{"id":15121,"date":"2025-10-09T05:34:22","date_gmt":"2025-10-09T05:34:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15121\/"},"modified":"2025-10-09T05:34:22","modified_gmt":"2025-10-09T05:34:22","slug":"kohus-peatas-ka-erilubadega-karude-kuttimise","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15121\/","title":{"rendered":"Kohus peatas ka erilubadega karude k\u00fcttimise"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/14951636590_416bbbfbd0_z.jpg\" data-caption=\"Foto: Flickr\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"640\" height=\"453\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/14951636590_416bbbfbd0_z.jpg\"   alt=\"\" title=\"karu\"\/><\/a>Foto: Flickr<\/p>\n<p>8. oktoobri otsusega v\u00f5ttis Tallinna halduskohus MT\u00dc Eesti suurkiskjad kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse \u00f5iguskaitse taotluse. Sellega peatati Keskkonnaameti korraldus lubada viies kahjustuspiirkonnas viis karu k\u00fcttida.<\/p>\n<p>Keskkonnaamet (KeA) andis 3. oktoobril 2025 korralduse nr 1-3\/25\/342 \u201ePruunkaru k\u00fcttimise lubamine uluki tekitatud kahjustuse v\u00e4ltimiseks\u201c. Korralduse aluseks oli jahiseaduse (JahiS) \u00a7 23 lg 4 p-d 1 ja 3. Korraldusega lubas KeA k\u00fcttida kahjude v\u00e4ltimiseks:<\/p>\n<ul>\n<li>1 karu L\u00e4\u00e4ne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis h\u00f5lmab Soorinna, Muuksi, S\u00f5itme ja Uuri k\u00fcla asustus\u00fcksusi;<\/li>\n<li>1 karu Kurem\u00e4e ja Kivin\u00f5mme jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis h\u00f5lmab Edivere, Konsu, Kurem\u00e4e ja Illuka k\u00fcla asustus\u00fcksusi;<\/li>\n<li>1 karu Maidla jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis h\u00f5lmab Savala, Aruv\u00e4lja ja Aruk\u00fcla k\u00fcla asustus\u00fcksusi;<\/li>\n<li>1 karu L\u00f5\u00f5la ja V\u00e4\u00e4tsa jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas mis h\u00f5lmab L\u00f5\u00f5la ja Vissuvere k\u00fcla asustus\u00fcksusi;<\/li>\n<li>1 karu Puhja jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis h\u00f5lmab Saare, Porik\u00fcla ja Vihavu k\u00fcla asustus\u00fcksusi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Mitmed kaebused korralduse osas<\/p>\n<p>MT\u00dc Eesti Suurkiskjad esitas 6. oktoobril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus KeA korralduse t\u00fchistada. Koos kaebusega esitas MT\u00dc esialgse \u00f5iguskaitse (E\u00d5K) taotluse vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks.<\/p>\n<p>MT\u00dc esindaja Eleri Lopp selgitas, et Keskkonnaamet v\u00e4idab, et k\u00f5ik viis isendit on \u201ejulgelt k\u00e4ituvad\u201c ja \u201enuhtluslikud\u201c, kuid ei ole tuvastanud konkreetselt \u00fchtegi sellist isendit. Ka ei ole t\u00f5endatud, et need isendid oleks p\u00f5hjustanud olulise kahju. KeA andmete j\u00e4rgi ei kasutatud 2023. a-l 44,8% ja 2024. aastal 35,3% mesinduskahju juhtumite puhul mingeid ennetusabin\u00f5usid. See t\u00e4hendab, et loodusdirektiivi art 16 lg 1 n\u00f5utud tingimus \u201erahuldava alternatiivi puudumine\u201c ei ole t\u00e4idetud.