Hiljutine uuring osutas Maureri s\u00f5nul t\u00e4helepanu murettekitavale asjaolule, et Tallinna elukallidus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud. Siin on kallim elada kui mitmes tuntud rahvusvahelises suurlinnas, sealhulgas Roomas, Tokyos, Prahas, Istanbulis ja Dubais. Kuid elukallidus ei m\u00f5juta ainult kohalike igap\u00e4eva, vaid ka seda, kui atraktiivne on Eesti sihtriigina. K\u00f5igil mainitud linnadel on midagi \u00fchist: tegemist on linnadega, millel on pikaajaline ja tugev positsioon \u00fclemaailmsete turismisihtkohtadena ning kus k\u00f5rgem hinnatase ei ole turismivoogudele m\u00e4\u00e4ravaks takistuseks.<\/p>\n
Tallinna ja Eesti puhul on olukord teistsugune. Eesti ei ole turismi m\u00f5ttes iseenesestm\u00f5istetav sihtkoht, v\u00f5rreldes listis olevate odavamate linnadegagi. N\u00e4iteks Roomat k\u00fclastab aastas keskmiselt 20 miljonit turisti. Ajalooliselt kuulsate linnadega konkureerimiseks peab hinnatase kutsuvam olema. Turismi elavdamise v\u00f5imaluste uurimiseks tuleb tagasi vaadata taasiseseisvumise perioodile.<\/p>\n
Eesti edu p\u00e4rast taasiseseisvumist v\u00f5rreldes teiste Balti riikidega p\u00f5hines mitmel teguril. Olulist rolli m\u00e4ngisid reformid ja erastamisprotsessid, kuid sama m\u00e4\u00e4ravad oli geograafiline l\u00e4hedus Skandinaaviale ja m\u00f5istlik hinnatase. P\u00f5hjamaade investeeringud, oskusteave ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne turistide voog l\u00f5id aluse Eesti turismisektori arengule. Selle tulemusena on Eestis v\u00e4lja kujunenud arvestatav majutus-, spaade ja toitlustusteenuste v\u00f5rgustik, mis on laiemgi kui meist rahvaarvult suuremates L\u00e4tis ja Leedus.<\/p>\n
Eesti turismi konkurentsiv\u00f5ime on ajalooliselt toiminud eelk\u00f5ige m\u00f5istliku hinnataseme najal ning selles on m\u00e4nginud olulist rolli meelelahutuse odavad v\u00f5imalused. Kui kallis on v\u00e4ljas s\u00fc\u00fca, kui head on meie baarid. Meelelahutuse \u00fcks osa on pitsa k\u00f5rvale \u00f5lle joomine, huvitavate kokteilide proovimine vanalinnas. Alkohol ei ole olnud pelgalt eraldiseisev tarbekaup, vaid t\u00f5mbefaktor, mis on motiveerinud Eestisse tulema ning millega on kaasnenud ka teiste teenuste tarbimine, olgu selleks majutus, toitlustus v\u00f5i spaa. <\/p>\n
Just t\u00e4nu sellele kujunes v\u00e4lja toimiv majanduslik ahel, kus \u00fcks hinnaliselt atraktiivne komponent toetas kogu turismisektorit. Kuna alkoholi hinnatase ei kujune Eestis \u00fcksnes turu, vaid suurel m\u00e4\u00e4ral riigi maksupoliitika tulemusel, on selle muutustel olnud otsene m\u00f5ju kogu turismimudeli toimimisele ning loonud selge seose riiklike otsuste ja turistide k\u00e4itumise vahel.<\/p>\n
Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt moodustas aastatel 2006\u20132016 Eestis viibinud v\u00e4listuristide poolt ostetud ja tarbitud alkohol ligikaudu 40% kogu riigis m\u00fc\u00fcdud alkoholist. P\u00e4rast alkoholiaktsiisi j\u00e4rske t\u00f5use on see osakaal langenud 15\u201320 protsendini. Sellel arengul on olnud otsene m\u00f5ju riigi maksutuludele. 2016. ja 2022. aasta v\u00f5rdluses teenis Eesti v\u00e4listuristide poolt loodud alkoholiaktsiisi ja k\u00e4ibemaksu arvelt 110,9 miljonit eurot v\u00e4hem.<\/p>\n
Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi arengukavas seatud eesm\u00e4rk kahekordistada 2035. aastaks turismist laekuvad tulud 4,3 miljardi euroni. V\u00f5rdluseks \u2013 2023. aastal oli see 2,2 miljardit eurot. Selle eesm\u00e4rgi saavutamine eeldab selget arusaama, kuidas Eesti turismiettev\u00f5tted peaksid rahvusvahelises konkurentsis toime tulema. Praegu on teenuste k\u00e4ibemaks Eestis 24%, samal ajal kui Soomes on see 14% ja Hispaanias 10%. Selline maksuerinevus kajastub paratamatult hindades. <\/p>\n
Ka alkoholiaktsiisi osas on Eesti Euroopa Liidu kontekstis k\u00f5rgeimate seas. N\u00e4iteks meiega sarnase suurusega riigis Taanis on \u00f5lleaktsiis 6,53 eurot liitri puhta alkoholi kohta, kui Eestis on see 14 eurot. Eestis on Euroopa viies k\u00f5rgeim alkoholiaktsiis, meist on ees vaid karmide piirangute ja riigimonopolidega p\u00f5hjala riigid. Naaberriikides L\u00e4tis ja Leedus on \u00f5lleaktsiis vastavalt 9,8 eurot ja 10,97 eurot.<\/p>\n
Turistide jaoks on hinnatase sageli otsustav tegur ning seda hinnatakse lihtsate ja k\u00f5nekate v\u00f5rdlusm\u00f5\u00f5dikute abil. Kurikuulus Big Maci indeks annab kiire indikatsiooni, kas sihtkoht on pigem kallis v\u00f5i m\u00f5istliku hinnatasemega, ning m\u00f5jutab seet\u00f5ttu ka sihtkoha valikut. Sama loogika alusel vaadatakse sageli ka \u00f5lleklaasi hinda baarides ja s\u00f6\u00f6gikohtades. <\/p>\n
\u00d5lleklaasi hinnaga paistab Eesti Euroopa kontekstis silma kui \u00fcks kallimaid riike. Olukorras, kus Soome turistide arv on juba languses, turistide arv pole taastunud kriisieelsele tasemele ja k\u00fclalislahkussektor seisab silmitsi t\u00f5siste majanduslike raskustega, s\u00fcvendab k\u00f5rge hinnatase olemasolevaid probleeme ning v\u00e4hendab Eesti konkurentsiv\u00f5imet veelgi.<\/p>\n
Euroopa Liidu v\u00e4\u00e4rtus on eelk\u00f5ige \u00fchine turg, mis annab v\u00f5imaluse ka v\u00e4ikestel riikidele oma kaupu ja teenuseid teistele turuosalistele pakkuda, aga me ei tohi unustada siinjuures turumajanduse algt\u00f5desid, et k\u00f5ik pakutav peab olema ka konkurentsiv\u00f5imeline nii kvaliteedis, kui hinnas. Eesti peab vaatama oma majanduslikku ja geograafilist positsiooni ning olema tark, nagu 90ndatel, et turistid siia tagasi tuua.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (45)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljutine uuring osutas Maureri s\u00f5nul t\u00e4helepanu murettekitavale asjaolule, et Tallinna elukallidus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud. Siin on kallim elada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":148476,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1403,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,17778,28,29,95,19,25,23,24,69815,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-148475","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-alkohol","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hinnatase","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turismiettevote","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116364749286512624","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148475","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=148475"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148475\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/148476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=148475"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=148475"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=148475"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}