![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/22647d5a-3a1b-45cb-b91a-4b23d0df64a7.jpg\")
<\/p>\n
Tarbimise j\u00e4rsk langus viis hinnad alla<\/p>\n
Elektrihinna languse suurim m\u00f5jutaja oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud tarbimine nii Eestis kui kogu Balti piirkonnas. Kui jaanuaris ja veebruaris k\u00fc\u00fcndis Eesti tarbimine 847\u2013944 gigavatt-tunnini, siis m\u00e4rtsis oli see vaid 696 gigavatt-tundi \u2013 ligi 20% madalam kui eelmiste talvekuude n\u00e4itajad.<\/p>\n
Baltikumi kogutarbimine ulatus m\u00e4rtsis 2292 gigavatt-tunnini, mis on samuti umbes viiendiku v\u00f5rra v\u00e4iksem kui veebruaris. V\u00f5rreldes m\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsiga p\u00fcsis Baltikumi tarbimine sama taseme juures.<\/p>\n
<\/p>\n 02.04.2026 <\/p>\n PUUST JA PUNASEKS | Miks on elektri hinna vahed p\u00e4eva jooksul nii suured? Anomaaliale on selgitus (52) <\/p>\n <\/a><\/p>\n Aasta alguses n\u00e4htud h\u00fcppeline n\u00f5udluse kasv ja sellele j\u00e4rgnenud j\u00e4rsk langus avaldavad elektriturule v\u00e4ga selget m\u00f5ju. See ilmestab h\u00e4sti, mis juhtub meie piirkonna turgudel siis, kui tarbimine on k\u00f5rge ja selle katmiseks vajalikus mahus soodsa hinnaga kohalikku tootmist napib.<\/p>\n Teine oluline hindu langetav m\u00f5ju oli taastuvenergia osakaalu kasv tarbimises. M\u00e4rtsis katsid tuule-, p\u00e4ikese ja h\u00fcdroenergia Baltikumi elektritarbimisest 63% ja kogu elektritoodangust koguni 75%. Suurenenud taastuvenergia osakaal t\u00f5i kaasa ka soodsamad turuhinnad ning v\u00e4hendas vajadust k\u00e4ivitada kallimaid fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevaid elektrijaamu. <\/p>\n V\u00f5ib oodata hinnalanguse j\u00e4tkumist, kui…<\/p>\n Kui soojemad ilmad ja p\u00e4ikesepaistelised perioodid j\u00e4tkuvad ning piirkondlikud elektri\u00fchendused toimivad tavap\u00e4raselt, v\u00f5ib oodata hinnalanguse j\u00e4tkumist, eriti v\u00f5rreldes aasta esimeste kuudega. Seda toetavad mitmed olulised tegurid.<\/p>\n Esiteks, Eestis ja Baltikumis kasvab p\u00e4evade pikenedes p\u00e4ikeseenergia tootmine. See toob tagasi suvele iseloomuliku kahetipulise p\u00e4eva hinnamustri. See t\u00e4hendab, et keskp\u00e4evastel tundidel, kui p\u00e4ikeseenergiat on rohkelt, v\u00f5ivad hinnad langeda isegi alla 1\u20132 sendi kilovatt-tunni kohta, samas kui p\u00e4ikeseta tundidel kujundavad hinna kallimad reguleeritavad tootmis\u00fcksused v\u00f5i importelekter.<\/p>\n M\u00e4rtsis ulatus Eesti p\u00e4ikeseenergia toodang 105 gigavatt-tunnini \u2013 enam kui 5,5 korda k\u00f5rgemaks v\u00f5rreldes veebruari 19 gigavatt-tunniga. Ajalooliste mustrite p\u00f5hjal v\u00f5ib oodata, et see kasv j\u00e4tkub ka kevade ja suve l\u00e4henedes.<\/p>\n Lisaks t\u00f5i m\u00e4rts m\u00e4rgatava t\u00f5usu ka L\u00e4ti<\/a> h\u00fcdroenergia tootmises, mis on kogu Baltikumi hinnataset tugevalt m\u00f5jutav odav tootmisallikas. H\u00fcdroenergia toodang kasvas L\u00e4tis ligi neljakordseks, ulatudes 487 gigavatt-tunnini ning kattes peaaegu 20% kogu Baltikumi m\u00e4rtsikuisest elektritarbimisest.<\/p>\n Kuna Baltimaad moodustavad valdava osa ajast \u00fchise elektris\u00fcsteemi ja hinnapiirkonna, aitab L\u00e4ti h\u00fcdroelekter automaatselt kaasa kogu piirkonna hinnalangusele.