Puumat pidav Saaremaa loomaaiapidaja Risto R\u00e4nk on veendunud, et Eesti metsades n\u00e4htud kaslane on ilves.<\/p>\n
“Ta on inimese loom! Ta on t\u00e4pselt samasugune loom, nagu meil on kass, meie koerad, ta on inimese loom. Tema arvab, et tema peab elama inimesega koos. Ta elas meil ju siiamaani toas, elab praegugi. Vahepeal magab diivanil, kaisus, voodis. Ainuke asi on see, et kui ta kaisus magab ja \u00f6\u00f6sel tuleb hellus peale ja kui ta kareda keelega \u00fcle n\u00e4o t\u00f5mbab, siis on nagu j\u00f5hker, nagu liivapaberiga keegi t\u00f5mbaks \u00fcle n\u00e4o. Et seda v\u00e4ltida, siis \u00f6\u00f6sel me kaissu teda enam ei v\u00f5ta. Aga et ta oleks kuidagi vaenulik, seda ta muidugi ei ole. See on n\u00fc\u00fcd tema nurrumine, mitte urin? See on tema nurrumine, puuma on ainus suur kaslane, kes saab nurruda,” r\u00e4\u00e4kis Saaremaa loomaaia pidaja Risto R\u00e4nk.<\/p>\n
Tema on Zuumi. Ja need kaadrid on n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti faktiliseks kinnituseks, et see valge koonuga ja justkui \u00e4sja piimakausist piima lakkunud loom, on t\u00f5esti puuma. Ja ikkagi suure t\u00f5en\u00e4osusega on ta Eestis ainus oma liigi esindaja. Zuumi on umbes aastane ja juba mitmendat p\u00f5lvkonda lemmikloomade j\u00e4rglane. Ja kuigi Zuumi elab Saaremaa zoo territooriumil, kus tal on oma maja ja puur, siis paraku b\u00fcrokraatliku asjaajamiste t\u00f5ttu teda loomaaia k\u00fclastajatele n\u00e4idata veel ei saa. Aga t\u00e4helepanu ja hoolitsust saab ta oma peremehelt ikka k\u00fcllaga.<\/p>\n
“Ma k\u00e4in tema juures – v\u00f5i tema k\u00e4ib toas – iga p\u00e4ev. Seal ei ole \u00fcldse mingit k\u00fcsimust. Et kui on h\u00e4sti kiire p\u00e4ev ja ma ei ole \u00f5htuks j\u00f5udnud temaga tegeleda, siis ta ise h\u00fc\u00fcab lihtsalt \u00fcle hoovi, et kuule, t\u00e4na pole k\u00e4inud ja et on aeg! Siis tulen ja ta on r\u00f5\u00f5mus. Need h\u00e4\u00e4litsused on erinevad tal, aga ma tean t\u00e4pselt, kui ta kutsub mind!” \u00fctles R\u00e4nk.<\/p>\n
“Kui ta v\u00e4ike oli, pidi piirid paika panema. See on iga loomaga. Ja ainuke viis on et ta saaks aru, et ta hammustas liiga valjusti, on see, et sa hammustad vastu! Looma keel on teistsugune ja t\u00f5esti sa hammustad vastu, jah! Ja sa pead ka aru saama, et suure kiskja valul\u00e4vi on hoopis teine, mis on meil. Ehk et sa pead teda hammustama tunduvalt tugevamalt, kui sa peaksid inimest hammustama!” r\u00e4\u00e4kis R\u00e4nk.<\/p>\n
Puuma eluolust saab ja v\u00f5iks R\u00e4nk aga r\u00e4\u00e4kida l\u00f5pmatuseni.<\/p>\n
“P\u00e4ris kassid j\u00e4tsid teda suhteliselt k\u00fclmaks. Olgem ausad, et selline v\u00e4ike ja m\u00f5ttetu! Pigem talle meeldivad koerad, sest koertega oli hea joosta ja m\u00e4ngida,” \u00fctles R\u00e4nk.<\/p>\n
Kas Zuumil v\u00f5iks olla kusagil Kagu-Eesti metsades m\u00f5ni hulkuv liigikaaslane?<\/p>\n
“Pole \u00fchtegi t\u00f5estust olnud, et see loom meil siin metsas on ja mina ei usu, et ta on ka. Ja v\u00e4ga raske on teda sassi ajada m\u00f5ne teise loomaga. Aga ilves? Ilves on v\u00e4ga palju pisem, kehakeel t\u00e4iesti teine, pole pikka saba. K\u00f5ik need klipid, mida me n\u00e4inud oleme, on t\u00f5esti ilvesed, sest ilveseid on Eestis p\u00e4ris palju,” lausus R\u00e4nk.<\/p>\n
“Praegu, kuna meil ei ole kindlat veendumust, et puumat Eestis elaks vabas looduses, ei pea vajalikuks kuidagi sekkuda,” \u00fctles keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Puumat pidav Saaremaa loomaaiapidaja Risto R\u00e4nk on veendunud, et Eesti metsades n\u00e4htud kaslane on ilves. “Ta on inimese…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1487,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1684,28,29,19,25,1260,1685,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-1486","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-ilves","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-puuma","24":"tag-saaremaa-loomaaed","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1486"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1486\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}