{"id":147627,"date":"2026-04-06T19:18:33","date_gmt":"2026-04-06T19:18:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/147627\/"},"modified":"2026-04-06T19:18:33","modified_gmt":"2026-04-06T19:18:33","slug":"konsortsium-arutas-hallhulge-populatsiooni-seisundit-ja-kuttimist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/147627\/","title":{"rendered":"Konsortsium arutas hallh\u00fclge populatsiooni seisundit ja k\u00fcttimist"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Foto: Pixabay<\/p>\n

2. aprillil toimus hallh\u00fclge koost\u00f6\u00f6kogu koosolek, kus r\u00e4\u00e4giti k\u00fcttimisest ja selle korraldamisest, poegimisest ja nuhtlusisenditest.<\/p>\n

Hallh\u00fclge k\u00fcttimine Eestis<\/p>\n

K\u00fcttimine on h\u00fcljestele lubatud alates 2015. aastast. Seni v\u00f5ib hallh\u00fclge tegevuskava soovituse kohaselt k\u00fcttida 1% eelmise aasta loendusest. Hallh\u00fclge juurdekasvuks on 2000-2023. aastail hinnatud 7-8% arvukusest.<\/p>\n

K\u00fcttida v\u00f5ib kolmes piirkonnas: Liivi laht, saarte (Hiiu-ja Saaremaa) p\u00f5hja-ja l\u00e4\u00e4nerannik ning V\u00e4inameri ja Soome laht.<\/p>\n

2025. aastal kehtestati k\u00fcttimismaht 157 hallh\u00fclge k\u00fcttimiseks ja anti kolm eriluba (millest realiseeriti \u00fcks eriluba Matsalu lahes). Kokku k\u00fctiti 115 isendit, sellest eriloaga \u00fcks. K\u00fcttimissoovitus oli kuni 197 isendit. 2025. aastal k\u00fctiti 105 isendit Kihnust, 6 Kaavist (Ruhnu ja p\u00f5hjarannik) ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 4 teistest piirkondadest.<\/p>\n

Kui eelnevatel aastatel on rohkem k\u00fctitud isasloomi, siis 2025. aastal k\u00fctiti isas- ja emasloomi v\u00f5rdselt. Aastatel 2015-2025 on k\u00f5ige rohkem hallh\u00fclgeid k\u00fctitud Liivi lahest.<\/p>\n

Hallh\u00fcljeste poolt tekitatud kahjude taotluste arv on ka igal aastal t\u00f5usnud. Eelmisel aastal hukkus 77 hallh\u00fcljest ja 5 viigerh\u00fcljest kalap\u00fc\u00fcnistes. Toetusega soetatud m\u00f5rrad peavad olema h\u00fclgekindlad ja neid tuleb ka kasutada, kui m\u00f5rd on soetatud enda vahenditest, siis ei pea kasutama.<\/p>\n

Lisaks juhiti t\u00e4helepanu sellele, et kalurid ei ole v\u00e4ga altid hukkunud h\u00fcljestest teavitama, mis omakorda ei anna t\u00e4it \u00fclevaadet hukkunud h\u00fcljestest. Oli ka arvamusi, et kuna h\u00fclgeid on meres palju, siis on loomulik, et m\u00f5ned h\u00fclged ka hukkuvad, aga see h\u00fclge populatsiooni kindlasti negatiivselt ei m\u00f5juta.<\/p>\n

Ettepanek k\u00fcttimise korraldamiseks<\/p>\n

Hallh\u00fclge k\u00fcttimise korraldamise ettepaneku 2026. aasta kohta tegi Peep M\u00e4nnil Keskkonnaagentuurist.<\/p>\n

K\u00fcttimismahu suurus ja piirkondlik jaotus 2026. aasta jahihooajaks<\/p>\n

2025. aasta jahihooaja k\u00fcttimistulemused n\u00e4itasid, et jahimeeste v\u00f5imekus hallh\u00fcljeste k\u00fcttimiseks on viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt kasvanud ning et tehtud muudatused ohjamise korraldamises, nagu k\u00fcttimiskvoodi suurendamine ja kvoodi piirkondliku jaotuse kaotamine, on ohjamise efektiivsuse kasvu seisukohast olnud p\u00f5hjendatud.<\/p>\n

Samas realiseeriti lubatud k\u00fcttimiskvoot ca 73% ulatuses, mis ei anna praegu alust k\u00fcttimissurve v\u00f5imalikku suurendamist arutada. Eeltoodust l\u00e4htuvalt soovitatakse eeloleval jahihooajal j\u00e4tkata 2025. aastal rakendatud p\u00f5him\u00f5tteid ohjamise korraldamises ning soovitatakse k\u00e4esolevaga:\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

