Oluline Vene-Ukraina s\u00f5jas kolmap\u00e4eval, 8. aprillil kell 16.57:<\/p>\n
– Venemaa \u00fcks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus p\u00e4rast Ukraina r\u00fcnnakut;<\/a><\/p>\n – Ukraina juhtkond ei plaani mobilisatsiooniea langetamist;<\/a><\/p>\n – Venemaa r\u00fcnnakutes Ukrainale hukkus teisip\u00e4eval kaheksa inimest;<\/a><\/p>\n – Ukraina teatel kaotas Venemaa \u00f6\u00f6p\u00e4evaga 1030 s\u00f5durit;<\/a><\/p>\n Prantsuse kalurik\u00fclad aitavad kaitsta ukrainlasi Vene droonide eest<\/p>\n Ajaleht The Telegraph kirjutab, et Bretagne rannikul asuvad Prantsuse kalurik\u00fclad aitavad kaitsta ukrainlasi Vene droonide eest.<\/p>\n Karastunud meremehed saadavad oma kalav\u00f5rgud Ukrainasse, nii-\u00f6elda taaskasutusse. Viimastel n\u00e4dalatel on Bretagne’ist Ukrainasse saadetud kaks v\u00f5rgupartiid, mille kogupikkus on umbes 200 kilomeetrit.\u00a0<\/p>\n Esimesed v\u00f5rgud saadeti mullu oktoobris ja n\u00fc\u00fcd pakuvad Bretagne’i sadamad oma kasutatud v\u00f5rke Kiievile. Ukrainasse on kokku j\u00f5udnud ligi 1500 kilomeetrit kalav\u00f5rke.<\/p>\n Bretagne’is asuva Quiberoni linnapea Patrick Le Roux on oma linna v\u00e4ikese panuse \u00fcle uhke.<\/p>\n “Siin Prantsusmaal on meie v\u00e4\u00e4rtused vabadus, v\u00f5rdsus ja vendlus. Need v\u00f5rgud aitavad neil oma riiki kaitsta. Seega on see tegelikult t\u00f5eliselt suurep\u00e4rane projekt,” \u00fctles linnapea.\u00a0<\/p>\n Vance: Euroopa liidrid ei ole Ukraina s\u00f5ja lahendamisest huvitatud<\/p>\n USA asepresident JD Vance kritiseeris kolmap\u00e4eval Euroopa liidreid, kes ei tee tema s\u00f5nul piisavalt, et l\u00f5petada Venemaa sissetung Ukrainasse.<\/p>\n “Euroopa poliitiline juhtkond on meile pettumuse valmistanud, sest nad ei tundu olevat eriti huvitatud selle konflikti lahendamisest,” lausus Vance oma Ungari visiidil.<\/p>\n Kreml v\u00e4itis kolmap\u00e4eval, et loodab uut l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vooru USA ja Ukrainaga.<\/p>\n “Ameerika l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad on praegu h\u00f5ivatud Iraani asjadega. Me loodame, et l\u00e4hitulevikus on neil rohkem aega ja v\u00f5imalusi kohtuda kolmepoolses formaadis. Me ootame seda,” seletas Kremli k\u00f5neisik Dmitri Peskov.<\/p>\n Venemaa \u00fcks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus p\u00e4rast Ukraina r\u00fcnnakut<\/p>\n Venemaa suuruselt neljas naftat\u00f6\u00f6tlemistehas NORSI, mis asub Ni\u017eni Novgorodi oblastis Kstovos, peatas p\u00e4rast Ukraina eelmisel n\u00e4dalal korraldatud droonir\u00fcnnakut t\u00f6\u00f6, teatas uudisteagentuur Reuters valdkonnaga kursis olevatele infoallikatele viidates.