{"id":149789,"date":"2026-04-09T11:43:28","date_gmt":"2026-04-09T11:43:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/149789\/"},"modified":"2026-04-09T11:43:28","modified_gmt":"2026-04-09T11:43:28","slug":"eesti-teadlaste-tooriist-paljastab-seni-markamata-jaanud-geeniandmed-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/149789\/","title":{"rendered":"Eesti teadlaste t\u00f6\u00f6riist paljastab seni m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud geeniandmed | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Muistse DNA p\u00f5hjal saab uurida rahvaste kujunemist, kuid meeste isaliini m\u00e4\u00e4ramine on seni olnud keeruline, sest proovid on sageli v\u00e4ikesed ja lagunenud. Tartu teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue meetodi, mis v\u00f5imaldab saada usaldusv\u00e4\u00e4rseid tulemusi ka v\u00e4ga v\u00e4hese DNA p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Meeste p\u00e4ritolu saab uurida Y-kromosoomi abil, mis kandub edasi isalt pojale. Isaskromosoomi erinevaid harusid nimetatakse haplogruppideks ning nende levik aitab m\u00f5ista rahvastike kujunemist ja r\u00e4ndeid. Kuna Y-kromosoom peegeldab ainult isaliini, saab selle abil eristada, kas mineviku r\u00e4nded olid seotud pigem meeste v\u00f5i naiste liikumisega.<\/p>\n<p>Vana DNA uurimise suur probleem on see, et p\u00e4rilikkusaine laguneb ajas v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks. Seet\u00f5ttu on paljudest proovidest v\u00f5imalik k\u00e4tte saada vaid v\u00e4ike osa kogu genoomist. Tavap\u00e4rased meetodid, mis otsivad \u00fcksikuid mutatsioone, vajavad rohkem ja paremini s\u00e4ilinud DNA-d.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis kaitstud <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/27ef6d76-3d35-4432-b343-04a345d385b1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">doktorit\u00f6\u00f6<\/a> raames loodud y-mer meetod l\u00e4heneb sellele probleemile teisiti. Selle asemel, et otsida \u00fcksikuid muutusi DNA-s, anal\u00fc\u00fcsib see kogu Y-kromosoomi ulatuses l\u00fchikeste DNA-j\u00e4rjestuste mustreid. Nii piisab haplogrupi m\u00e4\u00e4ramiseks v\u00e4ga v\u00e4ikesest andmemahust: v\u00e4hem kui 0,01-kordsest genoomi katvusest. See t\u00e4hendab, et arheogeneetikud saaksid t\u00f6\u00f6tada senisest k\u00fcmneid kuni sadu kordi v\u00e4iksemate andmetega.<\/p>\n<p>Meetod kasutab seni v\u00e4hekasutatud DNA-d<\/p>\n<p>Meetodi idee tekkis k\u00fcsimusest, kuidas m\u00e4\u00e4rata isaliini sugulust v\u00e4ga vanade matmispaikade s\u00e4ilmete vahel. Selle p\u00fcstitas Tartu \u00dclikooli populatsioonigeneetika kaasprofessor Toomas Kivisild.<\/p>\n<p>Vana DNA puhul ei t\u00f6\u00f6ta sageli h\u00e4sti tavap\u00e4rane PCR-meetod, mis vajab tervemat DNA-d. Kuigi Y-kromosoom moodustab umbes \u00fche protsendi kogu DNA-st, ei ole seni kasutatud umbes poolt sellest ehk nn heterokromatiini. See sisaldab korduvaid DNA-j\u00e4rjestusi, mida peeti varem v\u00e4heoluliseks.<\/p>\n<p>Tarmo Puurand m\u00e4rkas aga just neis nii-\u00f6elda r\u00e4mps-DNAks peetud piirkondades mustreid, mida saab tuvastada ka v\u00e4ga v\u00e4ikese DNA hulga korral.<\/p>\n<p>Uuringus n\u00e4itan, et selliste korduvate j\u00e4rjestuste anal\u00fc\u00fcsimiseks sobib h\u00e4sti k-mer meetod, mis on varem v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Tartu \u00dclikooli bioinformaatikute poolt. Y-kromosoomi p\u00f5hjal arvutatud k-mer sagedusi nimetati y-merideks.<\/p>\n<p>Genoomi uurimise h\u00fcppeline areng<\/p>\n<p>Vana DNA uurimine on tihedalt seotud sekveneerimistehnoloogia arenguga. Y-mer anal\u00fc\u00fcs sai v\u00f5imalikuks alates 2007. aastast, kui turule tulid uued sekveneerimismasinad. T\u00e4naseks on vana DNA andmeid kogunenud palju rohkem.<\/p>\n<p>Koos kolleegidega testisime meetodit proovidel, mille Y-kromosoomi haplogrupp oli juba teada. Tulemused n\u00e4itasid, et eriti t\u00e4pselt saab m\u00e4\u00e4rata suuremaid ja vanemaid haplogruppe.<\/p>\n<p>Lisaks arheoloogilistele proovidele katsetasime meetodit ka rasedate naiste vereproovidel (NIPT-testid). Nendes proovides on peamiselt ema DNA, kuid leidub ka v\u00e4ikeses koguses loote DNA-d.<\/p>\n<p>Kuna loote DNA hulk on v\u00e4ike ja killustunud, on tavap\u00e4raste meetoditega raske midagi kindlat \u00f6elda, eriti poisslapse isaliini kohta. Uuring n\u00e4itas, et y-mer meetod suudab ka sellisest andmestikust vajaliku info k\u00e4tte saada.<\/p>\n<p>Edasised plaanid<\/p>\n<p>Edaspidi plaanivad teadlased arendada sarnaseid mudeleid ka teiste kromosoomide jaoks. Samuti soovitakse luua lahendus, kus Y-kromosoomi haplogrupp m\u00e4\u00e4ratakse juba DNA sekveneerimise k\u00e4igus, mitte hiljem andmeid anal\u00fc\u00fcsides.<\/p>\n<p>Uus meetod vajab veel tutvustamist, et ka teised teadlased saaksid seda oma t\u00f6\u00f6s kasutada.<\/p>\n<p>Uuring avaldati ajakirjas <a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1186\/s13059-025-03714-3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Genome Biology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muistse DNA p\u00f5hjal saab uurida rahvaste kujunemist, kuid meeste isaliini m\u00e4\u00e4ramine on seni olnud keeruline, sest proovid on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149790,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[70583,26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,70586,25,70582,70585,2424,70584,23,24,22,20,11354,30,92,93,94],"class_list":["post-149789","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-bioinformaatika","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-pcr-meetod","tag-populaarseimad-lood","tag-sekveneerimine","tag-tarmo-puurand","tag-tartu-ulikool","tag-toomas-kivisild","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vana-dna","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116374576115840376","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149789","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=149789"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149789\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149790"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=149789"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=149789"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=149789"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}