![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/Sirp-14-2026_0020__art_r1-255x255.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Leonora Carrington, Kuuldesarv. Inglise keelest t\u00f5lkinud J\u00fcri Kolk, j\u00e4rels\u00f5na kirjutanud Leenu Nigu, toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Asko K\u00fcnnap. Salv, 2025. 176\u00a0lk.<\/p>\n
Kirjutan neid ridu 18.\u00a0m\u00e4rtsil kell\u00a015, mil \u00fcle Eesti \u00fc\u00fcrgavad s\u00f5jasireenid, katseks. V\u00e4hemalt praegu katseks. Sireeni saatel m\u00fcriseb pesumasin, puuride unnates vahetatakse kortermaja r\u00f5dusid, meilikast plingib ja k\u00f5liseb, telefon v\u00e4riseb. Paks kevadtolm neid helisid ei summuta ja ma m\u00f5tlen: kui hea oleks mitte kuulda. Nii nagu Marian Leatherby.<\/p>\n
Marian Leatherby on praeguseks \u00fche tuntuma s\u00fcrrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni romaani \u201eKuuldesarv\u201c (1974) 92aastane peategelane. Nimi Leatherby k\u00f5lab \u00fche v\u00f5imaliku h\u00e4\u00e4lduse j\u00e4rgi kui let her be ehk \u201elase tal olla\u201c. Kui hea oleks lihtsalt elada oma pehmes kortsus kehas pehmet elu une ja reaalsuse, m\u00fctoloogia ja ajaloo, mineviku ja oleviku s\u00fcrrealistlikul piiril ning v\u00f5tta maagiline kuuldesarv v\u00e4lja ainult siis, kui on isu kuulda kindlaid helisid, n\u00e4iteks linnus\u00e4dinat, mida isegi s\u00f5jasireen (veel) t\u00e4ielikult ei neela.<\/p>\n
See ei ole nunnu vanaemalugu<\/p>\n
Carringtoni \u201eKuuldesarve\u201c s\u00f5num ei ole siiski k\u00f5rvade kinnikatmine elu ebameeldivuste ees. Vastupidi, romaanis kuulevad Marian ja teised hambutud, kiilasp\u00e4ised ja muude h\u00e4dadega hoolde\u00adkodusse saadetud eakad naised jumalannade kutset p\u00e4\u00e4sta maailm\u00a0\u2013 t\u00f5esti kogu maailm k\u00f5ikide olenditega\u00a0\u2013 h\u00e4vitusliku institutsionaalse religiooni, eriti kristluse, ja patriarhaadi k\u00e4est. Nagu Marian m\u00f5tiskleb: \u201e..\u00a0miks kummardada midagi, mis l\u00e4kitab sulle ainult taude ja tapatalguid? ja miks s\u00fc\u00fcdistatakse k\u00f5iges Eevat?\u201c (lk\u00a025). Carrington k\u00fcsib reaalsust nihestavas tekstis, kes mida kuuleb ning millal\u00a0\u2013 ja kas \u00fcldse\u00a0\u2013 saab kuulmisest kuulamine. Raamatu 2005.\u00a0aasta kordustr\u00fcki (Penguin Classics) sissejuhatuses nendib Ali Smith, et \u201e\u201eKuuldesarv\u201c on raamat s\u00fcgavast oskamatusest suhelda ja suhestuda; selle keskmes on inimesed, kes ei kuule \u00fcksteist v\u00f5i ei soovi kuulda\u201c.<\/p>\n
