Mitu Tallinna kooli on ka peale \u00f5ppeaasta algust saanud pikendust Tallinna haridusametilt, et leida oma kooli piisavas osakaalus kvalifitseeritud \u00f5petajaid. Enim otsitakse eesti keele, inglise keele, matemaatika- ja klassi\u00f5petajaid.<\/p>\n
Tallinna haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja Kadi Pilv selgitas, et eelmise n\u00e4dala seisuga otsitakse pealinnas 38 \u00f5petajat.<\/p>\n
“Kui n\u00fc\u00fcd luua siia konteksti, siis on v\u00f5rdlemisi sarnane seis m\u00f6\u00f6dunud aastaga, kus 30-40 \u00f5petaja vahel koolide puhul ka l\u00e4bi aasta siis v\u00e4rbamisvajadus on. M\u00f5nev\u00f5rra \u00f5petajate vajadus t\u00f5useb iga \u00f5ppeaasta l\u00f5pus ja suvekuud on k\u00f5ige tihedamad v\u00e4rbamiskuud. Seal r\u00e4\u00e4gime Tallinna m\u00f5istes suurusest ca 150 kuni 200 avatud konkurssi erinevatesse koolidesse,” r\u00e4\u00e4kis Pilv.<\/p>\n
Enamasti on probleem selles, et tikutulega tuleb taga otsida just kvalifitseeritud \u00f5petajaid.<\/p>\n
“Meil on ikkagi ca veerand laias laastus \u00f5petajaid, kelle kvalifikatsioon ei vasta kehtestatud n\u00f5uetele. Selliste t\u00f6\u00f6tajatega t\u00e4nase seaduse valguses saame s\u00f5lmida ja saavad juhid s\u00f5lmida vaid kuni aastataks t\u00f6\u00f6lepingud,” \u00fctles Pilv.<\/p>\n
“Samamoodi PGS (p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus \u2013 toim.) lubab v\u00f5i kehtestab sellise n\u00f5ude, et iga-aastaselt tuleb korraldada avalik konkurss ja avaliku konkursi korras saab siis \u00f5petaja positsioonile inimesi v\u00e4rvata. Kui see konkurss luhtub, siis on alles \u00f5igus v\u00f5tta kvalifikatsioonin\u00f5uetele mittevastav inimene t\u00f6\u00f6le ja paraku j\u00e4llegi kuni aastaks.”<\/p>\n
See, et \u00f5petaja saab lugeda kvalifitseerituks, eeldab k\u00f5rgharidust ja \u00f5petaja kutset. Lisaks m\u00e4ngib rolli ka eesti keele oskus.<\/p>\n
“P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumi\u00f5petaja kvalifikatsiooni n\u00f5udeks on magistrikraad v\u00f5i sellele vastav kvalifikatsioon, \u00f5petaja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud n\u00f5uetele. See siis t\u00e4hendab, et eesti keeles \u00f5petavad \u00f5petajad peavad kindlasti oskama eesti keelt C1 tasemel ja klassid, \u00f5pir\u00fchmad, kus \u00f5petatakse veel vene keeles v\u00f5i muus keeles, siis nende keeleoskuse n\u00f5ue on n\u00fc\u00fcd alates sellest s\u00fcgisest v\u00e4hemalt B-2 tase,” selgitas Pilv.<\/p>\n
M\u00e4letatavasti m\u00f6\u00f6dunud aastal anti toona veel B-1 tasemel keelt oskavatele \u00f5petajatele aastane armuaeg ning neil oli v\u00f5imalus viia oma keeleoskus n\u00f5uetele vastavaks.<\/p>\n
Tasub ka meeles pidada, et kui n\u00e4iteks vastava hariduseta \u00f5petajat saab teatud tingimustel v\u00f5tta t\u00e4htajalise lepinguga t\u00f6\u00f6le, siis vastava eesti keele oskuseta koolides t\u00f6\u00f6tada ei saa. Keele\u00f5petajad on ka enim puudu olevate \u00f5petajate hulgas.<\/p>\n
“Koolides [otsitakse] klassi\u00f5petajaid, matemaatika\u00f5petajaid, inglise keele \u00f5petajaid, eesti keele \u00f5petajaid,” loetles Pilv.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mitu Tallinna kooli on ka peale \u00f5ppeaasta algust saanud pikendust Tallinna haridusametilt, et leida oma kooli piisavas osakaalus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15085,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,406,405,7709],"class_list":{"0":"post-15084","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haridus","16":"tag-kool","17":"tag-opetaja"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15084","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15084"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15084\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15084"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15084"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15084"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}