Statistikaameti andmetel kasvas \u00f6\u00f6bimiste koguarv 2026. aasta veebruaris v\u00f5rreldes eelmise aastaga ligi 3,8%, mis n\u00e4itab m\u00f5\u00f5dukat taastumist. Kasv tuleneb peamiselt v\u00e4listuristidest ja viibimise pikenemisest, samal ajal kui siseturism on j\u00e4tkuvas languses ja regionaalne jaotus on eba\u00fchtlane. <\/p>\n
Kuigi k\u00fclastusmahud annavad esmase pildi turu aktiivsusest on oluline ettev\u00f5tete tegeliku majandusliku seisu \u00fclevaateks vaja vaadata seda, millise hinna ja kasumlikkusega see n\u00f5udlus realiseerub. Nii n\u00e4itavad 2026. aasta veebruari ja m\u00e4rtsi andmed hotellisektoris k\u00fcll m\u00f5ningast elavnemist, kuid see tuleb eelk\u00f5ige suurema m\u00fc\u00fcgimahu, mitte k\u00f5rgemate hindade arvelt. <\/p>\n
Veebruaris oli hotellide tubade t\u00e4itumus j\u00e4tkuvalt madal, statistikaameti andmetel oli see 38% ja iga saadaval olev hotellituba teenis EHRL andmetel keskmiselt 41 eurot tulu p\u00e4evas, mis on veidi \u00fcle 1% k\u00f5rgem kui mullu samal ajal. M\u00e4rtsis n\u00e4eme m\u00f5lemas n\u00e4itajas kasvu. <\/p>\n
Samas pole selle kasvu taga hinnat\u00f5us. Veebruaris keskmine hind veidi langes ning m\u00e4rtsis j\u00e4i see praktiliselt samale tasemele v\u00f5rreldes eelmise aastaga. See t\u00e4hendab, et hotellid m\u00fc\u00fcvad k\u00fcll rohkem tube, kuid mitte k\u00f5rgema hinnaga. N\u00f5udlus on olemas, kuid see on selgelt hinnatundlik ning hotellide v\u00f5imalus hindu t\u00f5sta on piiratud. <\/p>\n
Veelgi selgemalt tuleb see pilt v\u00e4lja piirkondade l\u00f5ikes. Tallinnas kasvab k\u00fcll t\u00e4itumus, kuid seda tehakse hinnasurve tingimustes, keskmine hind on languses ja konkurents k\u00e4ib eelk\u00f5ige hinna kaudu. Tartus viitab olukord tugevale n\u00f5udlusele ja paremale positsioonile turul. P\u00e4rnus on aga pilt vastupidine, t\u00e4itumus p\u00fcsib madalamal kui eelmisel aasta samal ajal (seda koguni -4,4%) ja on n\u00e4ha, kui tugevalt m\u00f5jutavad turgu hooajalisus ja n\u00f5udluse k\u00f5ikumine. <\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes ei saa r\u00e4\u00e4kida \u00fchtlasest kasvust. Pigem n\u00e4eme, et osa turust liigub edasi, samal ajal kui teine osa j\u00e4\u00e4b selgelt surve alla ning just piirkondlikud erinevused on t\u00e4na sektori \u00fcks kesksemaid v\u00e4ljakutseid. <\/p>\n
K\u00e4ibemaksut\u00f5usust on saanud ettev\u00f5tete p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus <\/p>\n
Restoranide sektoris on esile kerkinud selge struktuurne halvenemine ja n\u00e4ib, et see on j\u00f5udnud k\u00e4esoleval madalhooajal kriitilise punktini. Kui varasemalt oli surve pigem ajutine ja seotud kohanemisega, siis n\u00fc\u00fcd on tegemist s\u00fcstemaatilise kasumlikkuse langusega. Lisaks tegutsevad ettev\u00f5tted oluliselt v\u00e4iksema puhvriga ning on muutunud haavatavamaks uute hinnamuutuste suhtes. <\/p>\n
Suurim surve tuleb kulude poolelt. Toidu, joogi ning t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude hinnad on oluliselt kasvanud, samas kui m\u00fc\u00fcgihindu ei ole olnud v\u00f5imalik samas tempos t\u00f5sta. Sektori l\u00f5pptarbijahinnad kasvasid 2025. aastal 5.2% (toitlustus ja majutus kokku), kuid olulised sisendhinnad kasvasid enam (toit ja mittealkohoolsed joogid 6.9% ning sektori t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud 9%). Tulemuseks on kiiresti kokku surutud marginaalid. Iga teenitud euro j\u00e4tab ettev\u00f5ttele v\u00e4hem alles kui varem. See t\u00e4hendab, et sektor liigub samm-sammult kahjumlikkuse suunas. <\/p>\n
Oluliseks murdepunktiks on osutunud 1. juulil 2025 j\u00f5ustunud k\u00e4ibemaksu t\u00f5us 22%-lt 24%-le, mis on olemasolevaid probleeme veelgi v\u00f5imendanud. Viimase aja jooksul on turult lahkunud \u00fcle 20 pikaajaliselt tegutsenud ja tugevat restorani. Maksu- ja tolliameti andmetel kasvab sektoris maksuv\u00f5lglaste arv. Olgu \u00f6eldud, et 01. jaanuaril 2025 toimus lisaks ka majutuseteenuse k\u00e4ibemaksut\u00f5us 9%-lt 13%ni. <\/p>\n
Ettev\u00f5tted on p\u00fc\u00fcdnud olukorraga kohaneda: t\u00f5stetakse hindu, suur osa on edasi l\u00fckanud investeeringud ning v\u00e4hendanud kulusid. Kuid hinnat\u00f5us on omakorda v\u00e4hendanud n\u00f5udlust, mis on viinud k\u00e4ibe edasise languseni. Nii on tekkinud n\u00f5iaring, millest v\u00e4ljumine on ettev\u00f5tete jaoks j\u00e4rjest keerulisem. <\/p>\n
