![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3218804hcebct24.jpg\"\/)
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n\u00dcldjuhul peab lavastuse iga stseen r\u00e4\u00e4kima iseenda eest ning \u00fcks v\u00f5i teine l\u00f5pplahendus ei peaks saama t\u00fchistada v\u00f5i selgitada kogu eelnevat. Ometi on lavastus siiski kontseptuaalne tervik ning seet\u00f5ttu ei l\u00e4he ma ka teatrist enamasti \u00e4ra esimesel vaheajal, arvates, et lavastuse olemus on selgeks saanud (negatiivse elamuse korral on sellist k\u00e4itumist n\u00e4iteks \u00f5igustatud nii, et “m\u00e4damunas veendumiseks ei pea tervet muna \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma”). Ka kinost ei lahku ma kunagi enne, kui filmi l\u00f5putiitrid l\u00e4bi, sest just siis v\u00f5ib lavastaja meile veel midagi \u00f6elda tahta. Samuti ei alusta ma kriitikuna tavaliselt oma tekste eelnevatest arvustustest t\u00f5ukudes, justkui endal m\u00f5tteid poleks. Rainer Sarneti “Hamletist” k\u00f5neldes rikun aga m\u00f5lemat reeglit: alustan lavastuse l\u00f5pust ning polemiseerin esmalt kolleegidega.<\/p>\n
Jaak Allik \u00fctleb, et just karakterite t\u00f5lgendusv\u00f5imaluste paljusus teeb “Hamletist” ajatu klassika, Sarneti t\u00f5lgenduses on tema hinnangul aga liialt kunsti kunsti p\u00e4rast, ka stsenograafia ei andvat meile mingit kindlat aega ega ruumi ja mis p\u00f5hiline: “Mis tuleb aga p\u00e4rast vaikust ehk mis saab meist siis, see pole sedakorda lavastajat huvitanud ning seep\u00e4rast on ka Fortinbrase saabumine \u00e4ra j\u00e4etud”.1\u00a0Sarnased etteheited juhivad ka Meelis Oidsalu tema l\u00f5ppj\u00e4relduseni: “Surmakultuuri lustakas esilet\u00f5stmine kirjeldab me aja tondilossilikku atmosf\u00e4\u00e4ri, kus nii etenduslikkuse kui morbiidsuse heeblid t\u00e4iega p\u00f5hjas ja turvatunne s\u00fcgavalt rebenenud. Ei tule kedagi, kes l\u00f5petaks selle loo ja annaks m\u00f5tte. M\u00e4rgid j\u00e4\u00e4vad Draamateatri uues “Hamletis” pidetult ringlema ja v\u00e4givald ei saa poliitilist raami, mis seda taltsutaks. K\u00f5leda s\u00f5numiga k\u00f5le lavastus.”2<\/p>\n
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
T\u00f5si, Sarneti lavastuses on\u00a0kabuki\u00a0esteetika kaasamisega tehtud meediumist omaette s\u00f5num, kuid mitte lihtsalt kunstina kunsti p\u00e4rast, vaid “Hamleti” \u017eanrieelduste \u2014 trag\u00f6\u00f6dia \u2014 teenistuses. Samuti on t\u00e4henduslik lavastuse ajakontseptsioon ja ka l\u00f5pp, kust puudub k\u00fcll Fortinbras ja “poliitiline raam”, kuid k\u00f5ik p\u00f5hjuslik ja ajalik t\u00f5stetakse hoopis eshatoloogilisse raami. V\u00f5iks \u00f6elda, et ennek\u00f5ike just l\u00f5pp Sarnetit huvitanud ongi. Terve etenduse v\u00e4ltel on muusik Vivi Maar r\u00fctmistanud lavaaega\u00a0hy\u014dshigi\u00a0pulkadega. Finaalis v\u00f5tab Hamletit kehastanud Ursel Tilk saksofoni ja selle saatel laulab Maar: “J\u00e4tkem n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik elumured maha.” See on fragment \u00f5igeusu liturgia “Keerubite laulust”, mida lauldakse p\u00e4rast p\u00fchakirja lugemist ja enne suurt sissek\u00e4iku, mis eelneb epikleesile, kus P\u00fcha Vaim muudab leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks. “Keerubite laulus” heidetakse k\u00f5rvale maised m\u00f5tted ja katkestatakse argine aeg. See ei ole lihtsalt millegi t\u00e4histamine v\u00f5i representeerimine, vaid see peatab senise aja ja valmistab ette muutumist. Ei oodata mitte ajalikku Norra printsi kui uut Taani kuningat, vaid “k\u00f5ikide Kuningat, keda inglite v\u00e4ehulgad suure austamisega n\u00e4htamatult teenivad”.<\/p>\n
