Paljud korteriomanikud, eriti v\u00e4iksemates piirkondades, m\u00f5tlevad hirmuga \u00e4sja alanud k\u00fcttehooajale ja kaugk\u00fctte arvetele. Ilmekas n\u00e4ide on Tartu k\u00fclje all asuv M\u00e4rja, kuhu rajati hiljuti uus ja uhke katlamaja, kuid langemise asemel hinnad hoopis \u00e4hvardavad t\u00f5usta. M\u00e4rja juhtumit vaadeldes avastas Taavi Eilat, et suurtest keskustest kaugemal kipuvad olema hinnad k\u00f5rgemad ja korteriomanikud nagu sunnismaised kalli kaugk\u00fctte k\u00fclge aheldatud.<\/p>\n
“Meil on t\u00e4iesti uus keskk\u00fcttes\u00fcsteem, mille me tegime eelmisel suvel ja see talv, mis oli – 2024-2025 – oli meil t\u00f5esti normaalne toasoe, ainult hind – kaks eurot ruutmeeter, kui talve polnud \u00f5ieti ollagi, on k\u00f5rge,” lausus M\u00e4rja elanik Aili K\u00e4rner.<\/p>\n
Aili, Arvi ja Olev on korteriomanikud Tartu k\u00f5rval M\u00e4rja piirkonnas. Nad on naabrid, aga enda s\u00f5nul ka sama olukorra ohvrid. Aasta tagasi alustas mitmek\u00fcmne kortermajaga alevis t\u00f6\u00f6d uus katlamaja, kuid \u2013 vastupidi kaugk\u00fctte firma aial ilutsevale loosungile \u2013 on hind j\u00e4tkuvalt kallis ja \u00e4hvardab t\u00f5usta.<\/p>\n
“Minu korter 65,8 ruutmeetrit ja summa oli 133 eurot ainult k\u00fcte,” \u00fctles K\u00e4rner.<\/p>\n
“Oleneb, kui k\u00fclm v\u00e4ljas hetkel on, aga \u00fcle-eelmine aasta detsembrikuu eest tuli, kui ma ei eksi, arve ainult \u00fcksi k\u00fctte eest 399 eurot,” s\u00f5nas M\u00e4rja elanik Arvi P\u00e4rnm\u00e4gi.<\/p>\n
Veel tr\u00f6\u00f6stitumaks teeb olukorra, et kallist teenusest loobuda ja muid k\u00fcttelahendusi kasutusele v\u00f5tta on rangete reeglite t\u00f5ttu v\u00e4ga keeruline, mis tundub elanikele eba\u00f5iglane.<\/p>\n
“Loomulikult eba\u00f5iglane. Tegelikult meie majas on juba inimesi, kes kaaluvad korteri m\u00fc\u00fcki enne kui on hilja, sest kui see k\u00fcte nii kallis tuleb, siis kes siis tahab \u00fcle maksta. Odavam on kuskilt mujalt see korter osta,” lausus M\u00e4rja korteriomanik\u00a0Olev Soro.<\/p>\n
Selgub, et v\u00e4iksemate asulate elanikud M\u00e4rjal kipuvadki olema Eestis kalli kaugk\u00fctte l\u00f5ksus, sest korraga saavad kokku \u00e4\u00e4remaastumine ja uued keskkonnas\u00e4\u00e4stlikud reeglid.\u00a0<\/p>\n
“Nende keskmine hind on kuskil kaks koma midagi eurot ruutmeetri pealt. Kui me v\u00f5tame k\u00f5rvale mingid teised hinnad, siis need ei ole sugugi k\u00f5rged ja meil on ju k\u00fctte hind ikkagi konkurentsiameti poolt rangelt paika pandud, millest see koosneb ja kuidas,” \u00fctles N.R. Energy arendusjuht Lia Reks.<\/p>\n
Kunagises kolhoosikeskuses M\u00e4rjal olid varemgi k\u00f5rged kaugk\u00fctte hinnad, aga seni nimetati s\u00fc\u00fcdlaseks vana \u00f5likatlamaja ja p\u00e4evin\u00e4inud trasse. Mullu avas piirkonda majandav firma N.R. Energy uue euroraha toel rajatud hakkepuidul t\u00f6\u00f6tava katlamaja, aga hind ei langenud. Vastupidi. Eelmise k\u00fctteperioodi l\u00f5pus – aprillis – andis firma konkurentsiametile sisse taotluse hinda pea 30 protsenti t\u00f5sta, seniselt 117 eurolt megavatt-tunni eest 149-le, mis oleks Eesti k\u00f5rgeim kaugk\u00fcttehind.<\/p>\n
