millele tugineb ka Rootsiga s\u00f5lmitava vanglarendi kokkuleppe seletuskiri. Advokaadib\u00fcroo anal\u00fc\u00fcsi terviktekst ei ole avalik ning sellele puudub seadusandja enda p\u00f5hjalik hinnang. Tasub meeles pidada, et kuigi riigil on advokaatidelt v\u00f5imalik sisse osta hinnang \u00f5iguslikule k\u00fcsimusele, ei osale nemad poliitilises otsustusprotsessis ega kanna valimistel vastutust kodaniku ees.<\/p>\n<p>Karistusv\u00f5im on riigi tuumikfunktsioon. See t\u00e4hendab, et riik peab seda teostama ise, selge vastutuse ja kontrolli all. Vangistamine on k\u00f5ige intensiivsem p\u00f5hi\u00f5iguste piirang ning peab alluma t\u00e4ielikule \u00f5igusriiklikule kontrollile. Iga inimene, ka vang, on p\u00f5hi\u00f5iguste kandja ning tal peab olema \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse. See teadmine ei pruugi meile meeldida, kuid see on meie endi huvides. Iga\u00fche kaebe\u00f5igus on garandiks riigiv\u00f5imu omavoli vastu.<\/p>\n<p>Samal ajal ei saa me luua olukorda, kus see koormus muutub s\u00fcsteemile talumatuks. Eestis on juba praegu probleemiks kohtute suur t\u00f6\u00f6koormus ja kohtunike nappus. Riigikohtu esimees on korduvalt viidanud kohtunike j\u00e4relkasvu puudusele ning \u00f5iguskantsler juhtinud t\u00e4helepanu vanglaametnike nappusele. Vangide kaebused moodustavad juba praegu veerandi halduskohtute t\u00f6\u00f6st ning kaebuste arv ei ole vangide arvu langusest hoolimata v\u00e4henenud, vaid liigub viimastel aastatel t\u00f5usvas joones.<\/p>\n<p>Puudub alus arvata, et Rootsi vangide saabumine v\u00e4hendab Eesti vangide kaebusi v\u00f5i et teise riigi vangid on v\u00e4hem \u00f5igusteadlikud. Vastupidi, Eesti vangide kaebused v\u00f5ivad kasvada, kui nad tunnevad, et Rootsi vange koheldakse paremini.<\/p>\n<p>Ka Rootsi vangidel on mitu p\u00f5hjust kohtust abi paluda, n\u00e4iteks k\u00fcsimus nende allutamisest Eesti riigiv\u00f5imule ilma selge n\u00f5usolekuta ning teistes riikides vangirendi k\u00e4igus ilmnenud praktilised probleemid nagu keelebarj\u00e4\u00e4r ja piiratud taas\u00fchiskonnastamise v\u00f5imalused.<\/p>\n<p>Vangirendi v\u00f5imalusi on seni Euroopas rakendatud sisuliselt vaid kahel korral \u2013 Belgia ja Hollandi ning Norra ja Hollandi vahel \u2013 ning sedagi piiratud aja jooksul, vastavalt umbes kuueks ja kolmeks aastaks. M\u00f5lemal juhul k\u00e4sitleti seda ajutise lahendusena ning praktikas kerkis esile hulgaliselt \u00f5iguslikke ja praktilisi probleeme. \u00dchendkuningriigis on sarnane plaan j\u00e4\u00e4nudki keeruliste \u00f5igusk\u00fcsimuste taha pidama. Samuti on ootel Taani ja Kosovo projekt.<\/p>\n<p>&#8220;Ei ole tegelikult selge, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5iksime neid inimesi vastu v\u00f5ttes nende \u00f5igusi rikkuda, andes neile omakorda p\u00f5hjuse kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.&#8221;<\/p>\n<p>Oluline on siiski see, et mujal on olnud tegemist \u00f5iguslikult teistsuguse lahendusega kui Eesti ja Rootsi puhul plaanis: mudelit, kus \u00fches riigis, antud juhul Rootsis, s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutele hakkab kohalduma hoopis teise riigi, ehk Eesti, vangistus\u00f5igus, ei ole keegi seni katsetatud. Kuna eeln\u00f5u materjalid ei selgita, kuidas selline lahendus suhestub Rootsi ja rahvusvahelise \u00f5igusega, ei ole tegelikult selge, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5iksime neid inimesi vastu v\u00f5ttes nende \u00f5igusi rikkuda, andes neile omakorda p\u00f5hjuse kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n<p>On lubatud, et Rootsi makstav tasu katab k\u00f5ik lisakulud, sealhulgas kohtute, prokuratuuri ja julgeolekuasutuste koormuse kasvu. Paraku pole need arvutused avalikud ning pole selge, millistele eeldustele prognoosid tuginevad. Aga isegi kui lisaraha katab kasvavad kulud, j\u00e4\u00e4b k\u00fcsitavaks, kas sellest ka Eesti \u00fchiskonnale tegelikku kasu s\u00fcnnib.<\/p>\n<p>Neile ja teistele k\u00fcsimustele peab l\u00e4hiajal vastuse leidma riigikogu. Olgu seejuures \u00e4ra m\u00e4rgitud ka \u00fcks menetluslik n\u00fcanss: seletuskiri m\u00e4rgib napilt, et lepingu ratifitseerimiseks piisab parlamendi lihth\u00e4\u00e4lteenamusest. Ometi n\u00e4ib leping sisaldavat ka kohtumenetlust puudutavaid k\u00fcsimusi, mille muutmine eeldab p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi absoluutset h\u00e4\u00e4lteenamust ehk v\u00e4hemalt 51 poolth\u00e4\u00e4lt. Ka see v\u00e4ike detail paneb m\u00f5tlema, et k\u00f5iki lepinguga seotud k\u00fcsimusi ei pruugi olla veel piisava p\u00f5hjalikkusega l\u00e4bi anal\u00fc\u00fcsitud ja p\u00f5hjendatud.<\/p>\n<p>Meenutades president Lennart Meri: &#8220;Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku s\u00fcdamele.&#8221; Karta on, et p\u00f5him\u00f5ttelisest arutelust, kuidas Eesti riigi saavutatud elutase kehtiva maksukoormuse juures s\u00e4ilitada, ei p\u00e4\u00e4sta meid ka Rootsi rahalaev. Sellega kaasnevaid riske ei tohiks aga riigiv\u00f5im niigi pingelises \u00fchiskondlikus olukorras j\u00e4tta piisava t\u00e4helepanuta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On lubatud, et Rootsi makstav vanglarendi tasu katab k\u00f5ik lisakulud, kuid paraku pole selge, millistele eeldustele prognoosid tuginevad.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147220,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,68891,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,68890,3579,25,640,18215,23,24,22,20,18214,68892,18369,16128,50435,44244,30,92,93,94],"class_list":["post-147219","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diana-kommus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-paloma-kroot-tupay","tag-pohiseadus","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-rootsi-vangid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vangid","tag-vangirent","tag-vanglad","tag-vanglarendileping","tag-vanglarendileppe-eelnou","tag-vanglarent","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147219","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147219"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147219\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147220"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147219"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147219"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147219"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}