Nagu \u00f6eldud, saadetakse romaani peategelane ja minajutustaja Marian Leatherby hooldekodusse. Kui Mariani parim s\u00f5branna Carmella poleks talle kinkinud maagilist kuuldesarve ja kui Marian poleks oma perekonda uue abivahendiga pealt kuulanud, oleks ta hooldekodusse saatmisest saanud teada vaid paar p\u00e4eva enne minekut. Marian ise tunneb, et on \u201eendiselt kasulik \u00fchiskonnaliige\u201c, ja usub, et ta v\u00f5ib olla \u201emeeldiv ja am\u00fcsantne\u201c (lk\u00a05), kui hetk tundub olevat \u00f5ige.1 Marian m\u00f5istab siiski, miks ta n\u00e4ib oma pojale, miniale ja pojapojale vaevalt inimesena\u00a0\u2013 pigem \u201eilatseva kotina t\u00e4is roiskuvat liha\u201c, nagu lapselaps Robert selle s\u00f5nastab (lk\u00a015). Algusest peale on selge, et raamatust ei leia lugu nunnudest vanaemadest, kes armastavad oma perekonda ja keda perekond vastu armastab. Ka Marian teeb miniale selgeks, et \u201emitte miski Robertisse puutuv pole minu jaoks p\u00f5nev\u201c (lk\u00a056). Ei, Marianile on p\u00f5nevam tema parim s\u00f5branna Carmella, nende jutud. J\u00f5udnud hooldekodusse, pakuvad talle elevust kaaselanikud ja maal, millel pilgutab silma salap\u00e4rane nunn.<\/p>\n
Marian pakib hooldekodusse minekuks kohvri nii, nagu l\u00e4heks reisile Lapimaale. Olles p\u00e4rit Inglismaalt ja elades Mehhikos, igatseb ta k\u00fclma ja talve, kasepuid ja kuuvalguses helendavat lumevaipa ning on aastaid unistanud naasmisest maakera p\u00f5hjapoolkerale. Hooldekodu on k\u00f5ike muud kui tavaline, n\u00e4iteks on elanike majakesed seene-, kinga- ja tordikujulised. Marian hakkab elama tornis, kus pole peale voodi suurt midagi\u00a0\u2013 muu m\u00f6\u00f6bel on seintele maalitud. Hooldekodu juhivad doktor Gambit ja tema naine proua Gambit \u2013 padukristlik paar, kes sunnib k\u00f5iki hooldekodu elanikke askeetlikult l\u00e4bi ajama ja veidraid rituaale j\u00e4rgima, et j\u00f5uda T\u00f5eni. Romaan l\u00f5peb apokal\u00fcptiliselt k\u00fclmas ja lumises maailmas, kus ellu on j\u00e4\u00e4nud vaid k\u00e4put\u00e4is vanainimesi ja loomi.<\/p>\n
Aja kulg s\u00fcrrealistlikus tekstipuntras<\/p>\n
Marian on oma loo kirja pannud tagasi\u00advaatavalt just selles k\u00fclmas, j\u00e4\u00e4tunud maailmas. \u201eKuuldesarve\u201c vorm toetab loos aja kulgemist ja kujutamist: algus on rahulik, argine, aeglane. Romaanil pole peat\u00fckke. Esimesed 65 lehek\u00fclge on kirjutatud \u00fchtlase rahulikult kulgeva loona, kus Marian kirjeldab oma elu pere juures ja hooldekodus, sealseid inimesi, oma \u00fcmbrust ning m\u00fcstilist maali, millel kuidagi nurjatult silma pilgutava nunna ristib Marian donja Rosalinda Alvarez Cruz della Cuevaks. Alates 66.\u00a0lehek\u00fcljest hakatakse teksti osi eraldama. Umbes 70.\u00a0lehek\u00fclje paiku selgub, et pildil kujutatud nunnal oligi just niisugune nimi ning et see kunagi ammu L\u00f5una-Euroopas elanud abtiss donja Rosalinda trotsis kristlust lausa ohjeldamatult. Kui Mariani k\u00e4tte satub v\u00e4ike raamat maalil kujutatud nunna elust, tuleb narratiivi p\u00f6\u00f6rdepunkt: lugeja on n\u00fc\u00fcd uues loos, mis paikneb Mariani loo sees.<\/p>\n