“Meile \u00f6eldigi, et kui n\u00fc\u00fcd uus katlamaja tuleb, hakkab tootma ja hakkepuidu pealt t\u00f6\u00f6tama, siis t\u00e4nu sellele peaks minema hinnad odavamaks, aga meile valetati ja hinnad l\u00e4ksid hoopis kallimaks,” \u00fctles P\u00e4rnm\u00e4gi.<\/p>\n
Piirkonnas monopoolselt tegutsev firma kuulub vastuolulisele \u00e4rimehele Nikolai Reismanile. Ida-Viru sooja\u00e4rimees on korra juba kriminaalkorras karistatud, kui j\u00e4i \u00fcheksa aastat tagasi ettev\u00f5ttega Avoterm s\u00fc\u00fcdi, sest n\u00e4itas teistes piirkondades katlamaja rajamise v\u00f5i rekonstrueerimise ehitust\u00f6\u00f6de hinda tegelikkusest k\u00f5rgemana. Pettuse teel sai ta\u00a0keskkonnainvesteeringute keskuselt suuremat toetust ja seel\u00e4bi v\u00e4hendas omaosalust.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4rjalased, kes kahtlustasid, et sarnane hinna paisutamine pettus on aset leidnud ka M\u00e4rjas, v\u00f5tsid “Pealtn\u00e4gijaga” \u00fchendust juba suve alguses ja on p\u00f6\u00f6rdunud muuhulgas nii linnavalitsusse kui ka politseisse, kes menetlust ei alustanud.<\/p>\n
“PPA-st kirjutati meile, et neil pole alust uurida ja kui meie midagi v\u00e4lja uurime, siis andku meie neile teada,” lausus Soro.<\/p>\n
Olukord on elanikel seda n\u00f6rritavam, et kuigi 2017. aasta haldusreformi k\u00e4igus liideti M\u00e4rja Tartu linnaga ja nad on t\u00e4na ametlikult \u00fcks linnaosa, siis k\u00fcttepiirkonnana j\u00e4i umbes 500 elanikuga rajoon ikkagi eraldiseisvaks. Poolteist kilomeetrit eemal Tartus maksab kaugk\u00fcte palju v\u00e4hem.<\/p>\n
“See kaugk\u00fctte hind, mida inimesed oma toasooja eest peavad maksma, on k\u00f5rge. Ta on Eesti keskmisest tublisti k\u00f5rgem ja kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks Tartu kaugk\u00fctte piirkonnas oleva hinnaga, siis ta on t\u00e4nasel hetkel 80 protsenti k\u00f5rgem,” lausus Tartu abilinnapea Raimond Tamm.<\/p>\n
“Kui Tartu linnas Gren k\u00fctab 68 euroga ja meie siin kilomeeter eemal maksame 149, siis see tundub lihtsalt niiv\u00f5rd eba\u00f5iglane,” s\u00f5nas K\u00e4rner.<\/p>\n
“Teenus peaks justkui minema paremaks ja odavamaks tarbijale, aga ta l\u00e4heb kordades kallimaks, et peab k\u00fcsima endalt, kuidas selline asi on juhtunud,” s\u00f5nas konkurentsiameti peadirektor Evelin P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
N.R. Energy, kes majandab \u00fcle Eesti 19 kaugk\u00fcttepiirkonda, on paljudes piirkondades sarnaselt katlamaju uuendanud. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja N.R. Energy selgitavad, et ehituse kallinemise p\u00f5hjus on globaalne olukord, mis algul alla 1,5 miljonilisena kavandatud M\u00e4rja katlamaja hinna kolme miljonini viis, millest KIK maksis eurorahaga kinni 1,5 miljonit ehk poole. Ettev\u00f5tte s\u00f5nul pole hinda kunstlikult paisutatud.\u00a0<\/p>\n
