Eelmisel n\u00e4dalal oli siis kaks majandusprognoosi. Kas sissejuhatuseks tuleb inimestele v\u00e4lja \u00f6elda, et olukord on keeruline ja see lootus, et elu l\u00e4heb kohe paremaks, ei t\u00e4itu?<\/p>\n
See on juba t\u00e4itunud, et elu l\u00e4heb paremaks. Esimesed kuud on olnud v\u00e4ga head. Maksukergendus on olnud v\u00e4ga j\u00e4rsk, nii et netopalgad kasvavad prognoosi j\u00e4rgi k\u00fcmme protsenti. On ka v\u00e4iksemad paranemised, nagu miinimumpalga t\u00f5us ja toimetulekupiiri t\u00f5stmine, nii et tegelikult peaksid reaalsissetulekud paranema.<\/p>\n
Aga see, mille kohta k\u00fcsimus tegelikult k\u00e4is, polnud mitte valitsuse t\u00f6\u00f6saavutused, vaid maailmas toimuv. See on muidugi murettekitav, sest prognoosid on selles m\u00f5ttes \u00e4hmased. Ikkagi Trump ja Putin loovad seda ebaheaolu maailmas. Riskid seisnevad tarnete katkestamises ja \u00fcldises ebakindluses ning ma peaksin neid julgeolekuprobleeme hoopis t\u00f5sisemaks kui hinnaprobleemi.<\/p>\n
J\u00f5uame tegelikult m\u00f5lema juurde, aga ma tahtsin juhtida t\u00e4helepanu, et ka rahandusministeeriumi enda negatiivne prognoos \u00fctleb 0,8 protsenti. See oleks ikka v\u00e4ga hapu lugu.<\/p>\n
Ta oli ikkagi plussis. V\u00e4ga hapu ikkagi ei ole.<\/p>\n
Teatud stsenaariumid v\u00f5imaldavad ka miinust.<\/p>\n
Inimesed, kes on p\u00e4riselu natuke aega n\u00e4inud, teavad, kui meil l\u00fchikese ajaga kukkus SKP 40 protsenti \u2013 ja see kukkus ka masu ajal j\u00e4rsult, aastaga oli see 14 protsendi kandis, inflatsioon oli \u00fcle 1000 protsendi siis, kui mina lapsi kasvatasin \u2013 , siis mina \u00fctlen k\u00fcll, et kui see majanduskasv praegustes rahvusvahelistes oludes realiseerub, siis ei maksa \u00fcle p\u00f5deda. Rohkem tasub m\u00f5elda sellele, kuidas rahu ja kindlustunne tagasi tuleks, aga mitte, et me oleme n\u00fc\u00fcd 0,8-protsendise majanduskasvu juures suures h\u00e4das.<\/p>\n
Teie oponendid lugesid m\u00f5lemat majandusprognoosi ilmselt \u00fcsna p\u00f5hjalikult ja tegid sealt oma j\u00e4relduse, et riigi rahandus on lastud lappamaning J\u00fcrgen Ligi on selles suures osas s\u00fc\u00fcdi ja Reinsalu n\u00f5uab teie tagasiastumist. Mis te Urmasele vastate?<\/p>\n
Pole isegi kuulnud, mida Reinsalu \u00fctleb. Aga maksumaksja peaks olema v\u00e4ga mures, kui Reinsalu hakkaks rahandust juhtima, sest mina suudan p\u00f5hjendada, miks asjad on m\u00f5istlikud. Tema suudab ainult n\u00e4idata, kuidas teha populaarseid s\u00f5nu.<\/p>\n
Meie rahandust dikteerivad endiselt Ukraina s\u00f5da ja sellega seotud julgeolekuprobleemid ning j\u00e4rsult kasvanud kaitsekulud. S\u00f5ja alguses olid need 2,1 protsenti SKP-st ja n\u00fc\u00fcd on 5,4 protsenti. Need 3,3 protsenti SKP-st ongi peaaegu see lisadefitsiit. Pluss on meil veel sisejulgeoleku probleemid, nii et k\u00e4rbetega seda lihtsalt \u00e4ra ei kata. Rahandus lasti lappama ikkagi 2016. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
