{"id":148958,"date":"2026-04-08T10:47:10","date_gmt":"2026-04-08T10:47:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/148958\/"},"modified":"2026-04-08T10:47:10","modified_gmt":"2026-04-08T10:47:10","slug":"vandenouteooriad-muudid-ja-tegelikkus-kuidas-seakatk-muutis-metssigade-kaitumist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/148958\/","title":{"rendered":"Vanden\u00f5uteooriad, m\u00fc\u00fcdid ja tegelikkus: kuidas seakatk muutis metssigade k\u00e4itumist?"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Metssigade liikumine (km) SAKi leviku ajal, mida uuris Leedu toidu- ja veterinaaramet. Kaart: Zurnals Med\u017eiokle <\/p>\n

On m\u00f6\u00f6dunud ligikaudu 12 aastat ajast, mil sigade Aafrika katk (ASK) j\u00f5udis Baltimaadesse. M\u00f5ned arvasid, et tegemist on klassikalise seakatkuga ja see m\u00f6\u00f6dub peagi; teised pidasid seda v\u00e4lismaiste seakasvatajate vanden\u00f5uks; leidus ka neid, kes uskusid, et tegemist on veterinaar- ja toiduameti plaaniga Euroopa raha saamiseks ja selle v\u00e4idetavaks v\u00e4\u00e4rkasutamiseks. Tegelikkus osutus aga m\u00e4rksa karmimaks.<\/p>\n

Metssigade populatsioon on v\u00e4henenud 74 000 isendilt 2014. aastal (ja n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6rake t\u00e4helepanu sellele arvule) 15 000 isendini eelmisel aastal. On selge, et see number on valus iga jahimehe jaoks, sest metssiga on olnud ja j\u00e4\u00e4b ka edaspidi \u00fcheks eelistatuimaks jahiloomaks. Sellel on suur t\u00e4htsus jahimajanduses mitte ainult L\u00e4tis, vaid ka mujal.<\/p>\n

K\u00f5igis riikides, kus SAK on levinud, \u00fchendasid ametiasutused ja jahimehed j\u00f5ud teadlastega, et leida t\u00f5husaimad viisid haiguse r\u00e4nga m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks. Baltimaad olid eesliinil ning meie kogemustest \u00f5ppisid teised riigid. Kahjuks ei \u00f5nnestunud meil haigust piirata ega likvideerida, nagu see \u00f5nnestus mujal Euroopas (Rootsi, Belgia, T\u0161ehhi). T\u00f6\u00f6 siiski j\u00e4tkub nii teaduslaborites kui ka v\u00e4litingimustes. Teadlased uurivad, jahimehed jahivad, m\u00f5nikord ka j\u00f5ude ja \u00fclesandeid \u00fchendades.<\/p>\n

Uurides seakatku olukorda Leedus, kus ilmub ka ajakiri Med\u012bbas, \u00f5nnestus intervjueerida Leedu toidu- ja veterinaarameti peaveterinaararsti Vaidas Jonu\u0161aitist, kes on \u00fchtlasi kirglik jahimees. SAK-i uurimine on talle s\u00fcdamel\u00e4hedane kahel p\u00f5hjusel: tema kutsumus ja t\u00f6\u00f6\u00fclesanne on tagada loomade tervis ning v\u00f5imalikult terved populatsioonid, ning teisalt on tal eriline suhtumine metssigadesse kui jahilooma.<\/p>\n

\u201eMetsseajaht on mulle k\u00f5ige meelep\u00e4rasem. See on k\u00f5ige huvitavam ning loom ise tundub mulle mitte ainult tark ja julge, vaid ka ilus ja imetlusv\u00e4\u00e4rne,\u201c m\u00e4rkis ta intervjuu alguses.<\/p>\n

\u00d6ised v\u00e4ljakutsed metssigade p\u00fc\u00fcdmisel<\/p>\n

SAK-i epideemia alguses k\u00e4ivitas Leedu amet mitmeid projekte, milles osales aktiivselt ka Vaidas Jonu\u0161aitis \u2013 mitte teoreetikuna, vaid praktiliselt, uurides metssigade r\u00e4nnet, nakkuse levikuteid ja epideemia ohjeldamise v\u00f5imalusi.<\/p>\n