Reks kinnitas, et inimesi petetud ei ole.\u00a0<\/p>\n
“Ka toetuse andja on ju meid kontrollinud ja maksnud meile k\u00f5ik v\u00e4lja. Meil on v\u00e4ljastatud t\u00f5husa kaugk\u00fctte m\u00e4rgis ja me ei oleks ju neid rahastusi saanud, kui me oleks siin mingisuguseid sikkusi teinud,” \u00fctles Reks.<\/p>\n
“Taotlus koostati aastal 2020. Too aeg oligi \u00fcsna tavap\u00e4rane, et kuna puiduhakke hind oli madalal, siis oligi v\u00f5imalik \u00f5lik\u00fcttelt \u00fcleminnes puidule tuua ka hinda alla tarbijatele, aga paraku hinnad l\u00e4ksid hoopis teist rada pidi, kui too aeg v\u00f5ib-olla arvati,” lausus KIK-i energeetika valdkonna juht Kristjan Kalda.<\/p>\n
“Konkurentide tagasiside on olnud selline, et nemad oleksid umbes kolmandiku v\u00f5rra odavamalt selle katlamaja teinud,” \u00fctles Tamm.\u00a0<\/p>\n
“See kindlus, et siin sikku pole tehtud, on tulnud juba l\u00e4bi selle, et natuke alla poole investeeringutest on rahastatud keskkonnainvesteeringute keskuse poolt. See raha kasutamine on auditeeritud ja siin ei ole nii-\u00f6elda midagi leitud ehk see kartus, et siin on kuidagi raha \u00fchte v\u00f5i teistpidi v\u00e4\u00e4ralt kasutatud – siin ei ole neid aluseid,” lausus N.R. Energy advokaat Martin M\u00e4esalu.<\/p>\n
“Antud juhul tekkis t\u00f5esti kahtlus, et vaadates neid numbreid, siis see investeering on kordades suurem kui n\u00e4iteks v\u00f5rreldavad teised objektid ja kuiv\u00f5rd antud ettev\u00f5tjal on p\u00e4ris palju selliseid objekte, siis me otsustasime, et me p\u00f5hjalikumalt vaatame sinna sisse, sest me m\u00e4ngime ettev\u00f5tja jaoks turgu ja ega tarbijal ei ole v\u00f5imalik ettev\u00f5ttele \u00f6elda, et see pole m\u00f5istlik, mis sa teed,” s\u00f5nas konkurentsiameti peadirektor.<\/p>\n
Kui firma s\u00f5nul peab k\u00fcttehind katma investeeringu ja m\u00f5istliku kasumi, siis kriitikud, kelle hulka kuulub ka konkurentsiameti peadirektor, leiavad, et M\u00e4rja katlamaja sai kahtlaselt kallis ja\u00a0asjatult uhke.<\/p>\n
“Me n\u00e4eme siin seda mustrit, et ettev\u00f5tjad, kes on struktuuritoetuste abil oma \u00fcksused renoveerinud, ei ole v\u00f5ib-olla selle renoveerimise juures l\u00e4htunud mitte sellest p\u00f5him\u00f5ttest, et teeks parima v\u00f5imaliku ja ka optimaalsema lahenduse, vaid on l\u00e4inud seda p\u00f5him\u00f5tet p\u00fc\u00fcdma, et kellele ei meeldiks Maseratiga s\u00f5ita. Kas see Maserati on see, mida on vaja selleks, et v\u00f5rgu kaugk\u00fctteteenust osutada? V\u00f5ib-olla on v\u00f5imalik ka mingi t\u00e4itsa m\u00f5istliku keskklassi s\u00f5iduvahendiga samamoodi seda teenust pakkuda,” s\u00f5nas P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
“V\u00e4rvikas v\u00f5rdlus, aga me ei ole Maseratis. Me oleme tegelikult \u0160koda Octavias praegu. Siin ei ole nii-\u00f6elda midagi, mis on sellist, mida siin ei peaks olema,” \u00fctles M\u00e4esalu.<\/p>\n
