{"id":148795,"date":"2026-04-08T07:17:08","date_gmt":"2026-04-08T07:17:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/148795\/"},"modified":"2026-04-08T07:17:08","modified_gmt":"2026-04-08T07:17:08","slug":"laane-euroopas-langes-elektrihind-paarisaja-euroga-miinusesse-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/148795\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4ne-Euroopas langes elektrihind paarisaja euroga miinusesse | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Saksamaal ja Prantsusmaal langes esmasp\u00e4eval elektrihind kohati megavatt-tunni kohta paarisaja euroga miinusesse. Paraku v\u00f5ib oodata, et elu l\u00e4heb taoliste \u00e4\u00e4rmuste m\u00f5jul \u00fcha kallimaks, nendib R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Hispaania kattis taastuvenergia 2024. aastal ligi veerandi oma elektrivajadusest ja aitas tarbijatel s\u00e4\u00e4sta \u00fcle 4,6 miljardi euro. K\u00e4esoleva aasta alguse seisuga on see osa kiiresti kasvavanud. Tuule- ja p\u00e4ikeseenergia moodustavad kokku 42 protsenti kogutoodangust. Tuul ja p\u00e4ike lubavad kogu Euroopas t\u00e4ita kunagised lubadused k\u00fclluslikust, puhtast ja odavat energiast.<\/p>\n

Tegu pole muinasjutuga. Saksamaal langesid elektrihinnad<\/a> hiljuti lausa alla nulli, samal ajal kui meie n\u00e4gime oma tabelites hinnat\u00f5usu. Seal kukkus elektri hind l\u00fchikeseks ajaks -323 euroni megavatt-tunni kohta. Prantsusmaal n\u00e4hti sarnaseid kukkumisi, mis k\u00fc\u00fcndisid -230 euroni. Elektritootjad maksid s\u00f5na otseses m\u00f5ttes klientidele peale, et nad elektri vastu v\u00f5taksid. Sestap v\u00f5is paista, et tasuta energia trambib ukse taga jalgu ja ootab sisselaskmist \u2013 v\u00f5i siis ka mitte.<\/p>\n

P\u00e4ris elus on head asjad head vaid ootustes. Kohale j\u00f5udes avastatakse, et hea asi ei tule siiski tasuta. Millest siis endiselt nii suured elektriarved? Isegi t\u00f6\u00f6stused maksavad vaatamata aeg-ajalt saadavale tasuta elektrile v\u00f5i sponsoreeritud kliendi kuningahetkedele v\u00f5rdlemisi k\u00f5rget keskmist hinda. Kuidas saab siis elekter olla korraga tasuta ja kallis?<\/p>\n

Liiga palju head asja ongi kallis, millele viitab s\u00f5napaar “liiga palju”. P\u00f5hjus peitub elektri tegelikus tarbimises. Elektrit peab tootma ja seda peab tarbima reaalajas. Akumuleerida suudetakse sellest vaid v\u00e4ikest osa. Kui p\u00e4ikesepaistelisel p\u00e4rastl\u00f5unal v\u00f5i tuulisel \u00f6\u00f6l kogutakse palju energiat, napib kasutajaid ja pakkumine \u00fcletab n\u00f5udluse. Hinnad kukuvad ja m\u00f5nikord l\u00e4hevad ka negatiivseks.<\/p>\n

Paraku ei kao tootjate kulud kuhugi. Neil on vaja katta suured kapitalikulud. Kui energiam\u00fc\u00fcgi tulud v\u00e4henevad, tuleb tekkinud kahju h\u00fcvitada, kogudes raha kusagilt mujalt. Seda rolli t\u00e4idavad jaetarbijad. Odavad hinnad ei k\u00f5rvalda kalli hinnaga perioode, vaid hoopis v\u00f5imendavad neid. S\u00fcsteemi tabab suur volatiilsus ja hinnad k\u00f5iguvad \u00e4\u00e4rmuste vahel. T\u00f6\u00f6stused tegutsevad aga stabiilselt, tarbides elektrit keskmise hinnaga, mis p\u00fcsib samuti k\u00f5rge.<\/p>\n

