{"id":15045,"date":"2025-10-09T02:26:08","date_gmt":"2025-10-09T02:26:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15045\/"},"modified":"2025-10-09T02:26:08","modified_gmt":"2025-10-09T02:26:08","slug":"kuprosel-tabati-parast-16-aastast-ootamist-arctic-sea-piraatide-vaidetav-ninamees-juhtum-oli-seotud-ka-eestiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15045\/","title":{"rendered":"K\u00fcprosel tabati p\u00e4rast 16-aastast ootamist Arctic Sea piraatide v\u00e4idetav ninamees. Juhtum oli seotud ka Eestiga"},"content":{"rendered":"<p class=\"western\">K\u00fcprose sadamas peeti laup\u00e4eval kinni 1978. aastal s\u00fcndinud Iisraeli kodanik Aleksei Kertsgur, keda Interpol otsis taga seoses kaubalaeva <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/25283025\/arctic-sea\" tag-id=\"25283025\">Arctic Sea<\/a> kaaperdamisega 2009. aastal. K\u00fcprose meedia teatel saabus Kertsgur saarele Iisraeli firma Mano Maritime kruiisilaeva pardal ja peeti kinni Venemaa taotletud rahvusvahelise vahistamism\u00e4\u00e4ruse alusel. V\u00e4idetavalt allus talle <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/26016109\/lati\" tag-id=\"26016109\">L\u00e4ti<\/a>, Eesti ja Vene piraatidest koosnev meeskond.<\/p>\n<p class=\"western\">S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi organiseeris ja koordineeris vahistatu Soomest Al\u017eeeriasse suundunud ja Malta lipu all s\u00f5itnud kaubalaeva r\u00fcndamist. Viimaste aastak\u00fcmnete meres\u00f5idu ajaloos on tegu \u00fche salap\u00e4rasema intsidendiga, kuid Vene v\u00f5imude s\u00f5nul vastutas kaaperdamise planeerimise ja l\u00e4biviimise eest just Kertsgur.<\/p>\n<p>Salap\u00e4rane kaaperdamine<\/p>\n<p class=\"western\">Vene prokur\u00f6ride v\u00e4itel tungis 24. juulil 2009 Arctic Sea pardale r\u00fchm relvastatud mehi, kes esines politseiametnikena. Juhtum toimus Rootsi territoriaalvetes, \u00d6landi ja Gotlandi saarte vahelisel alal. Laev vedas pardal puidulasti ning seal viibis 15 meeskonnaliiget, k\u00f5ik Vene kodanikud.<\/p>\n<p class=\"western\">R\u00fcndajad peksid meremehi, sidusid nad kinni ja lukustasid kajutitesse, v\u00f5ttes laeva enda kontrolli alla. M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem katkes kaubalaevaga side. Hiljem n\u00f5udsid r\u00fcndajad 1,5 miljoni dollari suurust lunaraha, \u00e4hvardades vastasel juhul laeva uputada ja meeskonna tappa.<\/p>\n<p class=\"western\">Juhtum tekitas rahvusvahelise skandaali ning oletusi, et laeval v\u00f5idi tegelikult kasutada relvade smugeldamiseks ning et asjaga v\u00f5ivad olla seotud luureteenistused. Vene v\u00f5imud eitavad neid v\u00e4iteid ning kinnitavad, et tegu on klassikalise piraatlusega. 2009. aasta 17. augustil sai Roheneemesaartest 300 meremiili kaugusel laeva k\u00e4tte Vene merev\u00e4e patrullalus Ladn\u00f5i. Meeskond vabastati ning kinni peeti kaheksa kahtlusalust, kes olid Eesti, L\u00e4ti ja Vene kodanikud.<\/p>\n<p class=\"western\">2011. aastal m\u00f5isteti kuus neist Arhangelski oblastikohtus s\u00fc\u00fcdi piraatluses ja inimr\u00f6\u00f6vis. L\u00e4ti kodanikule Vitalijs Lepinsile m\u00e4\u00e4rati seitsmeaastane vangistus. Teine L\u00e4ti kodanik Dmitrijs Savins m\u00f5isteti juba varem s\u00fc\u00fcdi Moskva linnakohtus ja talle m\u00e4\u00e4rati seitsmeaastane vangistus k\u00f5ige rangema re\u017eiimiga karistuskoloonias. Arhangelski kohtuprotsessil andis Savins tunnistusi ning r\u00e4\u00e4kis kaaperdamise ettevalmistusest ja l\u00e4biviimisest.<\/p>\n<p class=\"western\">Eesti kodanik Jevgeni Mironov m\u00f5isteti samuti seitsmeks aastaks vangi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kohtualusest m\u00e4\u00e4rati Igor Borissovile 12 aastat ning Aleksei Andrju\u0161inile, Dmitri Bartnjevile ja Aleksei Bulevile k\u00fcmme aastat vangistust. Kuuest Arhangelski kohtualusest tunnistas t\u00e4ielikult s\u00fc\u00fcd vaid Eesti kodanik Mironov. \u00dclej\u00e4\u00e4nud tunnistasid s\u00fc\u00fcd vaid osaliselt.<\/p>\n<p class=\"western\">Prokuratuuri s\u00f5nul tegutsesid kurjategijad organiseeritud j\u00f5uguna, neutraliseerides meeskonna, l\u00fclitades v\u00e4lja sides\u00fcsteemid ja hoides laeva enda k\u00e4es mitu n\u00e4dalat.