{"id":149632,"date":"2026-04-09T08:29:08","date_gmt":"2026-04-09T08:29:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/149632\/"},"modified":"2026-04-09T08:29:08","modified_gmt":"2026-04-09T08:29:08","slug":"noorarhitektid-linnahall-vajab-visioonide-asemel-jarjepidevat-tegutsemist-arhitektuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/149632\/","title":{"rendered":"Noorarhitektid: linnahall vajab visioonide asemel j\u00e4rjepidevat tegutsemist | Arhitektuur"},"content":{"rendered":"

Linnahalli tuleviku \u00fcle k\u00e4iv arutelu on j\u00e4\u00e4nud kinni suurtesse visioonidesse ja vastandustesse, samal ajal kui hoone ise j\u00e4tkab lagunemist ning vajaks juba praegu j\u00e4rjepidevat ja praktilist tegutsemist \u2013 kaasavaid arutelusid, t\u00f6\u00f6tubasid ja konkreetseid samme, mis aitaksid olemasolevat sammhaaval v\u00e4\u00e4rindada, kirjutavad noored arhitektid Hanna Eliise Kitter ja Tuule Kangur arvamusloos.<\/p>\n

22. m\u00e4rtsil toimus Eesti Arhitektide Liidu noortekogus linnahalli-teemaline arutelu. Sarnaselt paljude teiste viimastel n\u00e4dalatel ilmunud v\u00e4lja\u00fctlemiste ja m\u00f5tisklustega, oli \u00fcrituse ajendiks Tallinna linnapea Peeter Raudsepa 18. m\u00e4rtsil ERR-ile antud kommentaar<\/a>, kus ta nentis, et Tallinna linnahall tuleb lammutada. Koosolemisel m\u00f5tiskleti ehitise kultuurilise v\u00e4\u00e4rtuse ja funktsioonide \u00fcle, aga r\u00e4\u00e4giti ka maam\u00e4rgi m\u00f5istest ja selle t\u00e4hendusest. Olgu siinkohal kokku v\u00f5etud m\u00f5ned noorarhitektide arutelust k\u00f5lama j\u00e4\u00e4nud valupunktid ja soovid.<\/p>\n

Tallinna s\u00fcdalinnas lagunev hiigelehitis sunnib endast \u00fcha uuesti r\u00e4\u00e4kima, kuid seejuures takerdutakse liialt vastandusse lammutame \u2013 teeme korda. Aeg on n\u00e4idanud, et see arutelu ei vii kuhugi: kummagi \u00e4\u00e4rmuse toetajad v\u00f5itlevad oma t\u00f5e eest. \u00c4\u00e4rmuste vahepeale j\u00e4\u00e4b aga hulk muid v\u00f5imalusi: vahekasutus, osaline kasutus, osaline lammutamine v\u00f5i osaline restaureerimine.<\/p>\n

Linnahall pole ainult maja, vaid oman\u00e4oline linnamaastik, mis annab m\u00f5tteliselt v\u00e4lja peaaegu linnaosa m\u00f5\u00f5du. Arhitekt \u00dclar Mark on 2024. aasta mais ilmunud Levila artiklis<\/a> v\u00f5rrelnud linnahalli m\u00f5\u00f5tmeid teiste \u00e4ratuntavate kohtadega Tallinnas ja toonud v\u00e4lja, et hoone on pindalalt suurem kui Toompea.<\/p>\n

Kuigi linnahall on aastaid suletult seisnud, ei saa v\u00e4ita, et selles kohas haigutaks praegu t\u00fchjus. Linnahalli \u00fcmbrusest leiame kihava elu: maja alt l\u00e4bi s\u00f5itva trammitee \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4vad Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) ja Kultuurikatel, kailt v\u00e4ljuvad praamid Naissaarele ja Aegnale ning katusel asuv helikopteri maandumisplats on endiselt kasutuses. Mere\u00e4\u00e4rsetes ruumides tegutseb hooajaliselt baar, kaldalt leiab EKA arhitektuuritudengite varjualuseid ning rohepealinna raames valminud paviljone. 2023. aastast tegutseb linnahalli rannas kodanikualgatusena rajatud Logi saun ja samal aastal linna abiga korda tehtud rand on suviti (ja hooti ka talviti) rahvast t\u00e4is.<\/p>\n

