{"id":150549,"date":"2026-04-10T09:39:18","date_gmt":"2026-04-10T09:39:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150549\/"},"modified":"2026-04-10T09:39:18","modified_gmt":"2026-04-10T09:39:18","slug":"droonilennud-toid-eesti-taas-valismeedia-huviorbiiti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/150549\/","title":{"rendered":"droonilennud t\u00f5id Eesti taas v\u00e4lismeedia huviorbiiti"},"content":{"rendered":"<p>Eestiga seotud julgeolekupoliitiliste kajastuste arv kasvas m\u00e4rtsis m\u00e4rgatavalt, peamiseks p\u00f5hjuseks Eesti \u00f5huruumi sattunud Ukraina droonid, selgub riigikantselei \u00fclevaatest, edastab BNS.<\/p>\n<p>Eelk\u00f5ige p\u00e4lvis rahvusvahelise meedia t\u00e4helepanu niinimetatud Auvere juhtum \u2013 kokku \u00fcle paari tuhande kajastuse pea sajas riigis. Sealhulgas k\u00e4sitlesid teemat k\u00f5ik suuremad v\u00e4ljaanded ja uudisteagentuurid AP, Reuters, Bloomberg, DPA, AFP ja teised. Eestis toimunut v\u00f5imendasid seda mainides ka teised artiklid, mis keskendusid Soomes alla kukkunud droonidele v\u00f5i ukrainlaste r\u00fcnnakutele Ust-Luuga, Primorsk ja Viiburi sadamatele.<\/p>\n<p>Valdavas osas tugineti Eesti meedias ilmunud materjalidele ning tsiteeriti Eesti\u00a0 k\u00f5neisikute pressikonverentsidel \u00f6eldut, mis tagas sisu adekvaatsuse. Samas lipsas sisse ka m\u00f5ningaid eksimusi \u2013 n\u00e4iteks ERR Newsi algselt kasutatud v\u00e4ljend \u201eRussian drone\u201c j\u00f5udis mitmesse v\u00e4ljaandesse. Hiljem k\u00fcll eksimus parandati. Kohati lisati ka ukrainlaste spekulatsioone, et Venemaa v\u00f5is droone tahtlikult Eesti suunas eksitada. Briti tabloidid paistsid silma oma tavap\u00e4rase pealkirjadramaatika, n\u00e4iteks \u201cVene droonid r\u00fcndasid v\u00f5tmet\u00e4htsusega elektrijaama, samal ajal kui Putin s\u00fcvendab agressioonis\u00f5da\u201d, samuti Kremli propaganda v\u00f5imendamisega.<\/p>\n<p>M\u00e4rtsis oli rahvusvahelise meedia p\u00f5hifookus L\u00e4his-Idal ehk s\u00f5jal Iraanis. Sellega seoses p\u00e4lvis ka Eesti omajagu meediat\u00e4helepanu, eelk\u00f5ige valmisoleku t\u00f5ttu arutada olukorda Hormuzi v\u00e4inas, eristudes sellega mitmest teisest Euroopa liitlasest, kes keeldusid osalemast USA juhitud operatsioonis. Samas toodi v\u00e4lja ka v\u00e4lisminister Margus Tsahkna seisukoht, et Euroopa liitlased soovivad m\u00f5ista Trumpi strateegilisi eesm\u00e4rke ja plaani.<\/p>\n<p>\u00dcllatavalt suurt t\u00e4helepanu ligi paarsaja kajastusega p\u00e4lvis ka Vene Su-30 h\u00e4vitajate \u00f5hupiiri rikkumine Vaindloo saare juures. Taaskord paistsid oma dramaatiliste pealkirjadega silma tabloidid, n\u00e4iteks \u201cNATO lennukid saadetakse kiiresti Venemaa s\u00f5jalennukit t\u00f5rjuma, kui see siseneb Eesti \u00f5huruumi\u201d, kuigi sisu oli reeglina tasakaalukam. Muuhulgas tsiteeriti peaministri ja v\u00e4lisministri rahustavaid sotsiaalmeediapostitusi: \u201eMeie \u00f5huruum on pidevalt j\u00e4lgitud ja kaitstud\u201c, mida \u00fctles peaminister Kristen (Michal, ning \u201eEesti julgeolekule ei olnud mingit ohtu\u201c v\u00e4lisminister Margus Tsahkna suu l\u00e4bi.