Mudeleid on kaks ja need p\u00f5hinevad tavap\u00e4rastel tervisen\u00e4itajatel. \u00dcks mudel on m\u00f5eldud riski hindamiseks elanikkonnas laiemalt, teine inimestel, kellel on juba esinenud s\u00fcdame-veresoonkonna haigusi. Eesm\u00e4rk on tuvastada suurema riskiga inimesed v\u00f5imalikult varakult, et haiguse avaldumist v\u00f5imalusel edasi l\u00fckata v\u00f5i \u00e4ra hoida.<\/p>\n
Kuigi s\u00fcdamepuudulikkuse mudeleid on loodud varemgi, siis paljusid neist ei saa tegelikult ennetuses kasutada v\u00f5i on kasutatavus piiratud liiga keerukate tunnuste p\u00e4rast, mida tavaliselt ei koguta arsti juures. Uued mudelid p\u00f5hinevad seevastu suurtel \u00fcleeuroopalistel andmestikel, mist\u00f5ttu\u00a0hakatakse neid ilmselt soovitama ka sel aastal avaldatavas Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhises.<\/p>\n
Suur oht tervisele<\/p>\n
Eesti kuulub k\u00f5rge s\u00fcdamepuudulikkuse riskiga riikide hulka. Madala riskiga on L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, n\u00e4iteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Norra. “Ida-Euroopas on valdavalt k\u00f5rge v\u00f5i v\u00e4ga k\u00f5rge riskiga riigid,” s\u00f5nas Laura L\u00f5o.<\/p>\n
S\u00fcdamepuudulikkus on tema s\u00f5nul h\u00e4sti suur rahvatervise probleem nii Euroopas kui ka Eestis. Arstid ennustavad, et vastavat diagnoosi hakkab saama \u00fcha enam inimesi, sest rahvastik vananeb. “Tegemist on haigusega, mis ei m\u00f5juta ainult mitte inimese eluiga, vaid v\u00e4ga palju ka elukvaliteeti,” m\u00e4rkis nooremteadur.<\/p>\n
Inimesed, kel on s\u00fcdamepuudulikkus, kogevad \u00f5hupuudust, v\u00e4simust ja igap\u00e4evased tegevused v\u00f5ivad olla neile rasked. Sageli vajavad nad ka korduvalt haiglaravi. “S\u00fcdamepuudulikkus avastatakse tihtipeale hilises staadiumis, mil haigus on p\u00e4ris kaugele arenenud. See t\u00e4hendab, et ennetusel ja varajasel sekkumisel v\u00f5iks olla suur potentsiaal, mis on praegu kasutamata,” lausus L\u00f5o.<\/p>\n
S\u00fcdamepuudulikkuse riskitegurid on n\u00e4iteks pikaajaline k\u00f5rge verer\u00f5hk, aga ka suitsetamine ja \u00fcle\u00fcldiselt elustiiliga seotud tegurid, sealhulgas liigk\u00f5rge kehakaal. Samuti on suurem risk neil inimestel, kel on diagnoositud juba m\u00f5ni muu s\u00fcdame-veresoonkonnahaigus. “Sageli, kui inimene on saanud infarkti v\u00f5i insuldi, siis suureneb risk s\u00fcdamepuudulikkuse tekkeks,” \u00fctles ta.<\/p>\n
L\u00f5o s\u00f5nul n\u00e4itavad erinevad hinnangud, et kuskil 80\u201390 protsenti s\u00fcdamehaigustest v\u00f5iksid olla ennetatavad.<\/p>\n
Kaks uudset mudelit<\/p>\n
Rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 k\u00e4igus l\u00f5i L\u00f5o koos teiste teadlastega kaks uut mudelit, mis loodud teineteist t\u00e4iendama. Esimene ehk SCORE2-HF<\/a> on m\u00f5eldud \u00fcldpopulatsioonile ehk inimestele, kellel ei ole diagnoositud \u00fchtegi s\u00fcdame-veresoonkonna haigust. Mudel v\u00f5imaldab hinnata s\u00fcdamepuudulikkuse tekkeriski ja seda kuni 30 aasta vaates.<\/p>\n “See mudel p\u00f5hineb igap\u00e4evaselt tervishoius kogutavatel andmetel, mida nagunii rutiinsel arstivisiidil m\u00f5\u00f5detakse. Need on n\u00e4iteks verer\u00f5hk, kehamassiindeks, kas inimene suitsetab, on tal diabeet jne,” selgitas L\u00f5o.<\/p>\n