Uudis l\u00f5petas n\u00e4dalatepikkuse volatiilsuse finantsturgudel ja geopoliitilise punnseisu, mille tingis USA ja Iisraeli 28. veebruaril alustatud \u00f5hus\u00f5da Iraani vastu, millele Teheran vastas Hormuzi v\u00e4ina sulgemisega, kustkaudu liigub umbes viiendik maailmas tarbitavast naftast ja gaasist.<\/p>\n
Turu reaktsioon vaherahu teatele oli kiire ja dramaatiline: USA toornafta futuuride hind langes umbes 16 protsenti, kukkudes 94,59 dollarini barreli kohta, samas kui Brenti futuuride hind langes 15 protsenti, 92,35 dollarini barreli kohta.<\/p>\n
See on nafta hinna suurim \u00fchep\u00e4evane langus p\u00e4rast 1991. aasta Lahes\u00f5da, kommenteeris v\u00e4ljaanne Axios.<\/p>\n
Samas j\u00e4i nafta hind ikkagi m\u00e4rksa k\u00f5rgemaks kui 73 dollarit barreli eest vahetult enne s\u00f5ja algust veebruari l\u00f5pus.<\/p>\n
Iraak, Saudi Araabia, Kuveit, Araabia \u00dchendemiraadid, Katar ja Bahrein j\u00e4tsid m\u00e4rtsis kokku turule saatmata 7,5 miljonit barrelit toornafta p\u00e4evas, USA energeetikaministeeriumi statistikaosakonna andmetel oli see n\u00e4itaja aprillis veelgi k\u00f5rgem.<\/p>\n
See viis j\u00e4rsu hinnat\u00f5usuni f\u00fc\u00fcsilisel naftaturul, kus Brenti indeks \u2013 \u200b\u200breaalse f\u00fc\u00fcsilise toornafta barreli globaalne v\u00f5rdlusalus \u2013 saavutas S&P Global Energy Plattsi andmetel oma k\u00f5rgeima registreeritud hinna 144,42 dollarit. Eelmine rekord p\u00fcstitati 2008. aastal finantskriisi haripunktis.<\/p>\n
B\u00f6rsid t\u00f5usid<\/p>\n
USA b\u00f6rsiindeksi S&P 500 futuurid t\u00f5usid \u00fcle kahe protsendi, samas kui Euroopa futuurid h\u00fcppasid \u00fcle nelja protsendi. USA dollari kurss langes, kuna see oli olnud turbulentsel ajal investorite eelistatud varjupaik oma varade paigutamisel.<\/p>\n
Aasias t\u00f5usis Jaapani b\u00f6rsiindeks Nikkei umbes viis protsenti, samas kui L\u00f5una-Korea aktsiaindeks Kospi t\u00f5usis kuus protsenti, misj\u00e4rel peatati b\u00f6rsil kauplemine. See j\u00e4ttis MSCI laia Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna aktsiate indeksi, mis sisaldab teisi riike v\u00e4lja arvatud Jaapan, neli protsenti k\u00f5rgemaks.<\/p>\n
Lisaks kohesele leevendusele ootavad investorid enne suuremate panuste tegemist endiselt huviga, kas relvarahu viib laiema lahenduseni.<\/p>\n
“Kas see t\u00e4hendab, et inimesed hakkavad uusi riske v\u00f5tma? Ei, see ei t\u00e4henda seda,” \u00fctles Westpaci finantsturgude strateegia juht Martin Whetton. “Asjade muutmiseks peaks see olema p\u00fcsiv rahu. Inimesed ei taha tegelikult riske v\u00f5tta.”<\/p>\n
Kuuen\u00e4dalane konflikt oli naftahindu j\u00e4rsult t\u00f5stnud, s\u00fctitanud taas inflatsioonihirmu ja tekitanud segaduse globaalsete intressim\u00e4\u00e4rade prognoosimisel, sundides valitsusi ja ettev\u00f5tteid otsima kaitsemeetmeid ootamatu energia\u0161okiga toimetulekuks.<\/p>\n
T\u00e4htis on tankerioperaatorite kindlustunne<\/p>\n
Saxo investeerimisstrateeg Charu Chanana \u00fctles, et otsustavaks proovikiviks on see, kas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised USA ja Iraani vahel edenevad j\u00e4rgmise kahe n\u00e4dala jooksul \u2013 ja kas kindlustusandjad ja tankerite operaatorid saavad piisavalt kindlust, et v\u00f5iks taastada normaalse liikluse l\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina.<\/p>\n
“See m\u00e4\u00e4rab, kas praegune olukord j\u00e4\u00e4b vaid l\u00fchiajaliseks kergenduseks v\u00f5i saab sellest p\u00fcsiv deeskalatsioon,” m\u00e4rkis Chanana.<\/p>\n
Sama r\u00f5hutas ka Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse naftaanal\u00fc\u00fctik Clayton Seigle,\u00a0kelle s\u00f5nul on laevaoperaatorite kindlustunne, et neid ei r\u00fcnnata, ainus lakmuspaber, et hinnata energiavoogude taastumise t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n
Ta \u00fctles, et eeldab, et operaatorid taotlevad Teheranilt luba. “J\u00e4lgimisplatvormide ja tankerite liikumise aruannete p\u00f5hjal saame teada, kas nad selle saavad,” \u00fctles Seigle Axiosele. “Seega on tegelik k\u00fcsimus selles, kas Teheran annab laevaoperaatoritele tagatised, et nad saavad tavap\u00e4rase tegevusega ohutult j\u00e4tkata.”<\/p>\n
Rahaturud taastusid<\/p>\n
USA 10-aastase riigiv\u00f5lakirja tootlus langes 7,9 baaspunkti v\u00f5rra 4,261 protsendini, mis on madalaim tase alates m\u00e4rtsi keskpaigast. USA kaheaastase riigiv\u00f5lakirja tootlus langes 10 baaspunkti v\u00f5rra 3,727 protsendini.<\/p>\n
Kulla hind (XAU) t\u00f5usis \u00fcle kahe protsendi, 4812 dollarini untsi kohta.<\/p>\n
Valuutade osas t\u00f5usis riskitundlik Austraalia dollar (AUD) 1,3 protsenti, \u00fcle 0,7070 USA dollari suhtes ja euro (EUR) 0,76 protsenti ehk 1,1683 dollarini. See j\u00e4ttis dollari indeksi (USD) 99,047 peale, mis on \u00fche kuu madalaima taseme l\u00e4hedal.<\/p>\n
M\u00f5ned anal\u00fc\u00fctikud on endiselt skeptilised, et relvarahu t\u00e4hendab p\u00fcsivat rahu, hoiatades t\u00f5en\u00e4oliste keerdk\u00e4ikude eest.<\/p>\n
Austraalia Commonwealth Banki valuutastrateeg Carol Kong \u00fctles, et konflikti algp\u00f5hjused on endiselt lahendamata, hoides taaseskaleerumise ohtu kindlalt laual.<\/p>\n
“Meie seisukoht on, et s\u00f5da kestab juunini. See viitab sellele, et dollari kaotused v\u00f5ivad osutuda l\u00fchiajalisteks.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uudis l\u00f5petas n\u00e4dalatepikkuse volatiilsuse finantsturgudel ja geopoliitilise punnseisu, mille tingis USA ja Iisraeli 28. veebruaril alustatud \u00f5hus\u00f5da Iraani…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":148683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[15462,68,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,69879,28,29,8748,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-148682","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-aktsiahinnad","tag-bors","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iraani-vaherahu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nafta-hind","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116367179371394417","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=148682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/148683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=148682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=148682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=148682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}