Lavastuse ajakontseptsioonile juhitakse t\u00e4helepanu ka esimeses vaatuses, kui Hamlet on kohtunud isa vaimuga ja Horatiolt vannet n\u00f5udes t\u00f5deb: “Aeg liigestest on lahti \u2014 neetud rist, et minult n\u00f5uab paikapanemist!”, ning igavikulist aega m\u00e4rkiv rist hakkab metronoomina k\u00f5ikudes ajalist aega m\u00f5\u00f5tma, seda samas kohe tasakaalustamas Arvo P\u00e4rdi “Sequentia”. Ka kogu tegevus toimub \u00f6\u00f6sel, enamasti kuuvalgel, kuu m\u00f5ningail v\u00f5tmekohtadel veripunaseks v\u00e4rvumas, v\u00f5i siis aeg-ajalt t\u00e4ielikus \u00f6\u00f6pimeduses. Hamleti lavaaeg ei ole justkui p\u00e4risreaalsus, valgus puudub sealt v\u00f5i on peegeldus, t\u00f5eline valgus peab saabuma p\u00e4rast ajakatkestust.<\/p>\n
V\u00f5ib ju \u00f6elda, et heakene k\u00fcll, aga mis siis sellest: lavastus peab olema \u00fcldinimlikult arusaadav ka siis, kui k\u00f5ik vaatajad ei jaga lavastaja religioosset maailmavaadet. Film “N\u00e4htamatu v\u00f5itlus” viis\u00a0kung fu\u00a0ja ortodoksi askeesi kokku v\u00e4hemalt l\u00f5busal moel, n\u00f5udmata olulisel m\u00e4\u00e4ral \u00fche v\u00f5i teise maailma koodide tundmist. Siiski pole “Hamleti” puhul tegemist \u00fcksnes konfessiooniliselt kr\u00fcptiliste koodidega eputamisega, vaid laiemalt k\u00fcsimusega trag\u00f6\u00f6dia\u017eanri v\u00f5imalikkuse ja k\u00f5nekuse kohta t\u00e4nap\u00e4eva maailmas.<\/p>\n
Pidades “Hamleti” p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuseks karakterite t\u00f5lgendusv\u00f5imalusi, taandame trag\u00f6\u00f6dia kui \u017eanri ps\u00fchholoogilisele draamale: me tahame jagada ja j\u00e4rgida peategelase selgelt loetavaid k\u00e4itumismotiive ja pisendada tema konfliktid mingitele m\u00f5isteliselt kodustatavatele argistele p\u00f5hjustele. Trag\u00f6\u00f6dia ei taandu aga ps\u00fchholoogiale ega ole l\u00f5puni seletatav, pigem tuletab see meile meelde, et maailm on inimesest suurem. Trag\u00f6\u00f6diakangelase k\u00fcsimused ei tegele enamasti sellega, miks ta nii toimib, vaid sellega, kuidas ta v\u00f5tab enda kanda midagi, mis mingis kausaalses suhtes temast ei s\u00f5ltugi. Tema valikud on eksistentsiaalsed ja ta tegeleb maailmaga ontoloogiliselt, see, mis talle tundub v\u00f5i kuidas ta sealjuures ennast \u00f5igustab, ei ole trag\u00f6\u00f6dia seisukohalt esmat\u00e4htis, sellega tegeldakse draama\u017eanris. Trag\u00f6\u00f6dia igavikuline v\u00e4\u00e4rtus ei saa seisneda selles, kuiv\u00f5rd saab teda eri ajastutel “kaasajastada”, vaid selles, kuiv\u00f5rd ta s\u00e4ilitab mis tahes ajastu popkultuurilises kastmes oma aja\u00fclese m\u00f5\u00f5tme.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3218810ha14at24.jpg\"\/)
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
