{"id":150417,"date":"2026-04-10T06:52:14","date_gmt":"2026-04-10T06:52:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150417\/"},"modified":"2026-04-10T06:52:14","modified_gmt":"2026-04-10T06:52:14","slug":"simpansid-ja-orangutanid-ahvivad-uksteise-naerunagusid-ulitapselt-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150417\/","title":{"rendered":"\u0160impansid ja orangutanid ahvivad \u00fcksteise naerun\u00e4gusid \u00fclit\u00e4pselt | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Inimahvidele meeldib \u00fcksteise n\u00e4oilmeid j\u00e4rele aimata, ja nad valdavad seda kunsti \u00fcllatavalt t\u00e4pselt.<\/p>\n<p>Briti teadlased eesotsas Diane Austryga Portsmouthi \u00dclikoolist kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-026-43992-w\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Scientific Reports<\/a>, et \u0161impansid ja orangutanid ahvivad sotsiaalse suhtluse ajal eriti meeleldi just \u00fcksteise naerun\u00e4gusid.<\/p>\n<p>Austry ja ta kaaslased vaatlesid uuringus 57 \u0161impansi ja 39 orangutani k\u00e4itumist m\u00e4ngulistes olukordades.<\/p>\n<p>Muu hulgas selgus, et kui \u00fcks ahv manas naerun\u00e4o ette nii, et \u00fclemised hambad ei paistnud, siis j\u00e4ljendasid teised ahvid ta ilmet suurema t\u00f5en\u00e4osusega kui paljastatud \u00fclahammaste korral.<\/p>\n<p>P\u00f5hjus on arvatavasti selles, et \u00fclahammaste n\u00e4itamine v\u00f5ib m\u00f5juda ka agressiivsuse m\u00e4rgina. Eriti v\u00e4ltisid \u00fclemiste hammaste vastastikust paljastamist just \u0161impansid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Teadlased t\u00f5devad, et inimahvide t\u00e4psus n\u00e4oilmete j\u00e4ljendamisel ei ole kehvem kui inimestel t\u00e4heldatav t\u00e4psus samal alal.<\/p>\n<p>On arvata, et see oskus on inimahvide seas miljoneid aastaid, v\u00f5ib-olla isegi \u00fcle k\u00fcmne miljoni aasta vana, ulatudes v\u00f5ib-olla ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna v\u00e4ljakujunemise aegadesse.<\/p>\n<p>Arvatavasti on see \u00fchiseluline baasoskus andnud inimlastele tugevaid evolutsioonilisi eeliseid. \u00dcksteise n\u00e4oilmete matkimine v\u00f5ib aidata paremini m\u00f5ista \u00fcksteise emotsioone ja \u00fcksteise k\u00e4itumist ette aimata.<\/p>\n<p>Inimeste puhul on juba varasemast teada, et m\u00f5ned n\u00e4oilme t\u00fc\u00fcbid on eriti nakkavad, n\u00e4iteks niinimetatud Duchenne&#8217;i naeratus \u2014 siiras naeratus, millesse on peale suu kindlasti kaasatud ka silmad.<\/p>\n<p>Selline enamasti tahtmatult tekkiv naeratus tugevdab ps\u00fchholoogide s\u00f5nul sotsiaalset sidet, v\u00e4ljendab ja \u00e4ratab usaldust ning aitab v\u00e4ltida konflikti.<\/p>\n<p>Varasemaist uuringuist on teada seegi, et inimesed ja \u0161impansid kasutavad naerun\u00e4gude ettemanamiseks \u00fchtesid ja samu n\u00e4olihaseid.<\/p>\n<p>Edaspidi soovivad teadlased l\u00e4hemalt uurida sedagi, kuidas j\u00e4ljendavad inimahvid \u00fcksteise n\u00e4oilmeid ka v\u00e4ljaspool m\u00e4ngulist konteksti.<\/p>\n<p>Praegu uuritud ahvid elasid k\u00f5ik inimeste \u00fclalpeetavana, \u0161impansid Sambias ja orangutanid Malaisias.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimahvidele meeldib \u00fcksteise n\u00e4oilmeid j\u00e4rele aimata, ja nad valdavad seda kunsti \u00fcllatavalt t\u00e4pselt. Briti teadlased eesotsas Diane Austryga&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":150418,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7217,28,29,95,70859,70858,70860,19,70857,25,10279,17198,32825,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-150417","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hominiid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-matkimine","tag-naerunagu","tag-naoilme","tag-news","tag-orangutan","tag-populaarseimad-lood","tag-simpans","tag-suhtlus","tag-tapsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116379093873227154","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=150417"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150417\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/150418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=150417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=150417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=150417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}