{"id":150457,"date":"2026-04-10T07:59:11","date_gmt":"2026-04-10T07:59:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150457\/"},"modified":"2026-04-10T07:59:11","modified_gmt":"2026-04-10T07:59:11","slug":"maria-jufereva-skuratovski-vordsustamine-keskerakonna-moodi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150457\/","title":{"rendered":"Maria Jufereva-Skuratovski: v\u00f5rdsustamine Keskerakonna moodi | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Keskerakondlane Jaak Madison avaldas arvamust<\/a>, et on aeg muuta vanemah\u00fcvitis k\u00f5igile \u00fchesuguseks. Kuna astusin ise 2021. aastal sama ettepanekuga v\u00f5rdsustamise reha otsa ning olin sunnitud tunnistama selle idee eluj\u00f5uetust, pean oma kohuseks selgitada, milles Madison eksib.<\/p>\n

Niisiis, t\u00e4pselt viis aastat tagasi otsustasin avalikus ruumis testida ideed, et vanemah\u00fcvitise suurus v\u00f5iks olla k\u00f5igile \u00fchesugune ja ulatuda 1600 euroni. Mulle tundus, et see summa rahuldaks enamust. Loomulikult oleksid k\u00f5rgeima m\u00e4\u00e4ra saajad rahulolematud, kuid kas neid on nii palju, et nende arvamusega arvestada, sest riigis on nii palju v\u00e4ikese palgaga naisi, mis l\u00f5puks peegeldub ka nende vanemah\u00fcvitise suuruses.<\/p>\n

Reaalsus osutus teistsuguseks<\/p>\n

Minu ettepanek ei leidnud toetust. Vastupidi, sain hulgaliselt kirju \u00e4rritunud naistelt, kes k\u00fcsisid, miks peaksid just nemad kaotama osa oma sissetulekust. Nad olid t\u00f6\u00f6tanud kahes kohas, teinud lisavahetusi, et tagada endale ja oma perele kindlus ajaks, mil nad lapsega kodus on. Ja n\u00fc\u00fcd peaksid nad kaotama, samal ajal kui need, kes ei t\u00f6\u00f6tanud v\u00f5i teenisid miinimumpalka, j\u00e4\u00e4ksid paremasse seisu.<\/p>\n

Need naised \u00fctlesid otse, et selline ettepanek karistab neid, kes on rohkem pingutanud. Ja see on eba\u00f5iglane. Mul tuli tunnistada, et neil oli \u00f5igus. See idee ei t\u00f6\u00f6tanud. Ja p\u00f5hjuseid on v\u00e4hemalt kolm.<\/p>\n

Esiteks v\u00e4idab Madison, et vanemah\u00fcvitis ei peaks olema vahend elatustaseme s\u00e4ilitamiseks ning k\u00fcsib retooriliselt, kas k\u00f5ik lapsed ei ole riigi silmis v\u00f5rdsed.<\/p>\n

Tuletan meelde, et vanemah\u00fcvitis loodi selleks, et s\u00e4ilitada pere senine elatustase p\u00e4rast lapse s\u00fcndi. Et naine ei peaks last saades kartma sissetuleku j\u00e4rsku langust v\u00f5i majanduslikku s\u00f5ltuvust partnerist.<\/p>\n

Mis puutub loosungisse “k\u00f5ik lapsed on v\u00f5rdsed”, siis on tegemist manipulatsiooniga. Loomulikult on k\u00f5ik lapsed riigi silmis v\u00f5rdsed ja seda kinnitavad universaalsed lastetoetused, suurperede toetused ja muud meetmed, mis kehtivad k\u00f5igile. Need on pikaajalised toetused, mis katavad lapse kasvatamist aastate jooksul.\u00a0<\/p>\n

“P\u00e4rast toetuse l\u00f5ppu peab pere nagunii ise hakkama saama ja suurema lapse kulud on m\u00e4rksa k\u00f5rgemad kui imiku omad.”<\/p>\n

Madison j\u00e4tab mainimata, et vanemah\u00fcvitist makstakse keskmiselt poolteist aastat, mis on juba iseenesest Euroopa Liidu kontekstis v\u00e4ga helde. Lapse kasvatamine aga sellega ei l\u00f5pe. P\u00e4rast toetuse l\u00f5ppu peab pere nagunii ise hakkama saama ja suurema lapse kulud on m\u00e4rksa k\u00f5rgemad kui imiku omad.<\/p>\n