<\/p>\n<p>Lopp v\u00e4idab, et viie eriloa andmisel viidatud dokumendiregistri aktidest, taotlustest ja teadetest pole kaheksa registrinumbri alusel registrist leitavad. Kuus on eraisikute esitatud ja neile ei p\u00e4\u00e4se ligi. Ligip\u00e4\u00e4s on kahele dokumendile. \u00dcks neist on akt kaheksa silopalli l\u00f5hkumise kohta. Aktis on kirjas, et ennetust pole tehtud. K\u00e4palaiust kirjas pole. Teine puudutab kahe taru l\u00f5hkumist 17. juunil. M\u00e4rgitud on \u201e\u00fcmber 2\u00d7aed\u201c, kuid selle t\u00e4hendus j\u00e4\u00e4b arusaamatuks. Vastustaja on andnud juhised, et t\u00f5hus kiskjat\u00f5rje aed on viie traadiga elektriaedik. Kahjustuspiirkonna 2 kohta on viidatud P\u00f5hjaranniku artiklis m\u00e4rgitud, et haudadele j\u00e4etakse komme ja k\u00fcpsiseid. Tema s\u00f5nul on v\u00f5imalik, et karud on seal \u00f5petatud kommi s\u00f6\u00f6ma. K\u00fclaelanike jutu j\u00e4rgi on sealkandis hiljuti metsa viidud tonnide viisi marmelaadi. Kuna kaebuse esitamisega on kiire, pole kaebajal kohe v\u00f5imalik selle kohta t\u00f5endeid esitada.<\/p>\n<p>Lisaks ei ole tema v\u00e4itel korralduses hinnatud ega v\u00e4listatud alternatiive, nt elektrikarjused, \u00fcmberasustamine, kompensatsioon. Kaebaja on varem (kohtuasjades nr 3-22-1629 ja 3-23-1659) t\u00f5endanud, et elektrikarjused v\u00e4hendavad kahju 97% ulatuses. Seda on ka KeA 2024. a-l tunnistanud. Ka on v\u00f5imalik karusid hirmutada v\u00f5i mujale suunata, enne kui kaaluda nende tapmist.<\/p>\n<p>Kohtu seisukoht<\/p>\n<p>Kohus leidis, et kaebajal on esialgse \u00f5iguskaitse (E\u00d5K) taotluse vajadus. E\u00d5K kohaldamata j\u00e4tmise korral k\u00fcttimisload eelduslikult realiseeritakse ning kaebaja kui keskkonna-organisatsiooni \u00f5iguste kaitse kohtuotsusega muutub v\u00f5imatuks.<\/p>\n<p>E\u00d5K kohaldamine t\u00e4hendaks seevastu, et kaebaja saavutab kaebuse eesm\u00e4rgi juba enne kohtuotsuse tegemist. See ei v\u00e4lista k\u00fcll esialgse \u00f5iguskaitse kohaldamist, kuid selleks peaks esinema \u00fclekaalukas vajadus. P\u00f6\u00f6rdumatute \u00f5iguslike v\u00f5i faktiliste tagaj\u00e4rgede loomine E\u00d5K korras ei tohiks tekitada olulist kahju avalikule huvile v\u00f5i kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22. septembri 2014. a m\u00e4\u00e4rus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus m\u00e4rgib siiski, et karude tapmata j\u00e4tmine ei ole erinevalt nende tapmisest p\u00f6\u00f6rdumatu. Kui erandi tegemine on \u00f5igustatud, on isendid v\u00f5imalik vajaduse korral tappa j\u00e4rgmisel jahihooajal.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rki hoida \u00e4ra range kaitse all oleva liigi isendite \u00f5igusvastane tapmine saab pidada \u00fclekaalukaks, leiab kohus. E\u00d5K kohaldamise kasuks r\u00e4\u00e4gib selles olukorras oluline avalik huvi. KeA r\u00f5hub E\u00d5K taotlusele esitatud vastuses sellele, et pruunkaru seisund Eestis on soodne ning viie isendi tapmine seda ei muudaks. Kaebaja ei tugine kaebuses sellele, et liigi seisund oleks ebasoodne v\u00f5i muutuks ebasoodsaks viie isendi k\u00fcttimise t\u00f5ttu. Seega pole k\u00fcsimus, kas pruunkaru seisund Eestis on soodne, praeguse vaidluse tuumaks. Loodusdirektiiv kohustab siiski riiki kaitsma ka isendeid, mitte \u00fcksnes populatsiooni soodsat seisundit.