edastas v\u00e4ljaanne Financial Times<\/a> l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega kursis olevatele inimestele viidates. Lehe s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab Br\u00fcssel v\u00e4ltida 2022. aasta energiakriisi kordumist, mis tekitas suure inflatsiooni ja paisutas eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ke.<\/p>\n“See on komisjoni \u00fchtne pingutus,” \u00fctles EL-i energiavolinik Dan J\u00f8rgensen FT-le. “See, mis juhtub \u00fches majandussektoris, v\u00f5ib kanduda \u00fcle \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonnale.”<\/p>\n
Mitmed riigid, sealhulgas Itaalia, Poola ja Hispaania, on langetanud k\u00fctuseaktsiise, teised aga n\u00f5udnud EL-i riigiabi reeglite leevendamist. Rooma survestab Br\u00fcsselit ka eelarvepiirangute leevendamiseks, et anda pealinnadele rohkem man\u00f6\u00f6verdamisruumi.<\/p>\n
J\u00f8rgensen \u00fctles, et komisjon andis riikidele tehnilist n\u00f5u ja abi nende poliitiliste vahendite ja instrumentide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, mida nad soovivad kasutada… olemasoleva eelarveruumi piires.<\/p>\n
USA r\u00fcnnakud Iraanile on t\u00f5stnud Euroopas j\u00e4rsult nafta- ja gaasihindu ning tekitanud hirmu diislik\u00fctuse ja lennukik\u00fctuse puuduse ees. Konfliktil on J\u00f8rgenseni s\u00f5nul “kahjuks tohutu oht viia k\u00f5rgema inflatsioonini koos k\u00f5igi negatiivsete m\u00f5judega”.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni ja riikide rahandusministeeriumide vaheliste k\u00f5nelustega kursis olevate ametnike s\u00f5nul kutsus komisjon \u00fcles koordineeritusele ja ettevaatlikkusele k\u00f5igi energiahindade surve leevendamisele suunatud meetmete puhul. Ametnikud kardavad, et konflikt vallandab Euroopa Liidus kolmanda majanduskriisi kuue aasta jooksul p\u00e4rast Covid-19 pandeemiat ja Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal, mis m\u00f5lemad ajendasid k\u00e4ivitama ulatuslikke stiimuliprogramme, mis suurendasid riikide v\u00f5lakoormust.<\/p>\n
Viimaste k\u00e4ttesaadavate andmete kohaselt t\u00f5usis EL-i valitsemissektori koguv\u00f5la suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta l\u00f5pu 77,8 protsendilt eelmise aasta kolmandas kvartalis 82,1 protsendile, m\u00e4rkis FT.<\/p>\n
“Sihip\u00e4rased valitsuspoliitikad aitavad \u0161okki leevendada, v\u00e4hendades energian\u00f5udlust ja kompenseerides madalama sissetulekuga leibkondi,” \u00fctles Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde m\u00e4rtsis. Siiski hoiatas ta, et laiap\u00f5hjalised ja avatud meetmed v\u00f5ivad anda tagasil\u00f6\u00f6gi, kuna need v\u00f5ivad n\u00f5udlust suurendada liiga palju ja samas kiirendada inflatsiooni. Ta kutsus poliitikakujundajaid \u00fcles keskenduma ajutistele, sihip\u00e4rastele ja kohandatud meetmetele.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis on \u00f6elnud riikide rahandusministritele, et tuleks vastu v\u00f5tta ainult sidusaid l\u00fchiajalisi h\u00e4daabimeetmeid. Ta hoiatas, et liigsel kulutamisel on t\u00f5sised fiskaalsed tagaj\u00e4rjed, arvestades, et Covid-19 ja Ukraina kriis koos kaitsekulutuste suurenemisega alates 2022. aastast on j\u00e4tnud valitsustele riigieelarves v\u00e4hem man\u00f6\u00f6verdamisruumi, viitas FT.<\/p>\n
“Meie r\u00f5huasetus… on selles, et meil on piiratud eelarveline man\u00f6\u00f6verdamisruum, seega peab k\u00f5ik, mida liikmesriigid teevad, olema ajutine ja sihip\u00e4rane,” \u00fctles Dombrovskis m\u00e4rtsi l\u00f5pus.<\/p>\n
Itaalia rahandusminister Giancarlo Giorgetti \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal, et on “v\u00e4ltimatu”, et Br\u00fcssel peab olema leebem eeskirjade j\u00f5ustamisel, mis piiravad riikide eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki vaid kolme protsendini SKP-st. See juhtus p\u00e4rast seda, kui riigi statistikaamet teatas, et 2025. aasta eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k oli 3,1 protsenti SKP-st.<\/p>\n
“On selge, et kui olukord ei muutu, on arutelud Euroopa tasandil v\u00e4ltimatud,” \u00fctles Giorgetti.<\/p>\n
Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Portugali ja Austria rahandusministrid kutsusid reedel Br\u00fcsselit \u00fcles kehtestama energiaettev\u00f5tetele kogu EL-i h\u00f5lmav t\u00e4iendav tulumaksu (windfall tax), p\u00f5hjendades seda vajadusega leevendada koormust Euroopa majandusele ja kodanikele.<\/p>\n
Hispaania rahandusministri Carlos Cuerpo avaldatud kirjas viidati 2022. aasta energiaettev\u00f5tetele seatud tulude \u00fclempiirile Venemaa sissetungist Ukrainasse p\u00f5hjustatud gaasihinna t\u00f5usu ajal.<\/p>\n
“Arvestades praeguseid turumoonutusi ja eelarvepiiranguid, peaks Euroopa Komisjon kiiresti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama sarnase ELi-\u00fclese toetusvahendi,” \u00fctlesid nad.<\/p>\n
Poola on k\u00e4rpinud k\u00fctuse k\u00e4ibemaksu ja aktsiisi, mis t\u00e4hendab 1,6 miljardit zlotti (370 miljonit eurot) kuus saamata j\u00e4\u00e4nud maksutulu. Valitsus kavatseb seda kompenseerida energiaettev\u00f5tete kasumile kehtestatava t\u00e4iendava maksuga. Uue maksu \u00fcksikasju pole veel avaldatud.<\/p>\n
Ametnike s\u00f5nul on valitsusi, mis kaaluvad subsiidiume ja muud riigiabi m\u00f5jutatud sektorite toetamiseks, hoiatatud, et nad peavad endiselt j\u00e4rgima EL-i eeskirju, mille eesm\u00e4rk on muuta majandus rohelisemaks ja v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust fossiilk\u00fctustest.<\/p>\n
“Sellise kriisi probleem on see, et m\u00f5nikord peame toetama ja subsideerima asju, millest me tavaliselt ei unistakski, aga seda tuleb teha l\u00fchiajaliselt,” \u00fctles J\u00f8rgensen. “Vastasel juhul k\u00fclmuvad inimesed v\u00f5i tootmine suletakse.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjon kutsub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi \u00fcles v\u00e4ltima \u00fclem\u00e4\u00e4raste toetuste maksmist h\u00fcppeliselt t\u00f5usvate energiahindade kompenseerimiseks, hoiatades, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":148088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,67474,33,35,20163,34,36,590,31,32,21,2202,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-148087","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelarvereeglid","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-energiakriis","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kutuse-hind","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116362798857973575","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=148087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/148088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=148087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=148087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=148087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}