<\/p>\n Venemaa v\u00f5imud teatasid p\u00fchap\u00e4eval, et NORSI naftat\u00f6\u00f6tlemistehas s\u00fcttis p\u00e4rast droonir\u00fcnnakut p\u00f5lema. Ni\u017eni Novgorodi oblasti kuberner Gleb Nikitin \u00fctles, et r\u00fcnnaku k\u00e4igus tabati kahte tehase rajatist ning kahjustati elektrijaama ja mitut hoonet.<\/p>\n Peterburi rahvusvahelise kaubab\u00f6rsi andmetel ei ole Lukoil, millele tehas kuulub, pakkunud enam m\u00fc\u00fcgiks NORSI rafineerimistehase bensiini, diislik\u00fctust ega k\u00fctte\u00f5li.<\/p>\n T\u00f6\u00f6stusallikad \u00fctlesid teisip\u00e4eval Reutersile, et tarned v\u00f5idakse peatada kuni aprilli l\u00f5puni. Lukoil ei vastanud kommentaaritaotlusele.<\/p>\n Lukoil-Ni\u017eegorodnefteorgsintez on Venemaa suuruselt neljas naftat\u00f6\u00f6tlemistehas ja suuruselt teine \u200b\u200bbensiinitootja. See suudab t\u00f6\u00f6delda 16 miljonit tonni naftat aastas ehk umbes 320 000 barrelit p\u00e4evas.<\/p>\n Rafineerimistehas varustab k\u00fctusega Moskva oblastit \u2013 see moodustab peaaegu 30 protsenti Venemaa bensiini kogutarbimisest \u2013 ja Venemaa s\u00f5jav\u00e4ge.<\/p>\n Rafineerimistehase ajutine sulgemine lisab ebakindlust Venemaa energiasektorile, mida on tabanud pidevad Ukraina r\u00fcnnakud, sealhulgas Venemaa peamisi naftaekspordi terminale Mustal merel ja L\u00e4\u00e4nemerel.<\/p>\n Ukraina juhtkond ei plaani mobilisatsiooniea langetamist<\/p>\n Ukraina juhtkond ei kaalu praegu veel mobilisatsiooniea langetamist 25 aasta, \u00fctles presidendikantselei juhataja aset\u00e4itja Pavlo Palisa.<\/p>\n “P\u00fc\u00fcan sellisel tundlikul teemal vastata v\u00f5imalikult avameelselt. Meil \u200b\u200bon juba k\u00fcmme kuud olnud oluliselt parem mobilisatsiooniolukord ja positiivne d\u00fcnaamika, mis v\u00f5imaldab kaitsev\u00e4el end paremini tunda kui eelmisel aastal,” \u00fctles Palisa intervjuus v\u00e4ljaandele RBK-Ukraina.<\/p>\n Tema s\u00f5nul on eelmise aastaga v\u00f5rreldes paranenud nii v\u00e4rbamine kui ka mobilisatsioon ise. Samuti k\u00f5rvaldati teatavad mobilisatsiooniprotsessi k\u00e4igus esinenud t\u00f6\u00f6l\u00fcngad.<\/p>\n “Kuigi palju t\u00f6\u00f6d on tehtud, on veel rohkem t\u00f6\u00f6d vaja teha,” lisas endine s\u00f5jav\u00e4elane, brigaadikindrali auastmes Palisa.<\/p>\n Kommenteerides spekulatsioone mobilisatsiooniea alampiiri langetamisest alla 25 eluaast, r\u00f5hutas ta, et seda praegu ei muudeta. Samuti ei kavatseta muuta 18-23-aastaste meeste riigist lahkumise reegleid.<\/p>\n “Praegu seda m\u00f5lema positsiooni puhul ei kaaluta,” \u00fctles ta.<\/p>\n 2024. aasta aprillis j\u00f5ustus Ukrainas seadus, millega viidi mobilisatsiooniiga 27 eluaastalt 25-le.<\/p>\n Samas on Ukraina avalikus ruumis aktiivselt arutatud mobilisatsiooniea langetamist 18 eluaastale. Eelk\u00f5ige n\u00f5uavad seda Ukrainalt l\u00e4\u00e4ne partnerid. Ukraina v\u00f5imud pole aga selliseks sammuks valmis.<\/p>\n