{"id":150228,"date":"2026-04-09T22:09:13","date_gmt":"2026-04-09T22:09:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150228\/"},"modified":"2026-04-09T22:09:13","modified_gmt":"2026-04-09T22:09:13","slug":"eesti-jalgpalli-mitmest-kuljest-kiitnud-efc-juhtfiguur-on-kohti-kus-meie-saame-aidata-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150228\/","title":{"rendered":"Eesti jalgpalli mitmest k\u00fcljest kiitnud EFC juhtfiguur: on kohti, kus meie saame aidata – Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"

\"EFC \n<\/p>\n

Mis imeloom on EFC? Kas Kalju v\u00f5ib t\u00f5epoolest olla “sama suur” kui FC Barcelona v\u00f5i Arsenal? Milline v\u00f5iks olla (Euroopa) jalgpalli tulevik?<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal v\u00e4isas UEFA ja FIFA aina v\u00f5imekam parem k\u00e4si Euroopa Jalgpalliklubide \u00dchendus (EFC, endine ECA) teist korda Tallinnat. PEC-meeting’u nime kandev kohtumine t\u00f5i peamiselt Eesti l\u00e4hiriikidest \u00fche laua taha m\u00f5tteid vahetama kokku rohkem kui 40 osalejat, mis kirjutati seniseks rekordiks. S\u00fcgisel Kopenhaagenis toimuvale \u00fcldkogule loodetakse kaasata aga koguni \u00fcle 1000 pea. \n<\/p>\n

Kahep\u00e4evase \u00fcrituse teine p\u00e4ev kuulus ettekannetele ja t\u00f6istele aruteludele. Pausi ajal oli Djurgardensi ja Turu Interi esindajate vahel vaguralt kuulanud Soccernet.ee-l v\u00f5imalus maha istuda Belgia tippklubi RSC Anderlechti presidendi ja EFC pikaaegse juhtfiguuri Michael Verschuereniga. Mehega, kel tuli tormata minema veel enne l\u00f5ppu, sest lennuk ja uus t\u00e4htis kohtumine ootasid juba ees. \n<\/p>\n

Kuigi teemad, mida \u0160veitsist EFC kontorist kohale tulnud hulk t\u00e4htsaid mehi ja naisi avasid, tundusid kohati \u00fcsna murrangulised, oli Soccernet.ee siht natuke lihtsam. Avada seda veel veidi tundmatuks j\u00e4\u00e4nud organisatsiooni, milles N\u00f5mme Kalju FC president Kuno Tehva \u00fcht juhtrolli peab ja t\u00e4nu kellele klubijuhid organisatsiooni ajaloos teist korda Tallinnasse s\u00f5itsid. Et EFC v\u00e4\u00e4rtus oleks siinsele jalgpallis\u00f5brale arusaadav, t\u00f5igi personaalse kutse uste taha, mis olid enne seda j\u00e4\u00e4nud meediale alati suletuks.<\/p>\n


\n \n<\/p><\/blockquote>\n

EFC p\u00f5hieesm\u00e4rk on anda Euroopa klubidele h\u00e4\u00e4l. Kui varem otsustasid UEFA ja FIFA ise, et \u00fcks v\u00f5i teine reegel on selline, siis t\u00e4naseks on pea 900 klubi koondav EFC teeninud v\u00e4lja kutse \u00fchise laua taha jutupunkte arutama. N\u00e4iteks Tallinnas toimunud kohtumisel r\u00e4\u00e4giti noorm\u00e4ngijate arendamisest, alaealiste m\u00e4ngijate \u00fcleminekutest, solidaarsusmaksetest ja veel mitmetest \u00f5iguslikest teemadest. Nende m\u00f5ttevahetuste toel saab EFC eurooplaste vajaduste eest seista.<\/p>\n

PSG = Kalju = Bayern = Trans \n<\/p>\n

Michael Verschueren r\u00f5hutas intervjuus korduvalt, et EFC t\u00f5epoolest kuulab \u00e4ra iga h\u00e4\u00e4le. Mis sest, et n\u00e4iteks Pariisi Saint-Germaini v\u00f5i M\u00fcncheni Bayerni oma k\u00f5lab suurt pilti vaadeldes kordades valjemalt kui Kalju v\u00f5i IFK Mariehamni oma. \n<\/p>\n