“Hind on k\u00f5rge, sest siin on v\u00e4he tarbijaid ja see ei ole ainult M\u00e4rja probleem. See on ka k\u00f5ikide teiste v\u00e4iksemate piirkondade probleem,” s\u00f5nas Reks.<\/p>\n
“K\u00fcsimus on ju ka \u00e4ririskis, et kui ettev\u00f5tja otsustab teha mingi kalli investeeringu, siis kas tarbija peab igal juhul kogu selle investeeringu kinni maksma v\u00f5i tarbija peaks ainult kinni maksma selle, mis on vajalik selleks, et seda teenust osutada,” lausus P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
“Meie v\u00f5imalus ongi see, et me kontrollime, kuidas need hanked l\u00e4bi viiakse, kas ta on m\u00f5istlik, vajalik ja p\u00f5hjendatud. Leiti, et ei saa rohkem midagi teha ja me ei saa ette kirjutada p\u00e4ris taotlejat, millist lahendust ta seal teeb, kui tema p\u00f5hjendab \u00e4ra, et temal on oluline kvaliteet. Et hoolduskulud on madalamad ja siis objekt kestab kauem. Ta saab amortiseerida pikema aja peale. Nii on, et ega meil ei ole asja k\u00e4tt ette panna, et l\u00f5pliku valiku, millise lahenduse keegi ehitab, on ikkagi siis ettev\u00f5tja enda teha,” \u00fctles Kalda.<\/p>\n
\u00dchelt poolt kinnitab KIK, et nende prioriteet ei olnud k\u00fctte hind, vaid see, et uus katlamaja oleks eelmisest keskkonnas\u00f5bralikum. Teisalt l\u00fckkavad Tartu linn ja konkurentsiamet tagant l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, et N.R. Energy m\u00fc\u00fcks M\u00e4rja soojapiirkonna Tartus tegutsevale Grenile, mis tooks k\u00fctte hinna teoorias oluliselt alla.\u00a0<\/p>\n
“See on see lahendus, mis v\u00f5iks anda tegelikult seal hinnaefekti, aga selle lahenduse keerukus seisneb selles, et ta eeldab ettev\u00f5tjate omavahelist kokkulepet. Siin ei saa omavalitsus \u00f6elda, et sina pead oma varad \u00e4ra m\u00fc\u00fcma ja teine ettev\u00f5te, sina pead nad \u00e4ra ostma. Selliseid asju omavalitsus teha ei saa,” lausus Tamm.\u00a0<\/p>\n
“Me oleme investeeringud \u00e4ra teinud, me oleme k\u00f5ik oma hinnad, k\u00f5ik teadvustanud ja ka Tartu linnaga koosk\u00f5lastanud. Nad on kogu aeg n\u00f5us olnud, nad on kogu aeg v\u00e4itnud seda, et M\u00e4rjale on vaja teha investeeringut. See tundub minule absurdne, selle m\u00f5ttega, et kes maksab selle investeeringu kinni?” lausus Reks.<\/p>\n
“Kogu see seadusandlus on ehitatud p\u00f5him\u00f5ttele, et ettev\u00f5tja on ratsionaalne oma otsustes ja sellist ebaefektiivsust v\u00f5i l\u00e4bim\u00f5tlematust see seadusandlus ei arvesta. Kui n\u00fc\u00fcd esineb ettev\u00f5tja, kes ei m\u00f5tle p\u00e4ris nii, siis sellisel juhul v\u00f5ib tekkida olukord, kus t\u00f5esti selle ebaefektiivsuse v\u00f5i \u00fcle investeerimise peab siis tarbija kinni maksma,” s\u00f5nas Tamm.<\/p>\n