Aga te unustate praegu \u00fche pea poole miljardilise kulu \u00e4ra. Te lubasite ja ka tegite inimestele asja, mille jaoks teil tegelikult raha ei olnud \u2013 maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise?<\/p>\n
Jah, aga me tegime v\u00e4ga etten\u00e4geliku otsuse. Kui praegu r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ik hindade korrigeerimisest, siis intelligentne vastus \u00fcle\u00fcldisele elukalliduse t\u00f5usule on ikkagi maksuvabastus. See ei keskendu konkreetsele kaubale. Selle maksuvabastusega ei l\u00e4he inimesed ostma korraga k\u00fctust ega kerima k\u00fctuse hinda alla, vaid see hajub kogu tarbimiskorvile.<\/p>\n
Hinnakontrolli lubaduste ja \u00fcldse poliitikute puhul on \u00fcks suur \u00f5nnetus see, et k\u00f6etakse \u00fcles n\u00f5udlust konkreetse kauba suhtes, selle asemel, et toetada v\u00e4ikseid tulusid. Me oleme sel aastal teinud v\u00e4ga head otsused \u2013 palju targemad, kui on poliitikute instinktid enamikus riikides.<\/p>\n
Poliitikute s\u00fc\u00fcdistusi on lihtne pareerida. Eesti Pank \u00fctleb, et v\u00f5lakasvu j\u00e4tkumine teeb neile muret ja nad ei n\u00e4e plaani, kuidas sellest v\u00e4lja tulla.<\/p>\n
Absoluutselt, mulle teeb ka muret. Ma arvan, et see s\u00f6\u00f6b mind isiklikult, sest minu standard on olnud struktuurse \u00fclej\u00e4\u00e4giga eelarved. Praegu olen oludes, kus esiteks on rahandus k\u00e4est lastud, sinna otsa on tulnud kriisid ja kaitsekulud ning valitseb t\u00e4ielik \u00fcksk\u00f5iksus. Demokraatia oludes \u00fctlevad poliitikud otse \u2013 mida varem nii otse ei \u00f6eldud \u2013, et see eelarve ei huvita kedagi.<\/p>\n
\u00dcksk\u00f5ik kelle poolt?<\/p>\n
Kogu poliitilises spektris.<\/p>\n
Ka teie erakonnakaaslased?<\/p>\n
Minu erakonnakaaslaste seas kindlasti k\u00f5ige v\u00e4hem ja valitsuse erakondades. See on ka osaliselt vastutuse jaotuses, kuid \u00fcldine hinnang on jah selline. Minusuguste jutt ei ole enam otsuste allikas, vaid tullakse j\u00e4rgmise asjaga. Tegelikult on kulude kasvu vastu seismine igap\u00e4evane probleem.<\/p>\n
Kuulge, aga me l\u00e4heneme viieprotsendilisele miinusele SKP-st ja rahandusminister \u00fctleb, et ei jaksa, ei kuulata. Mis siis saab?<\/p>\n
Kuulatakse ikka. Selles m\u00f5ttes, et Euroopa liitlased l\u00f5dvendasid eelarvereegleid teadlikult, et k\u00f5ik saaksid kaitsekulusid t\u00f5sta ja reageerida muutunud maailmale. Aga sealt v\u00e4ljatulemine on v\u00e4ltimatu ja see on meil tegelikult riigi eelarvestrateegiates juba kirjas. K\u00f5ik s\u00f5ltub muidugi poliitilisest olukorrast, sest me ei saa anda lubadusi tulevaste valitsuste eest, kui palju nad pingutavad. Aga nii palju kui minust s\u00f5ltub, siis eelarve seis paraneb.<\/p>\n
Ka t\u00e4navu on minu soov ja ettepanek, et me ei v\u00f5ta seda 4,5 t\u00e4is, kuid vaatame, sest eelarves on asju, mis on selgelt j\u00e4\u00e4nud kahe silma vahele ja mida ei pruugi \u00f5nnestuda kitsastes oludes muuga asendada, kui l\u00e4heb kompromisside tegemiseks.<\/p>\n
Mis see t\u00e4hendab? J\u00e4tame midagi ostmata v\u00f5i teeme negatiivse lisaeelarve?<\/p>\n
