Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi (Reformierakond) \u00fctles aga, et rahandusministeerium t\u00f6\u00f6tab nii nagu varasemalt planeeritud ning negatiivset lisaeelarvet ei ole praegu vaja.<\/p>\n
“See on praegu propaganda, mida tehakse. Meil kaitsekulud ju kasvavad tegelikkusega v\u00f5rreldes v\u00e4ga j\u00e4rsult, samas v\u00e4heneb j\u00e4rsult maksukoormus, nii et eelarve on v\u00e4ga pingeline. See on aga vastavalt prognoosile ja mingeid \u00fcllatusi meie jaoks ei ole, v\u00e4lja arvatud see, et negatiivsed stsenaariumid s\u00f5ltuvad Hormuzi v\u00e4inast,” s\u00f5nas rahandusminister.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3161324h2f00t24.jpg\"\/)
J\u00fcrgen Ligi. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
J\u00fcrgen Ligi s\u00f5nas, et v\u00f5imalus, et riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k k\u00fc\u00fcndib j\u00e4rgmisel aastal 4,9 protsendini t\u00e4hendab, et riik peab olema prognoosist parem.<\/p>\n
“Selles ei ole midagi erakordset. K\u00f5ik eelarve tegemised on rasked, soovid on suuremad ja kui prognoos on suurem kui lubatud miinus, siis tuleb ennast suruda reeglite raamidesse,” vastas rahandusminister.<\/p>\n
Ligi r\u00e4\u00e4kis, et maksut\u00f5usud on see valitsus v\u00e4listanud, kuid samas ei saa s\u00fcgisel ka mingist k\u00e4rpimisest r\u00e4\u00e4kida. “Mis ta n\u00fc\u00fcd k\u00e4rpimine on \u2013 see on eelarve tegemine lubatud piires. Meil ei ole ees asja, mida hakkame otsast l\u00f5ikama,” r\u00e4\u00e4kis Ligi.<\/p>\n
S\u00f5erd: valitsus v\u00f5iks kaaluda negatiivset lisaeelarvet<\/p>\n
Kui J\u00fcrgen Ligi \u00fctles, et negatiivset lisaeelarvet ei ole vaja, siis tema erakonnakaaslane, rahanduskomisjoni liige Aivar S\u00f5erd j\u00e4i temaga eriarvamusele. S\u00f5erdi s\u00f5nul v\u00f5iks valitsus negatiivset lisaeelarvet t\u00f5siselt kaaluda.<\/p>\n
“Me ei tea, mis t\u00e4na \u00f6\u00f6sel Iraanis ja Hormuzi v\u00e4ina \u00fcmber juhtub. V\u00f5ime liikuda prognoosi riskistsenaariumi suunas ja nafta hind tegelikult selles suunas praegu liigubki. Olukord v\u00f5ib halveneda ja riskistsenaariumi t\u00f5en\u00e4osus kasvada, kui globaalne olukord ei lahene,” \u00fctles S\u00f5erd.<\/p>\n
Negatiivne lisaeelarve on sisuliselt k\u00e4rpe-eelarve. ERR uuris, kas S\u00f5erdi hinnangul suurendaks v\u00f5i v\u00e4hendaks selline eelarve Reformierakonna reitingut.<\/p>\n
“Ma arvan, et vastutustundlik hoiak riigirahanduse suhtes t\u00f5stab erakonna poliitika t\u00f5siseltv\u00f5etavust,” vastas S\u00f5erd.<\/p>\n
Annely Akkermann, kes on ise samuti reformierakondlane, m\u00e4rkis aga, et kui valitsus pakuks v\u00e4lja negatiivse lisaeelarve, siis saaks see k\u00f5vasti kriitikat.<\/p>\n
“\u00d6eldakse, et majanduse seis on niikuinii n\u00f5rk ja Hormuzi v\u00e4inast nafta ei liigu. Sellises ebakindlas olukorras on vale teha negatiivset lisaeelarvet. Kulude k\u00e4rpimine v\u00f5iks iga erakonna reitingut t\u00f5sta, kuid see halvendaks v\u00e4ljavaadet majanduskasvule. Seda me kindlasti ei taha, sest riigile on hea, kui majandus kasvab. Kui majandus kasvab, teenivad ettev\u00f5tted ja eraisikud rohkem, luuakse t\u00f6\u00f6kohti ja \u00fcldiselt elu edeneb,” m\u00e4rkis Akkermann.<\/p>\n
Ministeerium: k\u00f5rged energiahinnad suurendavad puuduj\u00e4\u00e4ki<\/p>\n
Rahandusministeerium n\u00e4gi oma kevadprognoosis lisaks p\u00f5histsenaariumile ette ka niinimetatud negatiivse riskistsenaariumi. Seal prooviti ette n\u00e4ha, milliseid v\u00f5ib kujuneda riigirahanduse olukord siis, kui L\u00e4his-Idas lahvatanud s\u00f5ja t\u00f5ttu kerkinud nafta ja energiahinnad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks pikemaks ajaks ning hakkavad leevenema alles s\u00fcgiskuudel. Eeldati, et j\u00e4rgmised pool aastat maksab Brenti toornafta 120 dollarit barreli kohta.<\/p>\n
Kui peaks minema loodetust kehvemini, siis v\u00e4heneks riskistsenaariumi j\u00e4rgi majanduskasv ning kiireneks hinnat\u00f5us. Rahandusministeerium hindab, et aeglasem majanduskasv t\u00e4hendab ka n\u00f5rgemat maksulaekumist ning niiviisi suureneks ka riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k.<\/p>\n
Kui t\u00e4ituks rahandusministeeriumi riskistsenaarium, siis ei oleks eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k sel aastal mitte 4,3 protsenti, vaid 4,9 protsenti. J\u00e4rgmisel aastal aga mitte 4,9 protsenti, vaid 5,5 protsenti. Ehk siis veelgi rohkem kui eelarvereeglid lubavad.<\/p>\n
Ministeerium nendib, et 2021.-2022. aastal t\u00f5i energiahindade j\u00e4rsk kallinemine kaasa majanduse mahu kasvu, kuid praegu ei pruugi see nii minna. Inimestel on v\u00e4hem s\u00e4\u00e4ste, ei saa loota teise pensionisamba raha massilisele vabanemisele ning ka eelarvereeglite piiril tegutsevatel riikidel pole v\u00f5imalust enam pakkuda majandusele seda rahanduslikku tuge mis toona.<\/p>\n
“Kannatavad tarbimine ja k\u00f5ik kindlustunde indikaatorid. Eesti on v\u00e4ike avatud majandus, seega kannatab ka ekspordisektor, sest tellimusi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks,” selgitas rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhtivanal\u00fc\u00fctik Margus T\u00e4ht.<\/p>\n
Eesti Pank: k\u00f5rged energiahinnad v\u00e4hendavad puuduj\u00e4\u00e4ki<\/p>\n
Kui rahandusministeerium n\u00e4eb, et k\u00f5rged energiahinnad suurendaksid riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki, siis Eesti Pank hindab, et k\u00f5rged energiahinnad hoopis v\u00e4hendaksid riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki. Seda seet\u00f5ttu, et k\u00f5rgemad hinnad suurendaksid ka maksulaekumist.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/2799425h74bet24.jpg\"\/)
Rasmus Kattai. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n