<\/p>\n Importelekter Soomest hoiab Eesti hindu madalamal<\/p>\n Balti riikide jaoks on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga oluline P\u00f5hjamaade soodsama elektri k\u00e4ttesaadavus, mis mitmel juhul kujundab ka meie piirkondliku hinna. Eelk\u00f5ige m\u00f5jutab meie turgu Soome hinnapiirkonnast tulev Estlinki \u00fchenduste kaudu saabuv importelekter.<\/p>\n Kuna m\u00e4rtsis p\u00fcsisid \u00fclekandev\u00f5imsuste kitsaskohad Eesti ja L\u00e4ti vahel, j\u00e4i osa Soome odavast elektrist Eestisse suuremas mahus pidama. Selle tulemusel oli Eesti m\u00e4rtsi keskmine hind ligikaudu viiendiku v\u00f5rra madalam L\u00e4ti hinnast ja umbes 25% madalam Leedu<\/a> hinnast. Piirangud Balti riikide vahel tekitasid olukorra, kus \u00fclej\u00e4\u00e4k p\u00fcsis k\u00f5ige suuremana Eestis, v\u00e4iksemas mahus L\u00e4tis ning k\u00f5ige v\u00e4hem j\u00f5udis Leeduni.<\/p>\n Fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinev tootmine taandus<\/p>\n K\u00f5igi eeltoodud tegurite koosm\u00f5jul v\u00e4henes fossiilne elektritootmine Baltikumis ligi 80%, kuna turgu valitsesid taastuvenergiaallikad \u2013 eesk\u00e4tt p\u00e4ikese- ja h\u00fcdroenergia \u2013 ning P\u00f5hjamaadest p\u00e4rinev odavam importelekter. Seet\u00f5ttu langesid olulisel m\u00e4\u00e4ral ka keskmised tiputundide hinnad. <\/p>\n Aprillis v\u00f5ib turult oodata m\u00e4rtsiga sarnast d\u00fcnaamikat. P\u00e4ikeseenergia toodang j\u00e4tkab kasvamist ning impordiv\u00f5imalused P\u00f5hjamaadest p\u00fcsivad. Seet\u00f5ttu on eeldatavasti p\u00e4evased hinnad j\u00e4tkuvalt madalad, eriti p\u00e4ikesepaistelise ilmaga.<\/p>\n \u00d6ised ja hommikused tipptunnid s\u00f5ltuvad aga kohalikust tarbimisest, h\u00fcdroenergia toodangust, piirkondlikust tuuleenergiast, samuti ka reguleeritavate tootmis\u00fcksuste k\u00e4ttesaadavusest ja P\u00f5hjamaade impordiv\u00f5imekusest.<\/p>\n L\u00e4his-Idas toimuv s\u00f5jategevus Balti elektriturgu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ei m\u00f5juta, kuna taastuvenergia toodang on tugev ning fossiilk\u00fctustel p\u00f5hineva elektri osakaal on oluliselt v\u00e4iksem kui talvekuudel.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4rtsis kujunes Eesti keskmiseks elektrihinnaks 6,1 senti kilovatt-tunni eest, mis t\u00e4hendab enam kui kahekordset langust v\u00f5rreldes aasta esimeste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147402,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,7276,34,36,31,32,21,28,29,114,115,19,25,113,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-147401","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elektri-borsihind","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lati","22":"tag-leedu","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-soome","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116358214164022548","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147401","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147401"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147401\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147401"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147401"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147401"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3ecf9fed-e930-496b-8c11-e51a0e8c6ff1.jpg\")
<\/p>\n