“Me oleme UEFA ja FIFA jaoks k\u00f5ige olulisem huvir\u00fchm, sest esindame niiv\u00f5rd suurt hulka klubidest. Seda teades ei ole kuidagi loogiline anda suurtele klubidele rohkem h\u00e4\u00e4lt kui v\u00e4ikestele. See on muidugi fakt, et suured klubid toodavad rohkem kasumit, nad on suuremad br\u00e4ndid, aga meie jaoks EFC-s on iga liige t\u00e4pselt sama suur. Meil on oma pere, kus on oluline iga klubi,” tutvustas Verschueren. \n<\/p>\n

\"Eestist \n<\/p>\n

Ta j\u00e4tkas, et samas on Eestist p\u00e4rit klubidele EFC-st rohkem kasu. “Ma usun, et v\u00e4ikeste liigade ja klubide jaoks on oluline saada EFC poolt tuge. Kui me r\u00e4\u00e4gime Eestist, siis on siinse alaliidu ja liiga tase p\u00e4ris hea. Suhtlus ja maksed klubide ja alaliidu vahel on l\u00e4bipaistvad, midagi ei hoita kuidagi kinni,” kirjeldas Belgiast p\u00e4rit juht.<\/p>\n

“See on v\u00e4ike koht ja see on teie enda teha, et liiga kasvaks ja suudaks pikas plaanis pakkuda konkurentsi aina suurematele tegijatele. See ongi koht, kus meil EFC-na on suur roll. Meil on meeletult teavet, mida saame ja tahame klubidele edasi anda. Me oskame jagada mitmeid ja mitmeid edulugusid teistest riikidest. Meie t\u00f6\u00f6 on kuulata need klubid \u00e4ra ja pakkuda oma abi.” \n<\/p>\n

Uued v\u00f5idud ootavad juba reas \n<\/p>\n

EFC viimatine ja v\u00f5ib-olla isegi seni suurim v\u00f5it on UEFA-ga koost\u00f6\u00f6s loodud \u00fchisettev\u00f5te UC3, mis haldab nii naiste kui meeste eurosarjade kommerts\u00f5igusi (tele\u00f5igused, sponsorlus ja turundamine). Varem vaid UEFA-le kuulunud haldusala on seel\u00e4bi strateegilisem, tulusam, \u00fchtsem ning eeldatavalt ka v\u00e4hem konfliktne. Ka t\u00f5stis 2025. aasta s\u00fcgisel loodud partnerlus klubid v\u00e4\u00e4ritult pidevas arengus olevate eurosarjade k\u00e4ek\u00e4igu ja edukuse keskmesse. \n<\/p>\n

“Meil on palju suuri v\u00f5ite! Aga t\u00f5esti \u00fcks viimase aja suurimaid on UEFA-ga koos loodud UC3. Ja neid v\u00f5ite on veel tulemas. Ma ei saa midagi konkreetset veel avaldada, aga n\u00e4iteks on arutluse all rahvusvaheline kalender ja erinevad k\u00fcsimused seoses solidaarsusmaksetega. Ka meie organisatsiooni pidev kasv on minu jaoks suur v\u00f5it,” avas Verschueren. \n<\/p>\n

\"Kohtumine \n<\/p>\n

Meediast on pallurite enda s\u00f5nuv\u00f5ttude toel enim k\u00e4inud l\u00e4bi m\u00e4ngukalender. On suur hulk neid, kes peavad aastas k\u00f5ikide sarjade peale kokku isegi 60-70 kohtumist. Lihtsat matemaatikat rakendades t\u00e4hendab see vahetpidamata m\u00e4ngimist iga 5 p\u00e4eva tagant. See orav-rattal-graafik on ilmselgelt kurnav nii kehale kui meelele ning meelitab ligi raskeid vigastusi.<\/p>\n

