Veise- ja kanaliha hind on kerkinud aastaga enam kui veerandi v\u00f5rra. Kui veiseliha kallinemise taga on veiste nappus ja aeglane j\u00e4relkasv, siis kanaliha hinda kergitas mullu mitmeid Euroopa kanafarme tabanud linnugripp ja sellest tulenev tibude defitsiit.<\/p>\n
Veiseliha kilohind t\u00f5usis aastataguse m\u00e4rtsi 17 euro ja 65 sendi juurest t\u00e4navu kevadeks 28 protsendi v\u00f5rra 22 euro ja 63 sendini.<\/p>\n
Kohalik broiler maksis aasta eest 4,11 eurot, kuid on praeguseks veerandi v\u00f5rra kallim, makstes 5,16 eurot. Sealiha hind on p\u00fcsinud stabiilsena.<\/p>\n
Veisehinna t\u00f5usu taga on veiste nappus ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.<\/p>\n
“\u00dcheks p\u00f5hjuseks kindlasti on kliimamuutused. Veiste pidamine paljudes piirkondades on muutunud v\u00e4ga keeruliseks ja on p\u00f5uad, p\u00f5lengud ja \u00fcleujutused, nagu te olete k\u00f5ik kuulnud. Ja teine, mis rohkem Euroopat puudutab, on see, et paljud riigid on ka n\u00e4inud selleks vaeva, et veiste arv v\u00e4heneks. On tehtud erinevaid meetmeid, mis loomade arvu alla viiks just kliimameetmete m\u00f5istes. See ongi \u00fchtepidi arusaadav, et Euroopas on riike, kus veiste arv oli kogu aeg v\u00e4ga suur ja sellega seoses ka keskkonnareostus,” r\u00e4\u00e4kis Lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liige Airi K\u00fclvet.<\/p>\n
K\u00fclveti s\u00f5nul pole nii v\u00e4he veiseid Eestis kunagi varem kasvanud. Samal ajal eksporditakse veiseid teistesse riikidesse, kus veel suurem nappus on.<\/p>\n
“Praegu see veiseliha hind on l\u00e4hima 20 kuni 30 aasta vaates v\u00f5rdne teiste riikidega. Eesti ja teised Balti riigid on olnud kogu aeg silmatorkavalt madalama hinnaga,” s\u00f5nas K\u00fclvet.<\/p>\n
Teisalt on Eestis tugev potentsiaal toota maailma parimat veiseliha \u2013 selleks on nii head klimaatilised tingimused kui piisavalt maherohumaad, et veiseid ei peaks teraviljal nuumama. Positiivse poole pealt toob K\u00fclvet v\u00e4lja, et mitmetel Eesti veisekasvatajatel ongi praegu laienemisplaanid.<\/p>\n
Kauplusteketi Rimi kinnitusel tegi veiseliha hind eriti m\u00e4rgatava t\u00f5usu eelmise aasta aprillis, kuid hinnat\u00f5us pole liha eestlaste toidukorvist v\u00e4lja pelutanud.<\/p>\n
“Inimese ostukorvis on liha v\u00e4ga olulisel kohal, otsitakse alternatiivi, et meie oma klientide pealt n\u00e4eme, et ei ole olulist vahet, kas on siis seal ja kanaliha v\u00f5i on veiseliha, oluline on see, mis on hetkel selle pakkumine ja see sobiv hind tootele,” \u00fctles Rimi juht Kristel Mets.<\/p>\n
Veiselihale eriti kampaaniahindu ei pakuta, enamasti j\u00f5uab see tarbija lauale hakklihasegudes.<\/p>\n
Kanaliha hinnat\u00f5us algas pihta juba kaks aastat tagasi kevadel ja hind on pidevalt edasi kasvanud. V\u00f5rreldes aastatagusega maksab kohalik broileriliha 25 protsenti rohkem.<\/p>\n
“Eelmisel aastal said linnugripiga pihta v\u00e4ga suured Euroopa kanafarmid ja said pihta ka vanemkarjad, ehk siis munejad kanad. Tekkis kiiresti probleem tibude saadavusega. Meie ettev\u00f5te Maag Agro vanemkarja ei oma, meil ei ole ka oma haudejaama, seega me ostame k\u00f5ik tibud sisse. Viimase aasta jooksul tibude hind on kasvanud \u00fcle 50 protsendi,” \u00fctles Maag Food kommertsdirektor Sven Sooman.<\/p>\n
Tibu hind moodustab omakorda poole broileri kasvatamise hinnast. Sooman r\u00f5hutab samas, et Talleggi kanaliha on aastaga v\u00f5rreldes kallinenud siiski 15 protsenti, mitte enam.<\/p>\n
Tarbija armastab aga kana j\u00e4tkuvalt. “Kanaliha puhul on k\u00f5ik populaarsed tooted. Nii jahutatud erinevad t\u00fckid broilerist kui ka poolfabrikaadid, marineeritud. Ja grillihooaeg on tulemas, nii et kindlasti kanaliha leiab populaarse tee marineeritud kujul ka grillidele,” \u00fctles Kristel Mets.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veise- ja kanaliha hind on kerkinud aastaga enam kui veerandi v\u00f5rra. Kui veiseliha kallinemise taga on veiste nappus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147653,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,69234,1808,28,29,18445,19,25,5268,69235,23,24,22,20,69233,30],"class_list":["post-147652","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kanaliha-hind","tag-kristel-mets","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maag-food","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rimi-eesti","tag-sven-sooman","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-veiseliha-hind","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116359515697763301","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147652","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147652"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147652\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147653"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147652"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147652"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147652"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}