<\/p>\n<p>Korralduses seatud tingimuste p\u00f5hjal pole kohtu esialgse hinnangu alusel v\u00f5imalik tagada, et jahi k\u00e4igus saadakse k\u00e4tte just m\u00f5ni eriliselt ohtlik v\u00f5i suurt kahju p\u00f5hjustanud isend (nuhtlusisend). Vastuses E\u00d5K taotlusele v\u00e4idab amet, et kahjustuspiirkonda sattuvaid karusid on lubatud k\u00fcttida vaid kahjustuste tekitamise korral. Korraldusest sellist k\u00f5rvaltingimust aga ei n\u00e4htu. \u00dche juhusliku karu tapmine igas korralduses nimetatud piirkonnas v\u00e4hendab k\u00fcll v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral populatsiooni suurust k\u00f5nealustes piirkondades, kuid elanikkonna ja nende vara kaitseks pole sellest kuigiv\u00f5rd suurt kasu. T\u00f5husamad on sellised meetmed, mis v\u00f5imaldavad inimesi ja nende vara kaitsta kogu kohaliku karupopulatsiooni eest, n\u00e4itaks elektriaedikud v\u00f5i<\/p>\n<p>erinevad peletusvahendid. KeA korralduse p\u00f5hjenduste p\u00f5hjal pole kohtu esialgse hinnangu j\u00e4rgi alust j\u00e4relduseks, et tegu poleks rahuldavate alternatiividega loodusdirektiivi art 16 lg 1 t\u00e4henduses.<\/p>\n<p>Kohus m\u00e4rgib veel, et kuna KeA on k\u00f5nealuse korraldusega andnud viis konkreetset erandlikku k\u00fcttimisluba, peaks iga kahjustuspiirkonda puudutavad v\u00e4ited korralduses olema selgelt eristatavad. Kahjusid, ohte ning rahuldavate alternatiivide puudumist peaks olema iga erandi raames selgelt ja juhtumip\u00f5hiselt p\u00f5hjendatud. N\u00e4iteks on KeA t\u00f5denud, et korralduses nimetatud kahjude tekitajaks on hinnatud 51\u2013100% t\u00f5en\u00e4osusega pruunkaru. Pole aga selge, millises piirkonnas on kahju tekitanud 100% t\u00f5en\u00e4osusega pruunkaru ning millises \u00fcksnes 51%-lise t\u00f5en\u00e4osusega, samuti millistel asjaoludel need hinnangud konkreetsetes piirkondades p\u00f5hinevad. Kaebaja on asjakohaselt esile toonud, et viljap\u00f5llul v\u00f5ivad kahju tekitada ka teised ulukid. KeA 6. oktoobri 2025. a seisukohale lisatud kahjuteated, mis KeA kinnitusel olid korralduse andmise aluseks, asjaolusid selles osas kuidagi selgemaks ei tee.<\/p>\n<p>T\u00e4psemalt saab lugeda <a href=\"https:\/\/jahimehed.sharepoint.com\/:b:\/s\/www.ejs.ee\/ES6KJO1Tou5Iun6z57v-VlwB16ZM8Hnjvz7Ch6NbONEcmw?e=AbiVMI\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">kohtum\u00e4\u00e4rusest<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Flickr 8. oktoobri otsusega v\u00f5ttis Tallinna halduskohus MT\u00dc Eesti suurkiskjad kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse \u00f5iguskaitse taotluse.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15122,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,7661,34,36,31,32,21,5771,5773,1452,1752,5480,28,29,9693,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-15121","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eriluba","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jaht","20":"tag-karujaht","21":"tag-keskkonnaamet","22":"tag-kohus","23":"tag-kuttimine","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-mtu-eesti-suurkiskjad","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15121"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15121\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}