Praegu me oleme j\u00e4rje peal ja kui me niimoodi kindlameelselt edasi l\u00e4heme, siis saame hakkama.<\/p>\n
Loodate inflatsioonile?<\/p>\n
Ei, inflatsioonile ma ei looda. Ma r\u00e4\u00e4gin ikkagi majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosist kogumis ning eelarvest, mille oleme vastu v\u00f5tnud. See pole nii, et me alles avastame maailma, vaid need on ikkagi pikalt ette m\u00f5eldud otsused. Aga ma ei tea, mis juhtub poliitiliste kompromissidega, sest ma p\u00fc\u00fcan kulude suurenemist igal juhul \u00e4ra hoida.<\/p>\n
Praegu tunnen, et peaminister on mu selja taga \u2013 olen seda ajaloos tundnud ka varem.<\/p>\n
Kes seda pole sel juhul?<\/p>\n
Igal ministril on asju, mida ta loodab eelarve sees kiiremini teha, ja ma ei tahaks praegu \u00fchtegi asja \u00f5hku visata. M\u00f5ni asi on v\u00e4ga tundlik, kui selgub, et seda ei tule \u2013 me peame seda omavahel arutama.<\/p>\n
Nii et k\u00e4rped ikkagi?<\/p>\n
Ei, me oleme praegu joone peal. Ma lihtsalt kardan, et kahe silma vahele j\u00e4etud asjad \u2013 mitte rahandusministri p\u00e4rast \u2013 survestavad eelarvet, lisaks see ootus tulla valimistel j\u00e4lle valijatele vastu. See maksude kaotamise surve on nii meeletu, et ma pean iga p\u00e4ev sellele eitavalt vastama.<\/p>\n
Mingi legend liigub, et rahandusministeerium koostab kabinetivaikuses positiivset lisaeelarvet. Vastab see t\u00f5ele v\u00f5i mitte?<\/p>\n
Meil on pikk nimekiri soovidest, nagu alati. Mina k\u00fcll ei koosta. Hoian nii palju kui minu v\u00f5imuses seda joont, et katame lisataotlused raha \u00fcmbert\u00f5stmistega. Me oleme v\u00e4ga piiri peal ja negatiivsed stsenaariumid \u00e4hvardavad meid kindlasti \u00fcle piiri minekuga.<\/p>\n
Vaatame korraks seda suurt pilti. Donald Trumpi t\u00e4htaeg Iraanile kukub m\u00f5ne tunni p\u00e4rast, t\u00e4na pommitati Khargi saart. Mis saab siis, kui Hormuzi v\u00e4in j\u00e4\u00e4b pikemaks ajaks suletuks ja me n\u00e4eme \u00e4ra selle kardetud 150-dollarise v\u00f5i isegi 200-dollarise barreli hinna?<\/p>\n
See oli teada, et Hormuzi v\u00e4inas ei saa niisama m\u00f6llata. Donald Trumpil on vist j\u00e4\u00e4nud \u00fcks inimene, kes talle veel vahel ettevaatlikult vastu vaidleb. See on v\u00e4ga traagiline olukord. Seda on ajaloos olnud, et kui keegi on nii suur hegemoon, et talle ei julgeta enam midagi \u00f6eldagi.<\/p>\n
Aga mis saab? K\u00fctus on meil olnud suhteliselt palju kallim, kui meil oleks see 200-dollarine barreli hind. Me oleme k\u00fctuse hinnaga v\u00f5rreldes olnud n\u00e4htavas minevikus palju vaesemad. Reaktsioon on nagu ikka: kui kaup l\u00e4heb kalliks, siis on kokkuhoid inimese loomulik k\u00e4itumine. Sama kehtib riigi kohta. Mida me oleme juba teinud, on strateegiliste k\u00fctusevarude turule laskmine.<\/p>\n
On see m\u00f5istlik?<\/p>\n