Kuigi linnahall on olnud viimased 15 aastat pigem kinnine hoone, on \u00e4sja kirjeldatu osa linnahalli kui vabaduse s\u00fcmboli m\u00f5jualast ja t\u00f5estab, et linlased hindavad ja kasutavad seda osa linnaruumist. Hoone lammutamisega ei kaotaks me mitte ainult kultuurilist maam\u00e4rki ja ainulaadset avalikku ruumi, kust avanevad vaated teistele Tallinna kultuuriobjektidele, vaid l\u00f5ikaks linnast \u00e4ra suure t\u00fcki vabamat ja kodanikke kaasavamat ruumi.\u00a0<\/p>\n

Ehk aitaks linnahalli v\u00e4\u00e4rindada juba see, kui luua hoonele ja avalikule ruumile selle \u00fcmber tugevam br\u00e4nd, tuua kokku infokanalid ja v\u00f5tta uhkusega omaks see, et meie rannal on tekkinud ruum, mis v\u00f5imaldab saunalava intiimsusel kohtuda linliku merepromenaadiga. Linnahall oma praegusel kujul on \u00fcks v\u00e4heseid noortele kasutada j\u00e4\u00e4nud nii-\u00f6elda kolmandaid ruume Tallinnas, kus ei pea aja veetmiseks kuskil kliendiks olema. N\u00e4iteid sellistest siseruumidest ei pea otsima kaugelt: Oodi raamatukogu on Helsingi viimase aja suurimaid edulugusid, samamoodi kihab elust hiljuti \u00fcmber tehtud Kulturhuset Stadsteatern Stockholmis. Avalikud tasuta ajaveetmiskohad on ennast v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f5estanud: miks mitte n\u00e4ha sarnast potentsiaali ka linnahalli siseruumides?<\/p>\n

Noorte arhitektidena oleme veendunud, et maam\u00e4rki saab luua konteksti rikastades ja olemasolevaid tegevusi ning elemente \u00fchte sidudes. V\u00f5\u00f5ras on lugeda, et maam\u00e4rgi loomiseks tuleks praegune hoone maha t\u00f5mmata \u2013 veelgi enam, et uue ehitise peamine eesm\u00e4rk peaks olema p\u00fcstitada p\u00e4ris maam\u00e4rk. Selline m\u00f5tteviis on vananenud ja irdne.<\/p>\n

Jah, linnahalli siseruumide kasutuselev\u00f5tmiseks tehtavad ehitust\u00f6\u00f6d n\u00f5uavad suuri kulutusi, aga samamoodi on hinnalipik lammutamisel ja uue ehitamisel. Linnahall v\u00f5iks olla suurep\u00e4rane n\u00e4ide sellest, kuidas linn, riik ja erasektor \u00fchise huvi nimel kokku tulevad. V\u00e4\u00e4rtuslikke ehitisi ei pea iga hinna eest puutumatuna hoidma, aga tuleb m\u00f5ista ja hinnata juba olemasolevat.<\/p>\n

Linnahalli renoveerimise hinnatav maksumus ajas. Autor\/allikas: Keijo Johann Norden<\/p>\n

Linnahallile v\u00e4lja pakutud ideede ja projektide arvukus kinnitab justkui midagi ilmselget: olenemata ajas \u00fcha enam killustunud identiteedist, ei j\u00e4ta hoone puhtalt oma vormi ja linnaruumilise kohaloluga \u00fchtki tallinlast k\u00fclmaks. Linnahall kannab tohutult m\u00e4lestusi \u2013 v\u00e4hesed kohad on p\u00f5lvkondade\u00fcleselt nii t\u00e4hendusrikkad kui see moodne p\u00fcramiid oma amfiteatriga.\u00a0<\/p>\n

Avalikkust k\u00f6itva teema senine tulipunkt on aga murettekitav. Uppudes suure ettev\u00f5tmisega kaasnevasse ebakindlusesse, vaadatakse m\u00f6\u00f6da hoomatavatest liigutustest, millega saaks hoone seisukorda parandama hakata. Visiooniv\u00f5istlusi utoopilise tuleviku kujundamiseks jagub k\u00f5igile huvilistele ja igas formaadis. Suur osa neist on \u00fcles ehitatud suurelt ja spekuleerivalt: linnahalli kasutatakse kas radikaalsete ideede katsetamiseks v\u00f5i arendaja unistuste merevaate pakkumiseks.<\/p>\n