Ingliskeelses v\u00e4ljaandes on see tekst, mida Marian loeb, esitatud v\u00e4iksema fondiga. See juhatab selgelt arvamusele, et narratiiv ja sealne info tihenevad. Eesti keeles niisugust visuaalset eristust ei ole, aga k\u00fcllap annabki see tugevamalt edasi mulje, et Rosalinda ja Mariani lood on tihedalt seotud. K\u00fcll on aga eristatud donja Rosalinda raamatu sees olevad kirjad, mis tekitavad juba k\u00e4sil olevatesse lugudesse veel kolmandagi loo. Viis, kuidas need lood loo sees on narratiivis esitatud, tihendab kujutatavat hetke: Marian loeb lugusid kaugest minevikust, mis kummitab olevikku, ja nagu lugeja l\u00f5pus teada saab, m\u00e4\u00e4rab tuleviku. Niisugune vorm venitab romaani ajalise haarde s\u00fcgavamaks. Lugedes tekib teatav info \u00fclek\u00fcllus\u00a0\u2013 ei ole lihtne hallata teadmisi k\u00f5igist neist sajandite v\u00e4ltel aset leidnud ja omavahel seotud lugudest. Nagu Mariani ammune s\u00f5ber Marlborough on s\u00f5ltuvuses reisimisest (lk\u00a0161), annab Mariani narratiiv edasi m\u00fc\u00fctide r\u00e4ndamist ajas ja ruumis.<\/p>\n
Teose eestikeelses versioonis pole kahjuks originaalis leiduvaid illustratsioone, mille on teinud romaani autori poeg Pablo Weisz Carrington. Illustratsioonid m\u00f5jutavad lugemist: eesti versioonis ei leidu teose \u00fcha kiirenevas l\u00f5puosas midagi, mis tempot v\u00e4hendaks. Ingliskeelses tekstis t\u00f5mbavad illustratsioonid tempot maha ning m\u00f5juvad kogu teose v\u00e4ltel omamoodi peatustena. Muidugi suunavad need ka lugeja kujutlusv\u00f5imet.<\/p>\n
M\u00f5lemas keeles j\u00e4rgneb donja Rosalinda raamatu l\u00f5pule j\u00e4rsk langus tagasi olevikku, tagasi Mariani juurde hooldekodusse, kus hakkab n\u00fc\u00fcd lahti rulluma planeet Maa ootamatu j\u00e4\u00e4tumine, mille on p\u00f5hjustanud pooluste nihkumine. T\u00f5eks hakkab saama Mariani \u201eema kujutelm ekvaatoril asuvast Monte Carlost ja lumest Biarritzis\u201c, mis \u201et\u00e4hendas tegelikult ennustust pooluste nihkumise kohta\u201c (lk\u00a0133). \u201eSellise muutuse m\u00f5ju oleks paljudele planeedi elanikele katastroofiline\u201c (samas).<\/p>\n
Keda ja miks me usume?<\/p>\n
Romaani k\u00f5igi lugude s\u00f5navara on lihtne ja lauseehitus kergesti j\u00e4lgitav. See paistab olevat autori teadlik valik, et hoida niigi peadp\u00f6\u00f6ritav s\u00fc\u017eee selge ja arusaadav. Marian ise v\u00e4idab, et on loo kirja pannud \u201eilma poeetiliste v\u00f5i muude liialdusteta\u201c (lk 165). Poeetilised liialdused v\u00f5i mitte, aga teoses on t\u00e4htsal kohal n\u00e4iteks libahundi j\u00e4reltulijad, kelle esivanemaid kommunistide v\u00f5im Ungaris taga kiusas, hundipeaga naised, tants, mis kutsub esile mesilasjumalanna, ja eliksiir, mis paneb inimesed h\u00f5ljuma\u00a0\u2026 Romaan on tihedalt t\u00e4is viiteid m\u00fc\u00fctidele, jumalatele ja jumalannadele, kes v\u00e4idetavalt on seotud p\u00fchakute ja ajalooliste isikutega.<\/p>\n