\u00dcks olulisemaid projekte oli metssigade varustamine GPS-kaelarihmadega, mis andis v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet loomade liikumise, karjade omavaheliste suhete, k\u00e4itumise ja elluj\u00e4\u00e4mise kohta.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s jahiseltsidega paigaldati elusp\u00fc\u00fcgil\u00f5kse \u2013 puidust kastl\u00f5kse, mille uks sulgus looma sisenemisel. L\u00f5ksude juurde paigaldati ka kaamerad, mis edastasid teateid. Teadlased pidid sageli \u00f6\u00f6siti metsa s\u00f5itma, et loom uinutada, talle kaelarihm paigaldada v\u00f5i ta vabastada, v\u00e4ltides vigastusi.<\/p>\n

\u201eElusp\u00fc\u00fcgipuurid paigutati erinevatesse kohtadesse, et p\u00fc\u00fcda eri karjade metssigu. Need olid \u00fcsna lihtsad \u2013 sisuliselt s\u00f6\u00f6daga puur, kuhu loom sisse l\u00e4heb ja mille uks tema selja taga sulgub. Seej\u00e4rel saad teate, t\u00f5used, riietud ja s\u00f5idad metsa. Hinnatakse looma. Kui tegemist on umbes aastase p\u00f5rsaga, lastakse ta vabaks. Kui p\u00fc\u00fctakse suurem isend, uinutatakse ta, paigaldatakse kaelarihm ja lastakse seej\u00e4rel vabaks,\u201c selgitas veterinaararst.<\/p>\n

Ta lisas, et raskusi tekitas metssigade anatoomia. Kiilukujuline pea ja massiivne kael ei sobi h\u00e4sti kaelarihmade kandmiseks. Sageli \u00f5nnestus loomadel seadmetest vabaneda, eriti kui nad h\u00f5\u00f5rusid end vastu puid v\u00f5i p\u00fcherdasid mudas. Eriti sageli juhtus see emastega p\u00e4rast poegimist.<\/p>\n

Olulised j\u00e4reldused<\/p>\n

GPS-seadmed n\u00e4itasid, et noored kuldid v\u00f5ivad liikuda k\u00fcmneid kilomeetreid, otsides uusi elupaiku. Samas karjad p\u00fcsivad enamasti oma territooriumil ja liiguvad harva kaugemale.<\/p>\n

\u201eOli v\u00e4ga huvitav j\u00e4lgida kahte umbes kaheaastast kulti, kes p\u00fc\u00fcti samas piirkonnas. Nad kuulusid erinevatesse karjadesse ja liikusid eri suundades oma s\u00fcnnialadelt eemale. \u00dcks l\u00e4bis 50 kilomeetrit, teine 30 km, otsides uusi territooriume. Ilmselt olid nad j\u00f5udnud vanusesse, mil tuleb karjast lahkuda. \u00dcks haigestus ja suri peagi \u2013 laboratoorsed uuringud kinnitasid SAK-i. Teine j\u00f5udis edukalt uude elupaika Druskininkai piirkonnas ja elas seal kuni saatja aku t\u00fchjenemiseni. Seej\u00e4rel v\u00f5tsin \u00fchendust kohalike jahimeestega ja palusin loom k\u00fcttida,\u201c r\u00e4\u00e4kis Vaidas.<\/p>\n

Karjad seevastu ei liigu nii kaugele. Nad elavad oma territooriumil, \u00fcletades vaid aeg-ajalt naaberkarjade piire ja naastes samal \u00f6\u00f6l tagasi. Territooriumi suurus s\u00f5ltub metsade ulatusest ja geograafilistest tingimustest.<\/p>\n

\u201e\u00dcks kari elas piirkonnas, kus mets oli peaaegu olematu. Ajujahi ajal viis juht emis k\u00f5ik \u00fcle p\u00f5ldude v\u00e4ikesesse metsatukka ja ootas, kuni jaht l\u00f5ppeb,\u201c kirjeldas Vaidas.<\/p>\n

Kaunase piirkonnas t\u00e4heldati kolme karja liikumist samas metsas ning oli selgelt n\u00e4ha territooriumide jaotus. Iga r\u00fchma kaelarihmad olid eri v\u00e4rvi, mis v\u00f5imaldas nende liikumist eristada.<\/p>\n

GPS aitab avastada salak\u00fcttimist<\/p>\n

Metssigade projekt aitas lisaks loomade k\u00e4itumise uurimisele m\u00f5nel juhul avastada ka ebaseaduslikku tegevust.<\/p>\n