2023. aastal avalikustatud Tallinna merevisioon kujutab endast inimkeskset ja rohelust t\u00e4is linnaruumi, kus linnahall on asendatud analoogse, kuid v\u00e4iksema avaliku hoonega. Pakkumine ei m\u00e4\u00e4ratlenud ametlikult, et linnahalli peaks lammutatama: eesm\u00e4rk oli tekitada avalikku arutelu hoone tuleviku osas. Visiooni tegelik m\u00f5ju oli lammutamisteemalise vestluse \u00e4rgitamine ja ahvatlevalt \u00fchek\u00fclgne n\u00e4gemus hoonest kui puhtalt probleemist, mis k\u00f5igi heaolu nimel likvideerida tuleks.<\/p>\n

Viimased kolmk\u00fcmmend aastat kestnud otsustamisv\u00f5imetuse festivali ajal seisab linnahall t\u00fchjalt ja on iga uue arvamusm\u00f6irge j\u00e4rel ainult m\u00f5nest nurgast rohkem lagunenud ja seina hallitust kogunud. Struktuuri mastaapsuse ja \u00fchise n\u00e4gemuse puudumise t\u00f5ttu kasvab hirm \u00fcldse midagi teha. Linnahalli tulevikust r\u00e4\u00e4gitakse pealiskaudselt \u00fche liigutusena ning nimetatakse hirmu\u00e4ratavaid summasid, mis tegelikkuses jaotuvad etapiliselt pikema perioodi peale. Selline\u00a0mustvalge k\u00e4sitlus seob kirglikel huvilistel silmad ja k\u00e4ed kinni.<\/p>\n

\u00d5igupoolest on tegu laiema probleemiga Eesti ehituskultuuris, mis vaatab m\u00f6\u00f6da planeerimisprotsessi vaheetappidest ja j\u00e4tab linna palju alakasutatud ruumi. Endine Eesti Kunstiakadeemia krunt s\u00fcdalinnas t\u00e4itis n\u00e4iteks aastaid parkimisplatsi funktsiooni, oodates oma edasist saatust. N\u00fc\u00fcd, kui on otsustava teoni j\u00f5utud, v\u00f5tab sama rolli \u00fcle projekteerijate maja krunt.<\/p>\n

Linnahallil on olnud sarnane k\u00e4ek\u00e4ik. Ehitise renoveerimist vaadeldakse kindla alguse ja l\u00f5puga protsessina. Seekaudu j\u00e4\u00e4b t\u00e4helepanuta, kuidas praeguste struktuuride eest paremini hoolitseda ning milliseid v\u00f5imalusi arvamuste vahele kinni kiilunud hoone pakkuda saab. Linnahall on olemas ja kasutamiseks n\u00fc\u00fcd ja praegu. J\u00e4tta see hooletult oma saatust ootama on valik, mida v\u00f5ib v\u00f5rdsustada hoone lammutamisega. Visiooniv\u00f5istluste k\u00f5rvale vajame j\u00e4rjepidevat tegevust: kaasavaid arutelusid, otsese m\u00f5juga t\u00f6\u00f6tubasid ja tegusid, et l\u00fckata k\u00e4ima olemasoleva ehitise v\u00e4\u00e4rindamise protsess.<\/p>\n

Linnahall ja selle \u00fcmber kasvanud avalik ruum on ainulaadne osa Tallinnast. Olenemata sellega kaasnevatest rahastamismuredest ei saa seda paika niisama maha kanda ja asendada. Kaasaegne arhitektuurimaailm peaks suutma n\u00e4ha uute t\u00e4htteoste taga ajamisest kaugemale \u2013 noor arhitekt ei vaja mitte niiv\u00f5rd ruumi uue maam\u00e4rgi loomiseks, kuiv\u00f5rd elavat kohalikku kogukonda ja kultuuri, millega suhestuda ja koost\u00f6\u00f6d teha. Linnahalliga seonduv vastandumine on viljatu. See on kaitsealune objekt, mille oleme j\u00e4tnud saatuse hooleks. Praegu vajab linnahall arutelusid selle \u00fcle, mida saaksime tema eest hoolitsemiseks ja tema v\u00e4\u00e4rindamiseks teha juba t\u00e4na.<\/p>\n

Autor\/allikas: Samuel Eff Markkus Savim\u00e4gi<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Linnahalli tuleviku \u00fcle k\u00e4iv arutelu on j\u00e4\u00e4nud kinni suurtesse visioonidesse ja vastandustesse, samal ajal kui hoone ise j\u00e4tkab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149633,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,229,230,7827,140],"class_list":["post-149632","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-kunst-ja-kujundus","tag-arts","tag-arts-and-design","tag-artsdesign","tag-design","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kunst-ja-kujundus","tag-kunstkujundus","tag-linnahall","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116373813108930611","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149632","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=149632"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149632\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149633"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=149632"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=149632"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=149632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}