Samal ajal kui asjapulgad \u00fcmber kuuma katla keerutavad, on kohalikud hakanud otsima p\u00e4\u00e4seteid, kuid see pole nii lihtne, sest kohaliku omavalitsuse \u00fcldplaneeringu j\u00e4rgi on lubatud kortermaja lahti haakimine kaugk\u00fcttest ainult siis, kui uus lahendus on veel rohelisem.\u00a0<\/p>\n
“Kahjuks see t\u00e4nane Eesti seadusandlus on t\u00f5esti selline, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes need tarbijad v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da l\u00f5ksu,” lisas Tamm.<\/p>\n
N.R. Energyl on M\u00e4rjal 21 kortermaja v\u00f5i suuremat kaugk\u00fctte klienti. Neist kaks – 30 korteriga maja – otsustasid \u00fcle minna firma Sunly lahendusele, mis pakub taastuvenergiast toodetavast elektrist k\u00fctet.<\/p>\n
“Paigaldatakse vesi\u00f5hksoojus pumbad. Fikseeritud hinnaga k\u00fcmneks aastaks. Hind saab olema 110 eurot megavatt-tund koos k\u00e4ibemaksuga. Siin k\u00f5rvalmajad on juba uurinud, et mis lahenduse peale meie l\u00e4ksime ja huvi rahval on. Tekibki k\u00fcsimus, kui n\u00fc\u00fcd siit peaks veel m\u00f5ned majad tagant \u00e4ra minema, siis mida see uus moodne katlamaja siin p\u00f5llu peal teeb. Kas j\u00e4etakse seisma t\u00fchjalt?,” lausus M\u00e4rja elanik.<\/p>\n
“See on meie jaoks uus olukord. Meil ei ole \u00fckski kortermaja avaldanud soovi kaugk\u00fcttest lahkuda,” s\u00f5nas Reks.<\/p>\n
“Tegelikult on see \u00fcks p\u00e4ris hull trend, mis on t\u00f5esti tekkimas, et niigi v\u00e4ikese arvu tarbijatega kaugk\u00fcttepiirkond, et kui sealt on veel lahkumas n\u00fc\u00fcd hooneid, kes on siiani olnud osaks sellest kaugk\u00fcttev\u00f5rgust, siis see tekitab olukorra, kus see tarbimismaht v\u00e4heneb veelgi. See omakorda v\u00f5ib kaasa tuua olukorra, et need, kes alles j\u00e4\u00e4vad, peavad hakkama veel k\u00f5rgemat hinda maksma,” \u00fctles Tamm.<\/p>\n
“Minu arvates ei peaks me looma olukorda, kus me sunnismaistame selle tarbija sinna tootja k\u00fclge, kes pealegi ei ole efektiivne, keda ei ole v\u00f5imalik motiveerida mingite vahenditega tegema tarbija seisukohast l\u00e4htudes parimaid v\u00f5imalikke otsuseid,” s\u00f5nas P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
See viib aga laiema teemani – kui vaadata keskk\u00fctte hindade tabelit, siis on kallim sageli just v\u00e4ikestes piirkondades. Kui katlamaja on vana, on hind k\u00f5rge, kui katlamaja on uus ja uhke nagu M\u00e4rjal, tuleb investeering tarbijal kinni maksta, mis ei lase ka hinda alla tuua. Seda enam, et sageli on piirkonna elanike arv v\u00e4henemas. N\u00e4iteks Keila-Joal j\u00f5uti t\u00f5demusele, et keskk\u00fctte pakkumisest on m\u00f5istlik loobuda ja kohalik omavalitsus aitas selle asemel tasuda alles j\u00e4\u00e4nud korterite \u00f5hksoojuspumpade soetamise.<\/p>\n
“Ilmselt on neid kohti anal\u00fc\u00fcsinud v\u00f5rguettev\u00f5tja koos kohaliku omavalitsuse elanikega ja leitud, et t\u00f5esti ei ole m\u00f5istlik investeerida ja l\u00e4heb liiga kalliks see hind. Seda kalkulatsiooni pidevalt tehakse,” \u00fctles Kalda.<\/p>\n