Sestap on ekslik arvata, et suured t\u00f6\u00f6stustarbijad teenivad negatiivse elektrihinnaga suurt kasu. Nad ei saa tuule ega p\u00e4ikese j\u00e4rgi oma tootmist muuta. Nende n\u00f5udlus on p\u00fcsiv. Neile on oluline keskmine hind, mitte \u00fcllatuslikud kukkumised. Tulemuseks on paradoks, kus taastuvenergia k\u00fcllus ei p\u00f5hjusta energia, vaid stabiilsuse nappust.<\/p>\n

See ei ole taastuvenergia viga ega eba\u00f5nnestumine, vaid t\u00e4nap\u00e4eva s\u00fcsteemi ebak\u00f5la. Jaotusv\u00f5rgud rajati prognoositava tarne \u00fcmber, kus n\u00e4iteks kivis\u00f6est elektri toodangut sai kohandada vastavalt n\u00f5udlusele. Taastuvenergia lisab tujuka k\u00f5ikumise, kuid n\u00f5udlus j\u00e4\u00e4b suhteliselt j\u00e4igaks. Liigne energia muutub pigem probleemiks kui h\u00fcveks ja selle probleemi lahendus pole odav.<\/p>\n

Nende otsimisega tegeletakse, aga keegi peab selle eest ka tasuma, mida oleks rumal korraldada liiga n\u00e4htavalt. K\u00f5ik need kulud peegelduvad, sageli n\u00e4htamatult, tarbijatele m\u00fc\u00fcdavate toodete hinnas. Seegi pole saladus, aga s\u00fc\u00fcdistused saab v\u00e4hemalt hajutada mitmete osapoole vahel, kuigi k\u00f5igi toodete ja teenuste valmistamise kulustruktuuri aluseks on energiahind. Odava energia eest ei tasuta tootmise hetkel, vaid selle liikumisel l\u00e4bi s\u00fcsteemi.<\/p>\n

Sestap l\u00e4heb elu kallimaks isegi siis, kui energia paistab odavnevat. V\u00f5ib paista, et energiak\u00fcllus v\u00e4hendab kulusid. Siin sekkub m\u00e4ngu aga veel \u00fcks huvitav paradoks. Odavus suurendab tarbimist, mitte s\u00e4\u00e4stlikkust. Sellega lisanduvad uut t\u00fc\u00fcpi kulud, mida ei osatud ette n\u00e4ha. N\u00e4iteid leiab keskkonnakahjude, majandus\u0161okkide, heaolu languse ja muu taolise n\u00e4ol.<\/p>\n

Odav muutub kalliks, sest see saabub valel kujul. S\u00fc\u00fcdi pole taastuvenergia. Selle edu on lihtsalt kiirem, kui \u00fcmbritsev \u00fchiskond suudab kohaneda. F\u00fc\u00fcsika v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada, aga majandus mitte nii h\u00e4sti.<\/p>\n

Puhta ja peaaegu tasuta energiaga tuleviku ning meie oleviku vahel laiub kompleksne reaalsus. Energiavajaduse rahuldamine ei seisne ainult tootmises. \u00dcha enam t\u00f5usevad esile ajastuse, tasakaalu ja kontrolliga seotud v\u00e4ljakutsed. Kuniks need elemendid ei joondu, v\u00f5ime edasi elada maailmas, milles elekter v\u00f5ib olla hetkeks tasuta, aga kogu elu on kallis.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaal ja Prantsusmaal langes esmasp\u00e4eval elektrihind kohati megavatt-tunni kohta paarisaja euroga miinusesse. Paraku v\u00f5ib oodata, et elu l\u00e4heb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":148796,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,7275,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,2596,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-148795","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elektri-hind","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-taastuvenergia","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116367867461431373","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=148795"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148795\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/148796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=148795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=148795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=148795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}