V\u00e4ga m\u00f5istlik. Selleks loodigi Rahvusvaheline Energiaagentuur. Eelmisel rahandusministrite \u00fcritusel \u2013 ma ei taha upsakas olla, aga minu, Rahvusvahelise Energiaagentuuri, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni seisukohad olid sisult identsed. Ei tohi ergutada konkreetse kauba n\u00f5udlust, vaid tuleb tegeleda v\u00e4ikeste tuludega, kus on tegelikult kannatajad. K\u00f5ik korraga ei saa end nimetada kannatajateks ja hakata riigieelarvest neid kannatusi kinni maksma, see pole v\u00f5imalik. Saab tegeleda p\u00f5hjustega, aga p\u00f5hjused on meist v\u00e4ljapool. Tuleb hoida vaos n\u00f5udlust. See oli ka selle n\u00f5upidamise peamine soovitus, et hinnasignaalid tuleb alles hoida, mitte neid kinni maksta v\u00f5i \u00e4ra varjata. Seda teevad k\u00f5ik valitsused hea meelega.<\/p>\n
Minu roll on tuletada ekspertiisi meelde ja ma ei hooli, et see mu h\u00e4\u00e4led \u00e4ra viib. Ei tohi peita hinnasignaale ega ergutada n\u00f5udlust. Tulupoliitikas tuleb tegeleda v\u00e4iksemate tuludega ja see k\u00f5ik on meil tehtud suuremal m\u00e4\u00e4ral kui teistes riikides. K\u00fcmme protsenti prognoositakse netopalga kasvu maksuvaba miinimumi t\u00f5ttu. Miinimumpalk ja toimetulekupiir on t\u00f5stetud. See on k\u00e4itumine, kus n\u00f5udlus ei keskendu konkreetsele kaubale ega tee seda kunstlikult odavamaks, vaid iga tarbija hindab oma rahakoti suhtes, kas tal on m\u00f5istlik muuta s\u00f5idustiili v\u00f5i korrigeerida s\u00f5itude hulka v\u00f5i paneb samamoodi edasi.<\/p>\n
Aga k\u00f5ik ei saa valida. Kui tegeled taluturismiga ja sul on diiselauto, diisel maksab 2,29 eurot liitri kohta. Alan Vaht arvutas, et 200-dollarise naftahinna puhul maksaks diisel 3,50. See ei ole ju j\u00e4tkusuutlik?<\/p>\n
Jah, aga me ei ole j\u00e4tkusuutlikud tervikuna, mis puudutab fossiilk\u00fctuseid. \u00dcks valdav soovitus selles dispuudis on see, et me ei tohi despoote toita. Fossiilk\u00fctused on valdavalt ebademokraatlike riikide k\u00e4es v\u00f5i USA k\u00e4es, kelle suhtes me pole ka enam kindlad, kui me r\u00e4\u00e4gime olulistest eksporteritest.<\/p>\n
Taastuvenergeetika suhtes ei tasu nalja teha. See k\u00f5ik on seotud energiaturg. Me peame taastuvenergiafoobiast lahti saama. Me oleme k\u00fcsitluste j\u00e4rgi \u00fcks kliima\u00fcksk\u00f5iksemaid rahvaid Euroopas ja see on masendav. Populaarsed erakonnad k\u00fctavad seda \u2013 nad tahavad, et me maksaksime kinni fossiilikulu, aga ei luba asendust.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole ju fossiilikulus. Me teame, et k\u00f5rged tarbimismaksud s\u00f6\u00f6vad just vaesemat elanikkonda. Kas maailmakord kukkuks kokku, kui me kolmeks kuuks alandaksime diisliaktsiisi?<\/p>\n
See on tavaline silmakirjalikkus, mida eksperdid ei soovita. See peidab hinnasignaali \u00e4ra, samas kui aktsiisi osa j\u00e4\u00e4b hinna t\u00f5ustes aina v\u00e4iksemaks. Vaba \u00fchiskond ei kehtesta makse selleks, et m\u00e4ngida hindadega. J\u00e4relikult ei ole seda \u00fclej\u00e4\u00e4ki ja eelarves seda ruumi ei ole. Kui viia aktsiis Euroopa Liidu miinimumtasemele, siis annab \u2013 ma loodan, et ma peast \u00f6eldes praegu midagi segamini ei aja \u2013 see saja kilomeetri kohta v\u00e4hem kui euro v\u00f5itu. Kuid eelarvele on see 50 miljonit aastas. Sellise l\u00e4henemise hind eelarve jaoks on meeletu, samas kui hinnas on m\u00e4rkamatu. Hinnad ei s\u00f5ltu tegelikult sellest v\u00e4ikesest aktsiisi osast, mis on fikseeritud summa. See ei ole proportsioonis hinnaga, vaid hinnat\u00f5usudes ta lahustub sinna \u00e4ra.<\/p>\n