<\/p>\n<p>   <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/b3456328-faec-4ca9-8667-ec5223e0da0b.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Ainuke meedias levitatud pilt Aleksei Kertsgurist\"\/>    <\/p>\n<p>Seosed L\u00e4ti ja Eesti ettev\u00f5tjatega<\/p>\n<p class=\"western\">Aleksei Kertsgur oli omal ajal Riias tuntud reklaami\u00e4rimees, keda seostati kaaperdamise korraldamisega juba 2009. aastal. Vene uurijate s\u00f5nul tegeles ta piraatide v\u00e4rbamisega ja operatsiooni logistilise juhtimisega.<\/p>\n<p class=\"western\">Ajalehe Eesti Ekspress omaaegse kajastuse j\u00e4rgi suhtles \u00fcks korraldajaid Dmitrijs Savins mitme tuntud Eesti ettev\u00f5tjaga, kelle seas olid Heiti H\u00e4\u00e4l ja endine Eesti luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross. Savins oli laevandusettev\u00f5tte Pakri Tankers juht ning kasutas oma sidemeid v\u00e4idetavalt ka operatsiooni ettevalmistamiseks.<\/p>\n<p class=\"western\">Uurijate s\u00f5nul hakkasid Savins ja teised kaasosalised r\u00fcnnakut planeerima 2009. aasta alguses ning soetasid t\u00e4ispuhutava mootorpaadi ning harjutasid Portugalis sellega s\u00f5itmist. Kuna katse ei olnud edukas, naases grupp L\u00e4tisse ja alustas seal ettevalmistusi.<\/p>\n<p class=\"western\">Kaaperdamise l\u00e4biviijad v\u00e4rvati Eesti ja L\u00e4ti residentide seast, kellele \u00f6eldi, et nad hakkavad t\u00f6\u00f6le laevakaitsjatena. Metsades ja \u00fc\u00fcripindadel korraldati \u00f5ppuseid, kus uuriti kaubalaeva ruumiplaani ning harjutati r\u00fcnnaku l\u00e4biviimist.<\/p>\n<p class=\"western\">2009. aasta 24. juuli \u00f6\u00f6sel l\u00e4henes laevale Arctic Sea pimeduse katte all kaheksa musta riietatud ja relvastatud meest. Nad h\u00fc\u00fcdsid p\u00e4he\u00f5pitud ingliskeelseid k\u00e4sklusi, astusid laeva pardale ja v\u00f5tsid meeskonna pantvangi.<\/p>\n<p>V\u00e4ljaandmine Venemaale pole kindel<\/p>\n<p class=\"western\">K\u00fcprosel kinni peetud Aleksei Kertsguri v\u00e4ljaandmise peab otsustama sealne kohus. Kui K\u00fcpros otsustab Venemaa palve rahuldada, \u00e4hvardab teda kohtu alla andmine relvastatud piraatluse, inimr\u00f6\u00f6vi ja v\u00e4ljapressimise s\u00fc\u00fcdistusega.<\/p>\n<p class=\"western\">Kertsguri kaitsja on Iisraeli advokaat Nir Yaslovitz, kes juhib t\u00e4helepanu, et Venemaa vahistamistaotlus esitati m\u00e4rkmisv\u00e4\u00e4rse viivitusega. Advokaat v\u00e4ljendas kahtlust, kas taotlus on \u00fcldse \u00f5igusp\u00e4rane. \u201eArvestades Vene v\u00f5imude aastatepikkust viivitust, peaks juba see fakt iseenesest olema K\u00fcprose seaduste j\u00e4rgi piisavaks aluseks, et v\u00e4ljaandmisest keelduda,\u201c m\u00e4rkis advokaat.<\/p>\n<p>     Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120408911\/kuprosel-tabati-parast-16-aastast-ootamist-arctic-sea-piraatide-vaidetav-ninamees-juhtum-oli-seotud-ka-eestiga\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120408911\/kuprosel-tabati-parast-16-aastast-ootamist-arctic-sea-piraatide-vaidetav-ninamees-juhtum-oli-seotud-ka-eestiga\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare  <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcprose sadamas peeti laup\u00e4eval kinni 1978. aastal s\u00fcndinud Iisraeli kodanik Aleksei Kertsgur, keda Interpol otsis taga seoses kaubalaeva&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15046,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[9632,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9633,28,29,114,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-15045","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arctic-sea","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kupros","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-lati","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15045","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15045"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15045\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15046"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15045"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15045"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15045"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}