See m\u00f5ju ei piirdu ainult restoranidega. K\u00e4ibe v\u00e4henemine t\u00e4hendab v\u00e4iksemaid tellimusi ka toidu- ja joogitootjatele, hulgim\u00fc\u00fcjatele, kohalikele talunikele ning teenusepakkujatele. Kui restoranid v\u00e4hendavad mahtusid v\u00f5i sulgevad uksi, kandub surve edasi kogu tarneahelasse alates tootmisest kuni logistika ja t\u00f6\u00f6kohtadeni (toitlustusteenuse sektoris t\u00f6\u00f6tab 20\u202f000 inimest). Eriti teravalt m\u00f5jutab see kohalikke ja v\u00e4iksemaid tootjaid, kelle jaoks restoranid on sageli oluline m\u00fc\u00fcgikanal. <\/p>\n
M\u00f5ju pole \u00fchtlane. K\u00f5ige tugevamalt tabab olukord v\u00e4ikeseid ja keskmise suurusega restorane ning piirkondlikku ja kogukondlikku ettev\u00f5tlust. Just neil ettev\u00f5tetel puudub v\u00f5imalus kulusid hajutada, hindu t\u00f5sta ilma kliente kaotamata v\u00f5i investeeringuid pikalt edasi l\u00fckata. <\/p>\n
Seet\u00f5ttu on toitlustussektor j\u00f5udnud punkti, kus maksut\u00f5us ei t\u00e4henda enam kohanemist, vaid muutub paljude ettev\u00f5tete jaoks otseselt elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimuseks. <\/p>\n
Eamets: ehitage spaa, siis turistid tulevad<\/p>\n
V\u00f5rreldes kahe viimase aasta sama perioodi keskmisega on hotellide t\u00e4ituvuse tulemus natuke madalam. Arvestades, et talv ei ole meil eriline turismiperiood, eriti kui ta veel nii k\u00fclm on nagu see veebruar juhtus olema, siis ei ole ka midagi v\u00e4ga \u00fcllatavat. Suvel, turismihooaja tipphetkedel j\u00f5uab t\u00e4ituvuse n\u00e4itaja Eestis keskmiselt 60%-ni, s\u00f5nab Bigbanki pea\u00f6konomist Raul Eamets statistikaameti andmete peale.<\/p>\n
Talle torkab silma, et k\u00f5ige madalam t\u00e4ituvus kippus olema nendes maakondades, kus ei ole spaa hotelle: Hiiumaa (8%), J\u00f5geva (11%), J\u00e4rvamaa (17%). AI andmetel Viljandimaal \u00fcks spaa hotell on (Suure Jaani tervisekeskus), aga ilmselt ei piisa sellest terve maakonna tarbeks, sest majutuskohtade t\u00e4ituvus oli Viljandimaal veebruaris 15%. Rapla maakonnas ei ole AI andmetel samuti spaad, aga majutuskohtade t\u00e4ituvus oli 32%. Samas on Raplamaal konkurentsitult k\u00f5ige v\u00e4hem majutuskohti Eestis. Teisalt on \u00f6\u00f6p\u00e4eva maksumus keskmiselt ainult 28 eurot, mis on samuti Eesti k\u00f5ige madalam n\u00e4itaja. K\u00f5ige kallim oli \u00f6\u00f6p\u00e4eva maksumus Hiiumaal \u2013 59 eurot. Keskmiselt maksis \u00f6\u00f6p\u00e4ev Eestis 45 eurot.<\/p>\n
Ida-Virumaa on t\u00e4nu oma Narva-J\u00f5esuu spaadele ning Toilale p\u00e4ris korraliku tulemusega \u2013 majutuskohtade t\u00e4ituvus 38%. K\u00f5ige k\u00f5rgem oli majutuskohtade t\u00e4ituvus meie peamistes turismi piirkondades: Tallinnas (49%), Tartus (48%) ning P\u00e4rnus (42%). \u201eSiit lihtne soovitus kohalikele ettev\u00f5tjatele: kui tahate, et teil k\u00e4iksid aastaringselt turistid, ehitage spaa,\u201c soovitab \u00f6konomist.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (19)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti andmetel kasvas \u00f6\u00f6bimiste koguarv 2026. aasta veebruaris v\u00f5rreldes eelmise aastaga ligi 3,8%, mis n\u00e4itab m\u00f5\u00f5dukat taastumist. Kasv…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":150643,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,10512,35,34,36,70967,7062,26554],"class_list":["post-150642","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-hotellide-ja-restoranide-liit","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-jatkustuulikkus","tag-majutus","tag-toitlustus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116380218488960000","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150642","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=150642"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150642\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/150643"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=150642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=150642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=150642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}