\u201eKuuldesarves\u201c on niisiis palju fantastika ja maagilise realismi elemente. Teoses leidub palju seesuguseid seiku, mis n\u00e4ivad v\u00f5imatud, sest on nii ebat\u00f5en\u00e4olised. N\u00e4iteks on 92aastase Mariani ema 110aastane ja elab Inglismaal (lk\u00a07)\u00a0\u2013 sedav\u00f5rd k\u00f5rge iga on v\u00f5imalik, ent \u00fclimalt haruldane. See on Carringtoni viis k\u00fcsida: keda me usume ja miks?<\/p>\n
Kogu Mariani jutustus on ebausutav, kuiv\u00f5rd minajutustaja v\u00f5ib olla seniilne. Mariani pere v\u00e4idab, et ta ongi seniilne, ja Marian ise arvab ka, et ilmselt on, aga ei saa seda kinnitada ega \u00fcmber l\u00fckata, kuna ta pole kindel, mida s\u00f5na \u201eseniilne\u201c t\u00e4hendab (lk\u00a016). K\u00f5rges eas peategelase seniilsus ei olegi t\u00e4htis, kuiv\u00f5rd ta tajub maailma eesk\u00e4tt eetiliselt, mitte ratsionaalselt.<\/p>\n
Carrington on v\u00e4itnud, et kunstit\u00f6id pole m\u00f5tet l\u00f5puni seletada ning et neid on v\u00f5imatu kokku v\u00f5tta. Ent sellel romaanil on siiski selge s\u00f5num, mis kohati on ka selgelt s\u00f5nastatud. \u201eEhkki me oleme vabaduse k\u00e4tte v\u00f5itnud v\u00f5rdlemisi hilises elus, ei ole meil v\u00e4himatki kavatsust seda uuesti k\u00e4est lasta,\u201c deklareerib Georgina, \u00fcks hooldekodu elanik, p\u00e4rast seda, kui naised on kollektiivselt otsustanud doktor Gambitile vastu hakata (lk\u00a0130). Loo keskmes on eakad naised\u00a0\u2013 \u00fchiskonnagrupp, kelle h\u00e4\u00e4lel on v\u00e4ga v\u00e4he k\u00f5lapinda. Nagu Leenu Nigu p\u00f5hjalikus j\u00e4rels\u00f5nas nendib, on vanade naiste seadmine loo keskmesse \u00fchtlasi Carringtoni viis kritiseerida meess\u00fcrrealistide naiseideaali femme enfant\u2019i\u00a0\u2013 arusaama naisest kui lapselikust naiivsest muusast, kes ise suurt ei loo ega m\u00f5tle. \u201eKuuldesarves\u201c hakkavad (vanad) naised v\u00e4hemalt iseennast kuulama ja t\u00f5siselt v\u00f5tma. Selgub, et sellesama salap\u00e4rase torni sees, kus Marian elab, on veel saladusi, ja just seal tornis on naised s\u00f5na otseses m\u00f5ttes iseendaga kohtunud. Samuti kuulevad ja kuulavad nad ka \u00fcksteist ning kadunud v\u00f5i h\u00e4vitatud jumalannade kutset ning otsustavad kristlusest lahti \u00f6elda. P\u00e4\u00e4stmaks maailma inimeste h\u00e4vitust\u00f6\u00f6st, otsustavad nad ellu \u00e4ratada \u00fcrgse mesilasjumalanna Zam Pollumi ning t\u00e4idavad aastasadu Iirimaal peidus olnud Graali taas Jumalanna Eluhingusega, mille inimkond oli kunagi h\u00fcljanud (lk\u00a0165).<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/04\/Sirp-14-2026_0021__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\n