    \n
  1. Lubada eeloleval jahihooajal k\u00fcttida kuni 3% viimasel kolmel aastal loendatud hallh\u00fcljeste keskmisest v\u00e4\u00e4rtusest. Viimasel kolmel aastal loendati hallh\u00fclgeid nende lesilates kokku keskmiselt 6870 isendit, millest tulenev k\u00fcttimiskvoot oleks 206 isendit. Antud kvoot peaks sisaldama nii jahipiirkondadele antavat k\u00fcttimismahtu kui ka v\u00f5imalikke erilube jahipiirkonna piiridest v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vatel merealadel nuhtlusisendite k\u00fcttimiseks kalap\u00fc\u00fcniste vahetus l\u00e4heduses;<\/li>\n
  2. Anda k\u00fcttimiskvoot riigi\u00fcleselt ilma selle piirkondliku jaotuseta.<\/li>\n<\/ol>\n

    H\u00fcljeste poegimisperiood l\u00e4ks h\u00e4sti<\/p>\n

    \u00dclevaate h\u00fcljeste poegimisest tegid Ivar ja Mart J\u00fcssi. M\u00f5lemad kinnitasid, et need alad, kus seiret l\u00e4bi viisid, oli seis positiivne.<\/p>\n

    H\u00fclged poegisid Innarahul ja j\u00e4\u00e4 peal laiali. M\u00f5lema liigi puhul t\u00e4heldati, et suremus polnud v\u00e4ga suur ja eriti positiivne on see, et j\u00e4\u00e4 olemasolu v\u00f5imaldas see aasta ka viigerh\u00fclgel poegida. Suremus oli oluliselt v\u00e4iksem, kui ilma j\u00e4\u00e4ta ajal.<\/p>\n

    Mart J\u00fcssi lisas, et h\u00fcljes on v\u00e4ga paigatruu, see aasta tuli 30 emah\u00fclge tagasi Innarahule poegima. T\u00e4nu L\u00e4\u00e4nemere j\u00e4\u00e4le tulevad h\u00fclged ka mujalt poegima, n\u00e4iteks Taani v\u00e4inast.<\/p>\n

    K\u00fcttimise puhul peab arvestama suuremat pilti, sest asurkond on liikuv. K\u00fcttimisel peaks arvestama kogu L\u00e4\u00e4nemere h\u00fclgepopulatsiooni kokku. N\u00e4iteks Rootsis m\u00e4\u00e4rati k\u00fcttimise limiidiks see aasta ca 1350 hallh\u00fcljest.<\/p>\n

    Riiklikul tasandil seire puudub ja sellele puudub ka rahastus. Eesti on s\u00f5lminud HELCOM riikidevaheline kokkuleppe (L\u00e4\u00e4nemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon (Helsingi Komisjon, HELCOM) on valitsustevaheline organisatsioon, mis haldab L\u00e4\u00e4nemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi Konventsioon).<\/p>\n

    Regionaalse merekonventsioonina ja piirkondliku tasandi keskkonnapoliitika kujundamise platvormina tegutseb HELCOM L\u00e4\u00e4nemere merekeskkonna kaitsmise nimel. HELCOMil on k\u00fcmme liiget, \u00fcheksa L\u00e4\u00e4nemere riiki: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, L\u00e4ti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi ning Euroopa Liit.<\/p>\n

    Kui meie oma osa sellest leppest ei t\u00e4ida, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt nullime ka Soome ja Rootsi seire, ehk neil poleks samuti m\u00f5tet lennukeid \u00fclesse t\u00f5sta. Aga k\u00fcttimise kvootide jagamise aluseks peab olema seire. Samuti peaks uurima, kas k\u00fcttimine on kahjusid v\u00e4hendanud.<\/p>\n

    Tegevuskava uuendamine<\/p>\n

    H\u00fclge tegevuskava koostamine ja uuendamine hetkel k\u00e4ib. Tegevuskava oleks koht, kus saaks uurimise vajaduse v\u00e4lja tuua ja oleks alus rahastuse leidmisele. Aga millal see tegevuskava v\u00f5iks ilmavalgust n\u00e4ha, sellele t\u00e4pset vastust \u00f6elda ei osatud.<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Pixabay 2. aprillil toimus hallh\u00fclge koost\u00f6\u00f6kogu koosolek, kus r\u00e4\u00e4giti k\u00fcttimisest ja selle korraldamisest, poegimisest ja nuhtlusisenditest. Hallh\u00fclge…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147628,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,57870,21,50408,69208,3914,2832,5771,5480,30116,28,29,95,19,38701,25,34866,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-147627","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hallhuljes","tag-headlines","tag-hulged","tag-hulgejaht","tag-jahimees","tag-jahindus","tag-jaht","tag-kuttimine","tag-kuttimismaht","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-poegimine","tag-populaarseimad-lood","tag-tegevuskava","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116359377878889908","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147627","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147627"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147627\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147628"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147627"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147627"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147627"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}