<\/p>\n<p>Lisaks k\u00e4sitleti laiemalt Saksamaa, Eesti, Soome, L\u00e4ti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Rootsi juhtide \u00fcleskutset Euroopa Liidule kehtestada sisenemiskeeld Venemaa v\u00f5itlejatele, kes on osalenud Ukraina s\u00f5jas, viidates v\u00f5imalikule sisejulgeoleku ohule. Samuti kajastati Kreekas toimunud paadi\u00f5nnetust \u2013 Frontexi operatsioonil osalenud Eesti patrullkaater, mille pardal viibis ka Eesti suursaadik Kreekas, l\u00e4ks Kastellorizo saare l\u00e4hedal \u00fcmber ja uppus. \u00d5nneks p\u00e4\u00e4steti k\u00f5ik viis pardal olnud inimest ning vigastada saanud toimetati helikopteriga Rhodose haiglasse.<\/p>\n<p>Kuu negatiivsemaks s\u00fcndmuseks oli Vene sotsiaalmeediast alguse saanud marginaalne infooperatsioon, mis kutsus \u00fcles Ida-Eestis v\u00e4lja kuulutama \u201eNarva rahvavabariiki\u201c. Kuna \u201ckas Narva on j\u00e4rgmine\u201d narratiiv on L\u00e4\u00e4ne meedias levinud juba alates Krimmi anketeerimisest 2014. aasta kevadel ning p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi algust Ukrainas veelgi v\u00f5imendunud, pakkus \u201erahvavabariigi\u201c teema paraku koheselt huvi ka meediale. Kuu jooksul ilmus Euroopa riikides, eelk\u00f5ige Saksamaal ja Prantsusmaal mitusada \u201eNarva separatismist\u201c r\u00e4\u00e4kivat kajastust. Suurematest v\u00e4ljaannetest n\u00e4iteks Le Figaro\u00b4s, Bild\u00b4is ja Euronews\u00b4is, kusjuures viimane avaldas loo ligi k\u00fcmnes keeles, mis tagas uudise j\u00f5udmise v\u00e4ga laia lugejaskonnani.<\/p>\n<p>Algselt k\u00e4sitleti juhtumit peamiselt kui Venemaa m\u00f5jutustegevust ja h\u00fcbriids\u00f5ja elementi ning r\u00f5hutati, et tegemist on sotsiaalmeedias leviva kunstliku narratiiviga, mitte reaalse liikumisega. Samas seostati seda Donbassi stsenaariumiga ning t\u00f5lgendati kui katset testida NATO ja Euroopa vastupanuv\u00f5imet infooperatsioonide kaudu. Hiljem hakati \u201erahvavabariigi\u201c teemat siduma ka Auvere droonijuhtumiga \u2013 Venemaa v\u00f5ib kasutada Ukraina droonir\u00fcnnakuid ettek\u00e4\u00e4ndena Balti riikide vastu tegutsemiseks, samal ajal kui infooperatsioonid ja pingete \u00f5hutamine juba k\u00e4ivad. Samuti seostati seda NATO sisemiste pingete ja USA t\u00e4helepanu hajumisega seoses Iraani s\u00f5jaga, mis v\u00f5ivad anda Kremlile soodsa hetke alliansi \u00fchtsuse testimiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestiga seotud julgeolekupoliitiliste kajastuste arv kasvas m\u00e4rtsis m\u00e4rgatavalt, peamiseks p\u00f5hjuseks Eesti \u00f5huruumi sattunud Ukraina droonid, selgub riigikantselei \u00fclevaatest,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":150550,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,1274,70907,37,33,35,34,36,31,32,21,498,646,28,29,1131,54,19,25,6750,23,24,22,20,3615,55305,30],"class_list":["post-150549","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droonid","tag-droonilennud","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolek","tag-kristen-michal","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-margus-tsahkna","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikantselei","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaindloo","tag-valismeedia","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116379750408485580","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=150549"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150549\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/150550"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=150549"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=150549"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=150549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}