Riiki tuleb ikkagi \u00fcleval pidada ja meil on endalgi sellega seoses lisakulud. Eelarve on probleemne, kui majanduskasv energiahinna t\u00f5ttu pidurdub. M\u00f5eldes inimese rahakotile, siis k\u00fctuste hind moodustab keskmiselt alla k\u00fcmne protsendi ja aktsiis on sellest alla poole. Me r\u00e4\u00e4gime protsentidest inimese sissetulekus, aga eelarves on see 55 miljonit eurot aastas. See on v\u00e4ga suur summa, millega tuleks aidata n\u00f5rgemaid \u2013 t\u00f5sta toimetulekupiiri, \u00fcksikvanema toetust v\u00f5i baaspensioni. Just alumiste otste sihtimine on meil tegelikult t\u00f5siselt p\u00e4evakorras.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime toidust, sest k\u00fctusehinnad l\u00e4hevad ka toidukauba hinda. Helsingin Sanomat kirjutas \u00e4sja, et Rootsi toiduainete k\u00e4ibemaksu langus j\u00f5udis letile ja see on valitsuse arvutuse j\u00e4rgi umbes 600 eurot pere kohta aastas. Peaksime midagi sarnast proovima?<\/p>\n
Meie eraldasime 1800 eurot maksumaksja kohta, mitte pere kohta. See on palju kordi suurem summa. V\u00f5ite otsida, mida \u00fctlevad IMF ja OECD hinna ning toiduk\u00e4ibemaksu seose kohta. Statistika \u00fctleb, et riikides, kus see on madalam, on muud maksud ja \u00fcldine maksukoormus k\u00f5rgemad. Toiduhinnad neis riikides, kus on v\u00e4hendatud k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r, on isegi k\u00fcbeke k\u00f5rgemad.<\/p>\n
Poolas on viis protsenti ja hinnad on muinasjutt.<\/p>\n
Jah, Poola on fenomen, kus \u00fcldine hinnatase on v\u00e4ga madal, aga see on t\u00e4iesti teine asi \u2013 nad on meist ka vaesemad, kui m\u00f5elda inimeste sissetulekuid.<\/p>\n
Saksamaa seitse protsenti ja toidukorv ka madalam.<\/p>\n
Jah, v\u00e4ga suur ja efektiivne turg. Meil on madal maksukoormus ja k\u00f5ige konkurentsiv\u00f5imelisem maksus\u00fcsteem, mida n\u00fc\u00fcd tahetakse grupihuvide kaupa l\u00f5hkuda. K\u00f5ik ekspertiisid \u00fctlevad \u00fcht: toidu k\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamine j\u00f5uab hindadesse ajutiselt ja osaliselt ning ka see osa omandatakse eelk\u00f5ige maksev\u00f5imelisemate poolt. OECD uuringud n\u00e4itavad, et toiduk\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamine ei j\u00f5ua tarbijani, vaid kaob tarneahelasse \u00e4ra.<\/p>\n
Meie oludes t\u00e4hendaks see liiga kuluka tarneahela \u00fclalpidamist. Meil on kaubanduskette rohkem kui Soomes, L\u00e4tis v\u00f5i Leedus \u2013 meie vaesuse kohta on liiga palju poode pinna kohta.<\/p>\n
T\u00e4nasest on \u00fcks v\u00e4hem. Prisma Eesti kauplused m\u00fc\u00fcdi Coopile<\/p>\n