On arvatud, et t\u00e4nap\u00e4eval on trag\u00f6\u00f6diatunnetus taandunud, kuna maailm on sekulariseerunud, inimene usub j\u00e4\u00e4gitusse valikuvabadusse, poliitilisi otsuseid tehakse “diilide” loogikas ja ps\u00fchholoogia seletaks justkui k\u00f5ike. Samal ajal pole vist l\u00e4himinevikus olnud \u00e4revamat aega kui praegu, mil inimene seisab pidevalt silmitsi j\u00f5ududega, mida ta ei kontrolli. Trag\u00f6\u00f6dia m\u00f5\u00f5de ei tohiks olla t\u00e4nasest p\u00e4evast kadunud, pigem on ununenud keel, mille abil seda m\u00f5ista ja tajuda. Aristotelese trag\u00f6\u00f6diak\u00e4sitluses oli keskne\u00a0mythos, mitte karakter, ning trag\u00f6\u00f6dia s\u00fcndmused ei ole juhuslikud, vaid paratamatud v\u00f5i t\u00f5en\u00e4olised. See ei t\u00e4henda tingimata determinismi, vaid seda, et s\u00fcndmuste kulg \u00fcletab individuaalse tahte. Trag\u00f6\u00f6diakangelane ei ole t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctu ega t\u00e4iesti s\u00fc\u00fcdi, vaid satub sekeldustesse teatava vea (hamartia) t\u00f5ttu. Kuid see viga ei ole eksimus t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses, mille saaks kuidagi \u00e4ra klattida. Ei Oidipus ega Hamlet saa m\u00f5elda nii, et mida n\u00fc\u00fcd k\u00fcll teha, vaid pigem kuidas kanda seda, mida ei saa ei muuta ega \u00f5lult heita.<\/p>\n
Valmistamaks tegelasi ja publikut ette eshatoloogiliseks ajaaimduseks, tuleb esmalt v\u00e4listada v\u00f5imalus ps\u00fchholoogiliseks samastumiseks. See pole kunst kunsti p\u00e4rast, vaid p\u00fc\u00fcd mitte taandada tundmatut tuntule, nagu Antonin Artaud oma p\u00f5hietteheite peavooluteatrile s\u00f5nastas. Sellise distantsi loomiseks toob Sarnet lavale stiliseeritud\u00a0kabuki, mis sunnib publiku vaatlejapositsioonile. Tavalise inimliku empaatiaga ei tarvitse osa saada sellest, mis on inimesest suurem. Poloniuse (Rein Oja) ja Laertese (Rasmus Kaljuj\u00e4rv) pikki ninasid v\u00f5ib t\u00f5lgendada semiootiliselt ja otsida neile s\u00fcmboolseid t\u00e4hendusi, kuid oluline on, et sellega t\u00f5stetakse need tegelased v\u00e4lja olmeusutavusest ning tehakse nad teatud printsiipide v\u00f5i j\u00f5udude kehastuseks. Ja kui Polonius enesele vastandlikku printsiipi kandva Opheliaga (Teele P\u00e4rn) tervituseks nina kokku h\u00f5\u00f5rub, tuleb performatiivselt esile olukorra v\u00f5lts olemus. Tegelased ei suhtle selles liigestest lahti maailmas vahetult, vaid “t\u00f5ej\u00e4rgsete” rollide kaudu ja just see r\u00f5hutab Shakespeare’i aja\u00fclesust, mitte see, et peaksime \u00fche v\u00f5i teise tegelase suutma inimlikult m\u00f5istetavaks muundada. Ega Hamletki trag\u00f6\u00f6diakangelasena arva, et ta suudab aja kuidagi tagasi liigestesse v\u00e4\u00e4nata, pigem s\u00fcnnib isa haual arusaam, et siit pole tagasiteed. K\u00fcsimus on, kuidas oma saatust kanda.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda ju ometigi mitte seda, et trag\u00f6\u00f6diakangelase osaks j\u00e4\u00e4b ainult minnalaskmine. Sarnet n\u00e4itab oma lavastuses ka teist \u00e4\u00e4rmust. Kui\u00a0kabuki\u00a0t\u00f5stab osa tegelasi koturnidele ja olmeps\u00fchholoogilisele motiveerimatusele vaatamata r\u00f5hutab nende missiooni liigestest lahti ajas, siis lavastuse vihjed t\u00e4nasele meediateadvusele aitavad vastukaaluks seada t\u00fchjenenud t\u00e4hendusi. N\u00e4iteks hiirel\u00f5ksustseenis vaatavad kaks r\u00e4ndn\u00e4itlejat (Guido Kangur ja