\u201eKai\u0161iadoryse piirkonnas m\u00e4rgati, et GPS-seadmega varustatud kari k\u00fclastab regulaarselt \u00fcht kohta, kus ametlikku s\u00f6\u00f6daplatsi ei olnud. Koost\u00f6\u00f6s kohalike jahimeestega kontrolliti ala ning selgus, et seal oli rajatud ebaseaduslik s\u00f6\u00f6tmiskoht. Seega oli projekt kasulik ka jahimeestele,\u201c m\u00e4rkis Vaidas Jonu\u0161aitis.<\/p>\n

Uued karjad <\/p>\n

Aastate jooksul on kogunenud palju teadmisi metssigade ja looduses toimuvate protsesside kohta.<\/p>\n

\u201eMetssigadel on oma territooriumid ning nad on sotsiaalsed loomad, v\u00e4lja arvatud suguk\u00fcpsed kuldid, kes elavad kuni paaritusajani \u00fcksikult. Kui haigus h\u00e4vitab suure osa populatsioonist, j\u00e4\u00e4b alles vaid 0\u201310% loomadest. K\u00f5ige paremini j\u00e4\u00e4vad ellu kuldid, eriti need, kes elavad eraldi ja osalevad v\u00e4hem sotsiaalsetes struktuurides,\u201c selgitas ta.<\/p>\n

Populatsiooni j\u00e4relej\u00e4\u00e4nutest kujunevad uued, r\u00e4ndavad karjad, millel puudub kindel territoorium.<\/p>\n

P\u00f5genemine haiguskolletest<\/p>\n

Jahimehed t\u00e4heldavad sageli, et metssigade arv m\u00f5nes piirkonnas j\u00e4rsku suureneb ja seej\u00e4rel kaob. Tegelikult ei ole tegemist haiguse eest p\u00f5genemisega, vaid elluj\u00e4\u00e4nud loomade hajusa liikumisega.<\/p>\n

\u201eKui haigus puhkeb, hukkub 90\u2013100% populatsioonist. Loomad ei p\u00f5gene \u2013 nad surevad oma territooriumil,\u201c r\u00f5hutas spetsialist.<\/p>\n

Samuti on t\u00e4heldatud, et suured karjad v\u00f5ivad laguneda v\u00e4iksemateks r\u00fchmadeks, mis hiljem erinevatesse piirkondadesse hajuvad.<\/p>\n

Need r\u00e4ndavad karjad kasutavad meelsasti jahimeeste rajatud s\u00f6\u00f6daplatse, kuid liiguvad edasi kohe, kui toit otsa saab.<\/p>\n

Inimtegur ja ennetus<\/p>\n

Jahimehed kasutavad erinevaid s\u00f6\u00f6tmisviise, et loomi meelitada ja paigal hoida, kuid r\u00e4ndavaid karju on keeruline kontrollida.<\/p>\n

Leedu ametiasutuste hinnangul on \u00fcks peamisi nakkuse leviku tegureid inimene \u2013 n\u00e4iteks liikumine nakatunud aladel v\u00f5i toiduj\u00e4\u00e4tmete loodusesse viskamine.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on bioturvalisus endiselt \u00e4\u00e4rmiselt oluline ning jahipidamine j\u00e4tkub aktiivselt.<\/p>\n

Praegu j\u00e4tkub metssigade j\u00e4lgimine ning teadlaste ja ametiasutuste koost\u00f6\u00f6 jahimeestega, et v\u00e4hendada haiguse leviku riski. \u00dcheks peamiseks meetmeks peetakse metssigade arvukuse v\u00e4hendamist.<\/p>\n

Allikas: Artikkel ilmus ajakirjas\u00a0Zurnals Med\u017eiokle (2\/107) 2026. Autor: Kate \u0160terna<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Metssigade liikumine (km) SAKi leviku ajal, mida uuris Leedu toidu- ja veterinaaramet. Kaart: Zurnals Med\u017eiokle On m\u00f6\u00f6dunud ligikaudu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":148959,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[2895,26,27,37,33,35,34,36,31,32,12321,21,28,29,114,115,2893,95,5777,19,25,6768,5463,52053,1397,23,24,22,20,294,30,92,93,94],"class_list":["post-148958","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-baltikum","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gps","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-liikumine","tag-maailm","tag-metssiga","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sak","tag-seakatk","tag-seire","tag-sigade-aafrika-katk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uuring","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116368693199848318","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=148958"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/148958\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/148959"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=148958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=148958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=148958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}