Pinnad j\u00e4\u00e4vad alles. Meil on pindade k\u00e4ive liiga v\u00e4ike ja tarneahel on kallis. See pole ainus p\u00f5hjus, ka turg on v\u00e4ike. Hinnad aga ei k\u00fcsi, kui palju on k\u00e4ibemaksu, tulumaksu v\u00f5i aktsiisi \u2013 \u00fcldine maksukoormus m\u00f5jutab, aga k\u00e4ibemaks \u00fcllatavalt mitte.<\/p>\n
No aga te ei l\u00e4he ju seda reguleerima? \u00dctlema Coopile, millised need hallid v\u00f5ivad olla.<\/p>\n
Loomulikult ei l\u00e4he. On kaks riiki, keda ma tean peast \u00f6elda, kus on toidule nullprotsendiline k\u00e4ibemaks \u2013 Iirimaa ja Malta \u2013 ning m\u00f5lemas on toiduhinnad meist kallimad. Enamikus riikides, kus on kallim k\u00e4ibemaks, on toit kallim. Taani on ainus erand. Loomulikult t\u00f5stab \u00fcldisele maksukoormusele lisamine hinda, aga k\u00e4ibemaks \u00fcksi ei m\u00f5juta hinnataset nii n\u00e4htavalt, k\u00fcll aga on ta eelarvele meeletult kallis.<\/p>\n
Muide, kas teie olete Omniva erastamise toetaja? Inimesed kardavad, et hakkavad v\u00e4hem teenust saama ja kallimalt.<\/p>\n
Ikka olen. See virelemine peab l\u00f5ppema \u2013 inimesed ei saada ju enam kirju. Ma ei m\u00e4leta, millal ma viimati kirja saatsin, aga enda j\u00e4rele ei tohi seda j\u00e4reldust teha. See on statistika. Valitsuses arutades saavad k\u00f5ik aru, et paki\u00e4ri ei pea tegema riik, vaid peaks tegema erasektor.<\/p>\n
Probleem on perioodika kojukanne ja universaalne postiteenus. Regionaalminister sai \u00fclesande nende asjadega edasi tegeleda. Minu arust k\u00f5ige t\u00f5sisem asi \u00fcllatavalt, aga kogu aeg on ju teada olnud, et need probleemid on, aga praegu need lahendatud ei ole. Me peame sellega edasi minema, mismoodi riik j\u00e4tkab selle tagamist, et post ja perioodika liiguks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmisel n\u00e4dalal oli siis kaks majandusprognoosi. Kas sissejuhatuseks tuleb inimestele v\u00e4lja \u00f6elda, et olukord on keeruline ja see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":130178,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,70148,324,37,1198,70147,33,35,34,36,31,32,21,813,43,746,3228,28,29,95,8748,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-149008","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diislikutuse-hind","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eelarve","tag-eelarve-defitsiit","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hinnad","tag-hinnatous","tag-jurgen-ligi","tag-kaitsekulud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nafta-hind","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116368952758603126","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149008","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=149008"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149008\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=149008"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=149008"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=149008"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}