Teiseks v\u00e4idab Madison, et vanemah\u00fcvitis sunnib naisi laste s\u00fcndi edasi l\u00fckkama kuni fertiilsuse piiri l\u00e4hedale ning tulemuseks on \u00fcksainus laps. See ei vasta t\u00f5ele. Esmas\u00fcnnitaja keskmine vanus on Eestis 29 aastat, 2005. aastal oli see 25. See ei ole varajane, kuid kindlasti mitte ka “viimane piir”. Viimane piir algab 40. eluaastast.<\/p>\n

Seega ei tulene otsus piirduda \u00fche lapsega vanusest, vaid majanduslikust ebakindlusest. Paljusid pidurdab ka usaldusv\u00e4\u00e4rse partneri puudumine.<\/p>\n

Kolmandaks, Jaak Madisoni kergek\u00e4elise hinnangu j\u00e4rgi on 2000-eurose palgaga naised \u00e4kitselt muutunud “rikasteks”, keda tuleb karistada vanemah\u00fcvitise v\u00e4hendamisega. See, et need samad “rikkad” naised on t\u00f6\u00f6tanud kahel t\u00f6\u00f6kohal v\u00f5i kahes vahetuses, et tagada endale keskmine elatustase, ei tule sellele v\u00f5rdsustajale p\u00e4hegi.<\/p>\n

Muide, just keskmise palgaga naised kritiseerisid mind viis aastat tagasi k\u00f5ige aktiivsemalt, aga mul j\u00e4tkus v\u00e4hemalt nii palju m\u00f5istust, et mitte nimetada neid rikasteks. Ma tean oma kogemusest, kui keeruline on naistel teha karj\u00e4\u00e4ri meestega v\u00f5rdsetel alustel, kui meestel on oluliselt v\u00e4hem koduseid kohustusi ja vastutust laste kasvatamisel. Seega ei tasu soolise ebav\u00f5rdsuse juuri otsida vanemah\u00fcvitise s\u00fcsteemist.<\/p>\n

Diagnoos on selge, ravi veel otsitakse<\/p>\n

Eesti suur mure on k\u00f5igile teada, see on madal s\u00fcndimus. Ja lahendust on vaja kiiresti.<\/p>\n

Vanemah\u00fcvitise v\u00f5rdsustamine seda ei lahenda. \u00dchiskond vajab teadlikku ja vastutustundlikku lapsevanemaks saamist, mitte “laste ostmist”. Samuti ei ole \u00f5iglane karistada keskmise sissetulekuga peresid, kes said omal ajal niigi l\u00f6\u00f6gi maksuk\u00fc\u00fcru t\u00f5ttu.<\/p>\n

V\u00f5imalik, et vanemah\u00fcvitise suurendamine kuni 28-aastastele noortele, kes saavad esimest korda lapsevanemateks, annaks neile julgust mitte l\u00fckata esimese lapse s\u00fcndi hilisemasse ikka. Just selle ettepanekuga tuli v\u00e4lja Reformierakond.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva noored on m\u00e4rksa finantskirjaoskavamad kui 25 aastat tagasi ega ole valmis ohverdama karj\u00e4\u00e4ri esimesi aastaid ja palgakasvu lapse saamise nimel. Ja mulle tundub, et see algatus v\u00f5ib osutuda t\u00f5husamaks kui proletaarne l\u00e4henemine “k\u00f5ik \u00e4ra v\u00f5tta ja \u00e4ra jagada”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keskerakondlane Jaak Madison avaldas arvamust, et on aeg muuta vanemah\u00fcvitis k\u00f5igile \u00fchesuguseks. Kuna astusin ise 2021. aastal sama…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":150458,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,19555,34,36,31,32,21,19460,13097,3704,28,29,70463,19,16421,25,3830,23,24,22,20,41358,30],"class_list":["post-150457","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isad","tag-jaak-madison","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maria-jufereva-skuratovski","tag-news","tag-perekonnad","tag-populaarseimad-lood","tag-sundimus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemahuvitised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116379357325044348","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=150457"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150457\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/150458"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=150457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=150457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=150457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}