EFC pole oma senistes aruteludes j\u00f5udnud kuldse keskteeni – kuidas panna suurturniiridele tulesid ja vilesid juurde nii, et m\u00e4ngijad saaksid j\u00e4\u00e4da iseendaks. “Meie peamine eesm\u00e4rk on m\u00e4ngijate heaolu: m\u00e4ngijad peavad saama puhata. Samas oleme alles kokku leppimas, kuidas defineerida puhkust ja kui kaua see peaks kestma. J\u00e4rgmine samm on kalendrite koosk\u00f5lastus: kus on FIFA turniirid, kus on UEFA omad, millised m\u00e4ngud on klubi- ja millised alaliidup\u00f5hised,” kirjeldas Verschueren mitmetahulist protsessi. \n<\/p>\n

“Ja muidugi v\u00e4ga palju s\u00f5ltub turust. Sest on v\u00e4ga-v\u00e4ga suuri turge, kus suured klubid peavad liiga palju m\u00e4nge, aga samal ajal v\u00e4iksed tahavad just rohkem m\u00e4ngida. See k\u00f5ik tuleb \u00fchendada \u00fchte suurde pilti ja siis on EFC \u00fclesanne olla neis aruteludes kaasatud. Peame k\u00f5ikide osapooltega \u00fchiselt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima, mis on see parim tulem.” \n<\/p>\n

Kindlale retseptile alati toetuda ei saa \n<\/p>\n

\u00dchte kindlat vastust v\u00f5i universaalset mudelit pole Verschuereni s\u00f5nul paljude teemade puhul. Jutt j\u00f5udis ka selleni, et Eesti liiga suureks murekohaks on pealtvaatajate huvi nappus: nii staadionil kui telerite ees v\u00f5iks olla kordades rohkem inimesi. Viimane toimib Eesti turul teatavasti kas YouTube’i v\u00f5i ERR’i vahendusel.<\/p>\n

“Peamine on j\u00e4rgida turu d\u00fcnaamikaid. Kui klubid on andnud \u00fclekande\u00f5igused liigale, siis liiga peab leidma parima v\u00f5imaliku kokkuleppe arvestades f\u00e4nnide vajadusi. Nad peavad saama aru, kuidas jalgpalli vaadatakse. Kindlasti on oluline ka, et klubid saaksid sellest maksimaalset tulu. See on see, mida me teeme ka UC3 puhul: uued nimed tulevad peale, aga peame suutma hoida head tasakaalu k\u00f5ikide osapoolte vahel,” j\u00e4tkas ta. \n<\/p>\n

\"Kohal \n<\/p>\n

J\u00e4rgmisena saab EFC suuremalt kokku naiste jalgpalli konverentsiks. Milline pilt hetkel vastu vaatab? “Naiste jalgpall on samuti meie jaoks v\u00e4ga oluline. On riike, kus see on meeletus kasvus, aga ka riike, kus see on tohutu surve all, sest on endiselt v\u00e4ga suurt kahjumit teeniv. Seega on meie \u00fclesanne panna rohkelt energiat selle toetamisse. Kui me oleme v\u00f5imelised laskma naiste jalgpallil tervikuna vohada nagu meeste jalgpallil 1980ndatest t\u00e4naseni, siis olen 100% kindel, et naiste jalgpalli tulevik on helge,” usub ta. \n<\/p>\n

“Aga kindlasti on veel v\u00e4ga palju keerulisi turge. Ka Belgia. Meil on m\u00f5ned tiimid – n\u00e4iteks Anderlecht -, mis on professionaalsed ja neil l\u00e4heb h\u00e4sti. Aga need k\u00f5ik on samamoodi kahjumit teenivad. Isegi kui nad m\u00e4ngivad Meistrite liigas, sest need summad, mis sealt tulevad, ei ole tegelikult suured. Ehk ka meie turul on naiste jalgpall korralik v\u00e4ljakutse,” v\u00f5ttis EFC juhtfiguur ja Anderlechti president Michael Verschueren kokku. \n<\/p>\n

EFC-sse kuuluvad k\u00f5ik t\u00e4navused Premium liiga klubid. Lisaks ka JK Tallinna Kalev ja Tallinna FC Ararat ehk kokku 12 klubi. PEC-kohtumisest v\u00f5ttis osa neist enamus.\u00a0 <\/p>\n