On see konkurentsiameti poolne venitamine hinna kinnitamisega v\u00f5i ajakirjanduse surve, aga suve jooksul toimus \u00fcllatav areng ning N.R. Energy tahtis astuda sammu tagasi. Kui veel kevadel taotleti hinna t\u00f5stmist 30 protsendi v\u00f5rra, siis septembris esitati uus avaldus, et hinda hoopis langetada 117 eurolt megavatt tunni eest 110 eurole. Ettev\u00f5te s\u00f5nul saab seda teha, kui konkurentsiamet hinna koosk\u00f5lastab.\u00a0<\/p>\n
“See ongi v\u00f5imalik sellest, et me oleme leidnud n\u00fc\u00fcd uusi liitujaid siia ja ka saanud selle hakkepuidu hinna odavamaks ja praegu on ka elektri hind stabiilsem,” \u00fctles Reks.<\/p>\n
“Me ei n\u00e4e seda ainult kaugk\u00fctte sektoris. Me n\u00e4eme seda ka muudes reguleeritud valdkondades. Ettev\u00f5tja \u00fctleb, et ma pean selle taotluse k\u00f5igepealt konkurentsiametist l\u00e4bi saama, siis ma saan hakata uut hinda kohaldama. Kui sa saad odavamalt m\u00fc\u00fca, v\u00f5id p\u00e4evapealt ja ei pea \u00fcldse konkurentsiametilt midagi k\u00fcsima. Kui sa suudad tarbijale esitada v\u00e4iksema arve, siis seda peaks kohe tegema,” lausus P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
V\u00e4hemasti hind nii palju ei t\u00f5use, aga ettev\u00f5te kinnitas “Pealtn\u00e4gijale” teisip\u00e4eval, ei langeta ka enne kui konkurentsiamet firma taotluse kinnitab. Samal ajal kordab ametkond, et hinnaalanduseks ei pea luba k\u00fcsima.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud korteriomanikud, eriti v\u00e4iksemates piirkondades, m\u00f5tlevad hirmuga \u00e4sja alanud k\u00fcttehooajale ja kaugk\u00fctte arvetele. Ilmekas n\u00e4ide on Tartu k\u00fclje…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14867,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[9561,131,9562,9565,130,37,33,35,34,36,9556,9557,3416,7639,9559,9555,9553,9564,9560,9567,9554,9566,9563,2920,6038,9558,249],"class_list":{"0":"post-14866","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aili-karner","9":"tag-ari","10":"tag-arvi-parnmagi","11":"tag-avoterm","12":"tag-business","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-evelin-parn-lee","19":"tag-gren","20":"tag-keskkonnainvesteeringute-keskus","21":"tag-konkurentsiamet","22":"tag-korteriomanikud","23":"tag-kristjan-kalda","24":"tag-kuttehinnad","25":"tag-lia-reks","26":"tag-marja","27":"tag-martin-maesalu","28":"tag-n-r-energy","29":"tag-nikolai-reisman","30":"tag-olev-soro","31":"tag-politsei-ja-piirivalveamet","32":"tag-raimond-tamm","33":"tag-sunly","34":"tag-tartu"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14866","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14866"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14866\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14866"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14866"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14866"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}