Ivo Uukkivi) kodanlikku pereid\u00fclli etendades laval asuvast televiisorist Fassbinderi “Petra von Kanti kibedaid pisaraid”. Peagi katkestab selle Donald Trumpi k\u00f5ne, milles ta siunab oma eelk\u00e4ijat Joe Bidenit, ning me kuuleme sellele j\u00e4rgnenud atendaadikatset, mis vigastas m\u00e4letatavasti Trumpi k\u00f5rva. Shakespeare’il on hiirel\u00f5ksustseen v\u00f5imalus n\u00e4idata teatri kaudu t\u00f5de valedele \u00fcles ehitatud \u00f5ukonnas. Hamlet ei saa seda teha otse, kuid ta saab lavastada keskkonna, kus t\u00f5de end ise paljastab. Sarnet lihtsalt v\u00f5imendab seda, tuues Fassbinderi kaudu sisse l\u00e4hisuhte kui manipulatsiooniv\u00f5imaluse ja identiteedi kui rolli: manipulatiivsed v\u00f5imusuhted ei toimi ainult trooni \u00fcmber jageldes, vaid inimloomuse k\u00f5igis v\u00e4ljendumisvormides \u2014 mis lahenduse saaks sellesse tuua Fortinbras, kes s\u00fcmboolselt vaid j\u00e4tkaks k\u00e4ttemaksuahelat? Claudiuse “s\u00fc\u00fc on j\u00e4lk”, kuid see ei ole mingi erandlik \u00fcksikjuhtum, mille \u00fcle sellisena kohut m\u00f5ista. Trumpi k\u00f5ne viib kogu selle ahela aga oma kulminatsioonini. T\u00f5de laguneb meediam\u00fcraks ja kui Hamleti isa k\u00f5rva kallatud m\u00fcrki saab v\u00f5tta ka kui metafoori, siis Trumpi vigastatud k\u00f5rv muudab selle visuaalseks ja meediam\u00fcra toimel ka karikatuurseks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3218813hae04t24.jpg\"\/)
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
Sarneti kujundeid ja v\u00f5tteid v\u00f5ib ju pidada trag\u00f6\u00f6dia kaasajastamiseks, kuid see ei muuda trag\u00f6\u00f6dia enda mehhanisme, seda, et protagonist ei taasta endist tasakaalu diile tehes. Kui Shakespeare’i maailmas oligi veel v\u00f5imalik hiirel\u00f5ksustseenis t\u00f5de paljastada, siis Trumpi maailmas on see pihustunud ja seet\u00f5ttu ei saa trag\u00f6\u00f6dia l\u00f5ppeda poliitilise lahendusega. “L\u00f5pp on vaikimine” ei ole l\u00f5pp ega vaikus, vaid hetk enne liturgilist suurt sissek\u00e4iku.<\/p>\n
1\u00a0Jaak Allik 2026. \u2014 Delfi, 17. II.<\/p>\n
2\u00a0Meelis Oidsalu 2026. M\u00e4dat\u00f5rviku kandja Hamlet Sarneti k\u00f5ledas lavastuses. \u2014 Edasi.org, 4. III.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcldjuhul peab lavastuse iga stseen r\u00e4\u00e4kima iseenda eest ning \u00fcks v\u00f5i teine l\u00f5pplahendus ei peaks saama t\u00fchistada v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":147943,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,50997,69483,140,14013,177,6635,6637],"class_list":["post-147942","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hamlet","tag-madis-kolk","tag-meelelahutus","tag-rainer-sarnet","tag-teater","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116362087362653822","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147942","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147942"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147942\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/147943"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147942"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147942"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147942"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}