Halvustav keelekasutus ei s\u00f5ltu ainult s\u00f5nadest, vaid ka hoiakutest. Teadlik s\u00f5nakasutus aitab kogemusi s\u00f5nastada ja arutelu suunata, mist\u00f5ttu ei saa keelek\u00fcsimusi \u00fchiskondlike muutuste ootel edasi l\u00fckata, s\u00f5nas Aet Kuusik Vikerraadio keeles\u00e4utsus.<\/p>\n
Halvustavast keelekasutusest r\u00e4\u00e4kides kuulen vahel v\u00e4idet, et probleem ei ole \u00fckski konkreetne s\u00f5na, vaid suhtumine ja et lahenduseks tuleb k\u00f5igepealt muuta suhtumist, alles siis tegeleda keelega.<\/p>\n
Selles v\u00e4ites on oma t\u00f5etera, \u00fckski s\u00f5na ei muutu halvustavaks iseenesest. Keeleteaduses on h\u00e4sti tuntud n\u00e4htus nimega eufemismi jooksulint\u00a0(euphemism treadmill): kui h\u00e4bim\u00e4rgistavad hoiakud p\u00fcsivad, kipub kasutusele v\u00f5etud uus “viisakam” s\u00f5na ajapikku vanade s\u00f5nade negatiivse laengu \u00fcle v\u00f5tma.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks inglise keeles on\u00a0handicapped\u00a0paljudes kontekstides taandunud, sest see s\u00f5na m\u00f5jub h\u00e4bim\u00e4rgistavalt; eelistatakse s\u00f5na\u00a0disabled. Eufemismi jooksulint t\u00f6\u00f6tab ise\u00e4ranis j\u00f5udsalt siis, kui stigmat tekitavate hoiakute ja struktuuride muutmisega ei tegeleta.<\/p>\n
Aga kas sellest j\u00e4reldub, et keelega ei tasu tegeleda enne, kui \u00fchiskond on muutunud?<\/p>\n
Keel ei ole ainult peegel, vaid ka t\u00f6\u00f6riist. Keel aitab m\u00e4rgata, s\u00f5nastada ja kogemusi jagada. Ja kui miski saab s\u00f5nastatud, saab seda ka vaidlustada, kaitsta ja arutada.<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks s\u00f5nad “neuroat\u00fc\u00fcpiline” ja “neuroerinev”. Need s\u00f5nad on aidanud nihutada arutelu “veidrusest”, “halvast iseloomust” ja “laiskusest” neuroloogilise erip\u00e4ra m\u00f5istmise suunas. Need v\u00f5tsid kasutusele neuroat\u00fc\u00fcpilised inimesed \u2013 n\u00e4iteks autistid ja ATH-ga inimesed \u2013, et oma kogemusi t\u00e4psemalt kirjeldada ja enda eest seista, ning hiljem on neid toetanud ka osa teadlaskonnast. \u00dchiskond tuli j\u00e4rele hiljem ja tuleb siiani.<\/p>\n
Minu toodud n\u00e4idete puhul on n\u00e4ha kahte suunda. M\u00f5nikord vahetatakse v\u00e4lja vana halvustav silt, n\u00e4iteks s\u00f5na invaliid asemel eelistatakse kasutada puudega inimene. Vahel tekib aga uus s\u00f5na selleks, et nimetada midagi, mille jaoks varem k\u00e4ep\u00e4rast kategooriat olemas ei olnud. M\u00f5lemal juhul on keel osa muutusest, mitte ainult selle tulemus.\u00a0<\/p>\n
Lisaks loeb see, kas s\u00f5na kinnistub enesenimetusena ehk kas s\u00f5na surub peale v\u00e4line institutsioon (nt b\u00fcrokraatliku sildina) v\u00f5i v\u00f5tab selle kasutusele kogukond ise \u2013 need mehhanismid kannavad erinevat v\u00f5imusuhet ja m\u00f5ju.<\/p>\n
\u00dcleskutse “muuda enne suhtumist” kipub k\u00f5lama nii, et keelek\u00fcsimusi tuleks l\u00f5putult edasi l\u00fckata. Aga teadlik keelekasutus on sageli just see, mille kaudu muutus argielus juhtuda saab.<\/p>\n
Seega: ainu\u00fcksi s\u00f5nade v\u00e4lja vahetamisest ei piisa, aga s\u00f5nade \u00fcle arutamine ja teadlik keelekasutus on osa samast muutusest, mitte eraldi etapp, mis peaks oma j\u00e4rjekorda ootama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Halvustav keelekasutus ei s\u00f5ltu ainult s\u00f5nadest, vaid ka hoiakutest. Teadlik s\u00f5nakasutus aitab kogemusi s\u00f5nastada ja arutelu suunata, mist\u00f5ttu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147882,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,11219,140],"class_list":["post-147881","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-keelesauts","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116361827745844158","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147881\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147882"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}